1-19-3704/65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kriminaalasja number 1-19-3704 Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2019 Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses Kohtunik Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu Larissa Prokopenko Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse 18.11.2019 erakorraline ettekanne T Sile Tartu Maakohtu 08.10.2017 kohtuotsusega määratud katseajaks täiendava kohustuse määramiseks T S , isikukood xxx, elukoht: xxx Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Ando Pajo esitas kohtule erakorralise ettekande, milles palub määrata kriminaalhooldusalusele T Sile täiendav kohustus - mitte tarvitada alkoholi, kuna see annab T Sile võimaluse elukorralduse ja harjumuste muutmist positiives suunas. T S tunnistati Viru Maakohtu 08.10.2019 kohtuotsusega süüdi KarS § 404 lg 1; § 120 lg 1; § 121 lg 2 p 3; § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel 2 aasta vangistusega. Koheselt ärakandmisele kuulus 7 kuud 27 päeva vangistust alates 26.02.
2. ülejäänud vangistus 1 aasta 4 kuud 3 päeva jäeti tingimisi kohaldamata. T S oli kohustatud katseajal 2 aastat järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonnast on 11.11.2019 edastatud Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talitusse info.
3. Uus väljakutse. T S, kes on täiesti kaine, norib suvaliste isikutega tüli ja soovib kakelda. Ka politseiga püüdis ta seda teha. Pärastpoole selgitas ta, et soovibki teha niimoodi, et siis vanglasse sattuda, kuna tal pole kuskil elutseda. Patrull üritab isikuga minna psühhiaatrikliinikusse, kuid vähetõenäoline on, et ta sinna vastu võetakse. Seega jääb meile tema osas üles probleem ja me ei soovi, et selle isiku vanglasse tahtmise pärast peaks keegi kõrvaline kannatama. Kas oleks mõtteid, kuidas saaks T Si aidata, et ta ei peaks nö vabaduses piinlema?
4. Saadud 11.11.2019 teatis PPA-st hooldusaluse T S'i kohta. Vastavalt Tartu Maakohtu otsusele (lahendis 1-19-3704) on kriminaalhooldusalune T S (xxx) andnud enda elukoha aadressiks xxx. Sama otsuse alusel on talle määratud suhtlemiskeeld. Paraku on T. Si praegune eluviis näidanud seda, et isik ei kavatsegi elama asuda IdaVirumaale, mistõttu on tema käitumiskontrollile allutamine raskendatud. Antud isik on pidevalt tekitanud probleeme Viljandis ja Viljandimaal. Alates oktoobrikuust on ta kahel korral toimetatud kainenema. Lisaks on ta oma ettearvamatu käitumisega esile kutsunud selle, 1 et teda ei lubata enam Viljandi linna täiskasvanute turvakodusse, mistõttu on tema praegune elukoht teadmata. T Si ettearvamatu käitumine seisneb tema alkoholi tarvitamises ja sellest tingitud teiste isikute häirimises kuni kehalise väärkohtlemise ähvardamiseni või selle täideviimiseni. T Si puhul on tegemist isikuga, kes on varem pidanud tarvitama ravimeid, et oma agressiivsust vähendada, kuid praegusel hetkel ei ole meil andmeid, et ta end raviks ning seetõttu võib tema agressiivsus süveneda. See omakorda võib tema puhul kaasa tuua uute kuritegude toimepanemise ohu. 12.11.2019 seletuses kirjutab T S, et leidsin Viljandisse uue elukoha (sissekirjutusega) (hooldusaluse sõnul nägi Viljandis ema tuttavat, kes elab elukaaslasega mõlemad pensionärid ja oli lubanud teda enda juurde elamavõtta) ja ametliku töökoha (isiku sõnul koolivend lubas võtta 3 kuuse katseajaga puidutsehhi Viljandis esialgu palk 800 eurot). Tahan tagasi minna Viljandimaale ja ma ka lähen aga tark ei torma ja võtan asja vaikselt. Alkoholi tarbisin 1 kord Viljandi pubis xxx Esimesel registreerimisel 31.01.2019 oli T S'ile selgitatud ja tutvustatud kriminaalhooldusaluse õigusi ning kohustusi ja tema poolt allkirjastatud. T S on arvel tööotsijana Eesti Töötukassas alates 25.10.
5. Peale Tartu vanglast vabanemist 23.10.2019 elab ta aadressil: xxx Hooldusalune on kriminaalhooldusametnikule selgitanud, et elab antud aadressil, kuid käib aeg-ajalt Viljandis kuna otsib seal elu- ja töökohta. Viljandi politseist on lühikese aja jooksul tulnud kriminaalhooldusametnikule teatiseid T S'i käitumise kohta, mis on agressiivne ja võib ohtlik olla teiste inimeste turvalisusele. 12.11.2019 registreerimisel T S'iga räägitud juhtumitest, mis toimusid Viljandi linnas (PPA-st saadud info). Hooldusalune palus 2 lehte paberit ja joonistas ning kirjeldas kriminaalhooldusametnikule kõike, mis on temaga vahepeal juhtunud. Vestluses pidi peaaegu 2 korda nutma hakkama ja samas oli jälle nn "väge täis". Kriminaalhooldusametnik pani tähele et hooldusalusel emotsioonid kõiguvad. Sellel kohtumisel võetud temalt ka seletus. T S rääkis, et läks Viljandi pubisse xxx sööma aga nägi seal vana tuttavat ja pruukis koos temaga alkoholi. Rääkis oma suhetest elukohas xxx. Seal tekkis hiljuti arusaamatus ühe mehega, kes oli duši all pesemas ja ei lasknud teda ka duši alla, hoides ust lukus, kuigi pesemise kohti oli
6. Hooldusalusega oli arutatud, kas ta ei peaks läbima alkoholivastast ravi ja tuletatud meelde, et Tartu vanglas viibides (info saadud riskihindamisest) lubas ta minna vanglast vabanedes alkoholivastasele ravile. T S rääkis ka 12.11.2019 registreerimisel ametnikule, et Viljandis olles juhtus täiskasvanute turvakodus, kus hiljuti viibis konflikt kõrval voodis magava purjus endise (Tallinna Patareis) koos karistust kandva mehega. Tekkis sõnelus vanade asjade pärast. Isik püüab oma probleeme ja asju teistega lahendada ähvardustega. Arutatud, hooldusalusega, kas oleks võimalik pöörduda arsti poole rahustite väljakirjutamiseks ja võtmiseks. 11.11.2019 helistas kriminaalhooldusametnik T S'i elukohta xxx (xx telefon xxx) aadress: xxx ja administraatorilt saadud info kohaselt elab T S nenede juures ja viimati nähti teda lahkumas 08.11.2019, kus ütles, et sõidab Viljandi oma asju ajama. Vastavalt KarS § 74 lg 4, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7, § 77 lg 3¹ või § 87¹ lg 4,5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. 2 KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb jätta rahuldamata. Süüdimõistetu pole rikkunud ühtegi temale kohtu poolt pandud kohustust, seega ei saa temale panna ka täiendavat kohustust. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna puudub alus täiendava kohustuse määramiseks. Juhindudes KrMS § 427, kohtunik M ä ä r a s: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametniku Ando Pajo 18.11.2019 erakorraline ettekanne jätta rahuldamata. Määruse ärakiri saata süüdimõistetu T Sile ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda. Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. / allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 3