Tsiviilasi nr: 2-18-6230 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-18-6230 Määruse tegemise aeg ja koht 29.08.2019, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Indrek Soots, Ulvi Loonurm Kohtuasi YY avaldus laste XX ja CC suhtes hooldusõiguse taastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19.02.2019 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse YY määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): YY (isikukood esindajad XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post:XXX) Puudutatud isik I (alaealine laps): XX (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja (eestkostja) QQ) Puudutatud isik II (alaealine laps): CC (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja (eestkostja) QQ) Puudutatud isik III: QQ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post XXX) Eestkosteasutus: Tallinna Linnavalitsus Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (registrikood 75014267, aadress A. H. Tammsaare tee 135, 12915 Tallinn) Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon: 1. Harju Maakohtu 19.02.2019 määrus jätta muutmata. 2. YY määruskaebus jätta rahuldamata. 3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus YY kanda. 4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. 1
(5)Tsiviilasi nr: 2-18-6230 Asjaolud
- Harju Maakohtu 21.09.2018 määrusega rahuldas kohus Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu esitatud avalduse ja võttis YY-lt (avaldaja) ära hooldusõiguse XX ja CC (alaealised lapsed) suhtes ning määras lastele eestkostjaks QQ. Kohtumäärus jõustus 10.10.
- 17.12.2018 esitas avaldaja Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale avalduse alaealiste laste XX ja CC suhtes hooldusõiguse taastamiseks, mis edastati lahendamiseks Harju Maakohtule.
- Avalduse kohaselt palub avaldaja hooldusõiguse taastada, kuna see võeti ära ebaõiglaselt. On esitatud hulk valekaebusi, laste elukeskkond on olnud turvaline ja neil on alati olemas olnud hoidja. Avaldaja ei ole täiskarsklane, kuid lastega olles ei ole alkoholi tarvitanud. Lastekaitse on avaldajat taga kiusanud.
- Avaldusest nähtuvalt on avaldajale õigusabi andnud jurist selgitanud, et hooldusõiguse taastamiseks on avaldajal vaja välja tuua, et eestkostja ei saa kohtu määratud ülesannetega hakkama või rikub neid ning esitada nii tõendid kui asjaolud, mille alusel saab kohus hinnata, et eestkoste ei ole enam vajalik ja hooldusõigus tuleb taastada, kuna laste ema saab ise laste kasvatamisega hakkama.
- Harju Maakohus palus eestkosteasutusel seoses avalduse menetlusse võtmise otsustamisega esitada avalduse osas seisukoht ning märkida mh kõik olulised asjaolud, mis võimaldavad alaealiste laste huvidest lähtuvalt kaaluda vanema hooldusõiguse taastamist.
- 18.02.2019 esitas Tallinna Linnavalitsus Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu seisukoha, millest nähtuvalt puuduvad asjaolud, mis annavad aluse laste huvidest lähtuvalt kaaluda YY avalduse menetlusse võtmist eestkoste lõpetamiseks ja vanema hooldusõiguse taastamiseks.
- Vastuse kohaselt on eestkosteasutus läbi viinud kodukülastuse nii avaldaja kui alaealiste laste eestkostja koju. Vestlusest avaldajaga selgus, et lastel on eestkostja juures kõik väga hästi, eestkostja ei takista laste suhtlemist emaga – ema kohtub lastega Kõo vallas igal teisel nädalavahetusel oma ema kodus. Avaldaja sõnul hoolitseb eestkostja (tema poeg) alaealiste laste eest hästi ja tegeleb nendega ning lapsed tunnevad end seal hästi. Eestkostja enda sõnul on väiksemate õdede eest hoolitsemine loomulik, kuna ta on õdede ja venna eest pidanud hoolitsema juba väiksest east, sest ema ei olnud kodus. Eestkostja kinnitas alaealiste laste ja ema kohtumiste sagedust, kuid lisas, et peab laste huvides vajalikuks viibida kogu kohtumise aja juures, kuigi esialgu see nii ei olnud. Peale viimaseid jõule võttis ema lapsed ja hakkas mööda teed lihtsalt minema, lapsed olid jopede, kinnaste ja sallideta ning ema alkoholi tarvitanud. Valla sotsiaaltöötajal on eestkostja vanemaoskuste ja toimetuleku kohta vaid kiidusõnu. Eestkostja poolt on tagatud laste igakülgne heaolu, ta on täitnud ja täidab kõiki seadusest tulenevaid kohustusi laste suhtes. Avaldaja ei ole oma tegude ega sõnadega väljendanud, et asjaolud, mis olid aluseks vanema hooldusõiguse piiramiseks, oleksid ära langenud, tema motiiv jääb arusaamatuks. Maakohtu määrus
- Harju Maakohus keeldus 19.02.2019 määrusega YY avalduse alaealiste laste XX ja CC suhtes hooldusõiguse taastamiseks menetlusse võtmisest ning jättis avaldaja menetluskulud tema enda kanda. 2
(5)Tsiviilasi nr: 2-18-6230
- Määruse põhjenduste kohaselt on Harju Maakohtu 21.09.2018 määrusega YY-lt võetud ära hooldusõigus alaealiste laste XX ja CC suhtes. Laste eestkostjaks on määratud laste täisealine vend QQ, kelle juures ja hoole all lapsed elavad. YY leiab, et temalt on hooldusõigus ära võetud alusetult ja ebaõiglaselt. Avaldaja leiab, et kahel noorimal lapsel on tema juures parem, kuigi lastel on eestkostja juures kõik hästi.
- Asja materjalidest nähtuvalt on kohaliku omavalitsuse asutus teinud kodukülastuse nii avaldaja juurde Tallinnas Mustamäe linnaosas kui ka laste elukohta Viljandi maakonnas ning päringu lasteasutusse. Kogutud materjali põhjal ja tuginedes laste arenguvajadustele on Mustamäe Linnaosa Valitsus jõudnud järeldusele, et eestkostja poolt on tagatud laste igakülgne heaolu – stabiilne elu- ja kasvukeskkond, võimalused igakülgseks arenguks, lapsepõlv ja õigus kasvada perekonnas, suhelda oma eraldi elava vanemaga ja lähisugulastega. YY ei ole oma tegudega ega ka sõnadega väljendanud, et asjaolud, mis olid aluseks vanema hooldusõiguse piiramiseks, oleksid ära langenud. Puuduvad asjaolud, mis annavad aluse kaaluda laste huvidest lähtuvalt laste üle seatud eestkoste lõpetamist ja vanema hooldusõiguse taastamist.
- TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
- Kohus leidis, et YY avaldus hooldusõiguse taastamiseks tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel. Esitatud avaldusest nähtuvalt soovib avaldaja oma kahe noorima lapse suhtes hooldusõiguse taastamist. Avaldaja ei ole põhistanud, millised muudatused tema elukorralduses võimaldavad väikelapse eas olevate laste suhtes kaaluda nende üle seatud eestkoste lõpetamist ning vanema hooldusõiguse taastamist. Antud juhul avaldaja selliseid asjaolusid kohtule ja kohaliku omavalitsuse avaldusele esitanud ei ole.
- Kohus selgitas, et laste huvidest lähtuvalt algatab kohus vanema hooldusõiguse taastamise menetluse juhul, kui talle teatavaks saanud asjaolud annavad piisavalt alust arvata, et hooldusõiguse äravõtmise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud või ära langenud ja hooldusõiguse taastamine vastab laste parimatele huvidele. Esitatud avalduses toodu viitab pigem avaldaja rahulolematusele hooldusõiguse äravõtmise osas, mitte hooldusõigust taastada võimaldavate asjaolude esinemisele. Seega puudub kohtul käesoleval ajal alus hagita menetluse algatamiseks avaldaja hooldusõiguse taastamiseks laste suhtes.
- Kohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda. Määruskaebus
- Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse ning palus hooldusõiguse alaealiste laste suhtes taastada ning määrata, et eestkostja aitab oma emal aastas vähemalt 15 päeva alaealisi lapsi hoida.
- Määruskaebuse kohaselt on igal lapsel õigus oma vanemale. Avaldaja juurde on lapsed peaaegu aasta jooksul võinud tulla ainult ühe korra, ei vastata kõnedele ega sms-dele. Ei ole ka võimalik kokku leppida külastust. Mõned korrad on saanud lastega aasta jooksul kohtuda. Avaldaja ei ole teinud ühtki kuritegu, mis annaks alusta arvata, et ta pole emaks sobiv, ei oma ühtki võlga, on kohusetundlik ja hea töötaja. Avaldaja pole olnud kunagi alaealiste lastega joobes, on olnud alati hea lapsehoidja. Lapsed on alati olnud eakohaselt arendatud, kõhud täis, riided puhtad ja kõik olemas, käisid huviringides, õues. Avaldaja pole alaealisi lapsi ka ohtu seadnud, neil on olemas oma kodu, voodi, riided, mängud. Avaldaja on teinud ka tohutu isikliku arengu, ei ole jätnud täitmata ühtki ettekirjutust, käis perenõustaja juures ja koolitustel. Lastekaitsja avaldab ebapädevat ja täiesti valet arvamust, avaldaja ei pea midagi tõestama. 3
(5)Tsiviilasi nr: 2-18-6230 Avaldaja poolt on tagatud vajalik, igapäevaselt pesi põrandaid, pesu, söök, riided ja mängud olid olemas. Menetluse edasine käik
- Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas selle seisukoha andmiseks eestkosteasutusele.
- Eestkosteasutus jäi asjas antud arvamuse juurde, olles seisukohal, et konkreetsel juhul jätkuvalt puuduvad asjaolud, mis annavad alust konkreetsete laste huvidest lähtuvalt kaaluda 17.12.2018 esitatud avalduse menetlusse võtmist eestkoste lõpetamiseks ja vanema hooldusõiguse taastamiseks.
- Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
- Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu 19.02.2019 kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja ka määruskaebuses esile toonud neid asjaolusid, mis võimaldaks vaidlustatud maakohtu määruse tühistamist ning asja tagasi saatmist avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
- Määruskaebusest nähtuvalt keskendub avaldaja väidetele, et ta on alaealiste laste emaks sobiv, pole kunagi olnud alaealiste lastega joobes, on olnud alati hea lapsehoidja, lapsi eakohaselt arendanud, taganud neile ohutu kasvamise ning pole neid ka ohtu seadnud.
- Need väited koos põhistavate tõenditega oleks tulnud esitada hooldusõiguse äravõtmise menetluses tehtud lõpplahendile esitatavas määruskaebuses, juhul kui avaldaja leidis, et maakohtu otsustus on ebaõige. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt avaldaja seda võimalust kasutanud ei ole.
- Ringkonnakohus selgitab, et kuna maakohtu poolt 21.09.2018 tehtud kohtumäärus on jõustunud, ei saa praeguses asjas eelnimetatud määruse seaduslikkust enam kontrollida. Avaldajal on hooldusõiguse taastamiseks üksnes võimalik esitada avaldus, nii nagu maakohus vaidlustatud määruses õigesti selgitas, nende asjaolude kohtu ette toomisega, mis annavad piisavalt alust arvata, et avaldajalt hooldusõiguse äravõtmise aluseks olnud asjaolud on kas ära langenud või oluliselt muutunud ning hooldusõiguse taastamine vastab laste parimatele huvidele.
- Praegusel juhul on avaldus esitatud veidi enam kui viis nädalat pärast maakohtu poolt alaealistele lastele eestkostja määramise määruse jõustumist. Avaldaja ei ole avaldusest ega ka määruskaebusest nähtuvalt esile toonud, et nimetatud aja jooksul oleks ilmnenud, et alaealistele lastele eestkostjaks määratud isik ei saa oma ülesannetega hakkama ega lähtu eestkoste teostamisel laste huvidest.
- Vastupidi, avaldusest selgub, et avaldaja peab eestkostjat kohusetundlikuks, heasüdamlikuks, abivalmiks ja võimeliseks olema suurepärane vanem (tlk 146). Lastekaitse vanemspetsialistile on avaldaja kinnitanud, et alaealistel lastel on eeskostja juures kõik väga hästi (tlk 160 pöördel), eestkostja suhtlust eestkostetavatega ei takista ning avaldaja kohtub lastega Kõo vallas igal teisel nädalavahetusel oma ema (laste vanaema) kodus (tlk 161). 4
(5)Tsiviilasi nr: 2-18-6230
- Eelnevast tulenevalt ei saa tõele vastata määruskaebuses esitatud väited, et avaldaja on saanud lastega kohtuda aasta jooksul mõned korrad, kõnedele ja sms-dele ei vastata ning külastuse kokkuleppimine ei ole võimalik.
- Avaldaja väidab küll, et on läbi teinud tohutu isikliku arengu, täitnud kõik ettekirjutused, käinud perenõustaja juures ja koolitustel, kuid ei ole põhistanud, et hooldusõiguse äravõtmise aluseks olnud asjaolud oleksid ära langenud. Määruskaebuse esitaja arusaam, et ta ei pea midagi tõestama, on ekslik. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi hagita menetluses kehtib TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 järgi üldjuhul uurimispõhimõte, ei võta see menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.12.2017 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-4751/34, p 14).
- Praegusel juhul nähtub eestkosteasutuse vastusest avaldusele, et avaldaja on ka pärast maakohtu 21.09.2018 määruse jõustumist alaealiste lastega suheldes olnud joobes, sh jätkanud alkoholi tarbimist ka suhtluse vältel, samuti jõulude ajal lastega minema hakanud ilma, et lapsed oleksid ilmastiku kohaselt riietatud (tlk 161 pöördel). Seega ei saa tõele vastata ka avaldaja eelnimetatud väidetest järeldatav, et ta on õppinud alaealiste laste huve mõistma ja esikohale seadma.
- Kuivõrd avalduses toodud faktilistele asjaoludele tuginedes, eeldades nende õigsust, ei ole avaldaja õiguste rikkumine üldse võimalik, on maakohus õigesti keeldunud avalduse menetlusse võtmisest.
- Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
- Käesolev määrus on TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav. allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm kohtunik 5
(5)