Obsah (6)

§ 640§ 77§ 638§ 620§ 7§ 127

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-

§ 640

lg 2 reguleerib töövõtja vastutust tehtava või tehtud töö, mitte aga muude tegude teostamise eest. Töövõtjal on kohustus lepingut täites töövõtu objektiks olevat asja mitte kahjustada. Töövõtja, kes ei ole lepingu täitmise käigus taganud tellija omandi säilimist või on tellija omandit rikkunud, rikub töövõtulepingust tulenevaid kaitsekohustusi. Kostja pidi kuni asja üleandmiseni selle eest mõistlikul viisil hoolitsema (

§ 77lg 4).

Kostja vastutus ei piirdu vaid roolilati säilitamisega.

1. Kostja tunnistajad ei kinnitanud, et kõikide autoomanikega sõlmitakse leping, mille kohaselt kostja klientide varale tekkinud kahjude eest ei vastuta. Autode remonti võtmine 3 ja töövõtja valdusesse jätmine on tavapärane. Töövõtja vastutab töösse võetud vara säilimise eest. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse edasine käik
3. Ringkonnakohus jättis 21.09.2018 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 240 eurot.
4. Riigikohus tühistas 06.03.2019 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks tagasi samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, millega rahuldab hagi ja jaotab teisiti menetluskulud. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
6. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud, mida kumbki pool ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustanud:  16.12.2016 viis hageja temale kuuluva auto keretööde tegemiseks kostja juurde;  kostja kutse- ja majandustegevuseks on autode remont;  tööd valmisid 02.02.2017;  02.02.2017 sõlmisid pooled suulise lisakokkuleppe autol roolilati vahetamiseks ja esisilla reguleerimiseks;  auto võtmed jäid kostja valdusesse ja auto kostja töökoja ette aiaga piiratud territooriumile, et kostja saaks teha lisatööd;  pooled ei leppinud kokku lisatööde valmimise tähtajas ega selles, kuidas ja kus peab kostja autot hoidma;  03.03.2017 varastati hageja autolt rattad, kaitserauad ja lisatuled;  hageja sai vargusest teada 13.03.2017, kui ta läks autole järele.
7. Pooltel on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas kostja töövõtjana kannab vastutust hageja kui tellija sõiduki kahjustumise eest. 21.

§ 640

lg 2 kohaselt kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et käesoleval juhul ei ole

§ 640lg 2 kohaldatav.

4 22. Kuigi

§ 640

lg 1 reguleerib töövõtulepingu eseme (kokkulepitud töö) juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot, leidis Riigikohus käesolevas asjas tehtud lahendis, et

§ 640

lg 2 on analoogia korras kohaldatav ka juhul, kui kahju tekib esemele, mis on töö tegemiseks töövõtjale antud. Seega hõlmab

§ 640

lg 2 töövõtja valdusesse antud eset, mitte üksnes töövõtulepingu alusel tehtud konkreetset tööd, nagu maakohus ekslikult leidis. Sel alusel peab töövõtja tagama tellija asjade säilimise ja vältima nende kahjustumist kuni töö valmimiseni või juhul, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, siis töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. 23. Töövõtja kohustuste maht on erinev sõltuvalt sellest, kas töövõtja alles teeb kokkulepitud tööd või on töö valmis ja tellijale üle antud, st töövõtuleping täidetud. Kuni töö valmimiseni, töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni

§ 640

lg 2 järgi (vt ka

§ 638) kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot.

Kui ka pärast seda jääb töö töövõtja valdusesse, siis peab töövõtja täitma tellija omandi kaitsekohustust kui töövõtulepingu ühte kõrvalkohustust. Riigikohus on ka varem selgitanud, et töövõtja on töövõtulepingu täitmisel mh kohustatud tagama tellija asjade säilimise ja vältima nende kahjustumist, lähtudes analoogia korras

§ 620lg-st 2.

Kuna töövõtuleping on samuti teenuse osutamisele suunatud leping, on töövõtjal tellija vara suhtes samasugune kaitsekohustus (vt Riigikohtu lahendeid nr 2-15-6034, p 24, kahju hüvitamise kohustuse eelduste kohta nr 3-2-1-48-15, p 19 ja nr 3-2-1-173-12, p 15). Pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale vastutab töövõtja tema valdusse töö tegemiseks antud eseme hävimise või kahjustumise eest ainult siis, kui tellija tõendab, et töövõtja rikkus kaitsekohustust. Eelnevast tulenevalt on asja lahendamisel oluline tähtsus sellel, millal tellija töö vastu võttis või sai lugeda töö vastuvõetuks. 24.

§ 638

kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Selleks, et tellija saaks lugeda tööd vastuvõtnuks

§ 638

teise lause kohaselt, peab töövõtja tõendama, et ta on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud tellijale töö vastuvõtmiseks mõistliku täiendava tähtaja (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-145-14, p 18). Seega peab töövõtja tõendama, et ta tegi töö valmis, esitas selle tellijale vastuvõtmiseks ning andis töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja. Kuni mõistliku tähtaja lõpuni kannab töövõtja

§ 640

lg 2 järgi töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot.

§ 7

lg 2 kohaselt arvestatakse mõistlikkuse hindamisel võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.

1. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja andis sõiduki võtmed kostjale üle ja sellega läks kostjale üle ka sõiduki valdus. Sellest, et kostjal ei olnud võimalik hageja sõidukile lisaremonditöid kohe teha, kuid ta ei kohustanud hagejat sõidukit ära viima ja nõustus sõiduki pikemaajalise seismisega töökoja juures, kuni tööde tegemiseks tekib võimalus, järeldub, et kostja võttis sõiduki ka oma hoole alla.
2. Pooled ei toonud maakohtus esile, millal valmisid teise faasi tööd. Kostja ei toonud esile ka seda, kas ja millal ta pakkus hagejale töö vastuvõtmist või millal ta andis selleks tähtaja ning milline see tähtaeg oli. Need on faktilised asjaolud, millega seadus seob õiguslikud tagajärjed. Ka ei arutanud maakohus pooltega küsimust, millal nõudis kostja tööde vastuvõtmist, kas ja millise tähtaja ta tööde vastuvõtmiseks hagejale andis ja millist tähtaega võiks praegusel juhul pidada tööde vastuvõtmiseks mõistlikuks. Riigikohtu poolt antud selgituste alusel andis ringkonnakohus pooltele võimaluse esitada eeltoodu küsimustes oma seisukohad ja selgitas tõendamiskoormist. 5
3. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja tegi tööd ära, kuid tööde valmimise aega kostja ei tõendanud. Kirjalikus vastuses ringkonnakohtule märkis kostja, et tal ei ole seda vaja tõendada. Samuti leidis kostja, et tal ei ole vaja tõendada seda, et ta andis hagejale töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja (tlk 158). Ringkonnakohus kostja seiskohtadega ei nõustu. Nagu otsuse p-s 24 märgitud, on nimetatud asjaolude tõendamiskoormis kostjal.
4. Kostja väitis uuel asja menetlemisel ringkonnakohtus, et ta vahetas roolilati nädala jooksul alates 15.02.2017 ja tööd valmisid hiljemalt 23.02.2017 (tlk 158). Eeltoodu on vastuolus kostja poolt varem avaldatuga. Eelmisel asja menetlemisel ringkonnakohtus väitis ta 27.08.2018 istungil, et ta ei mäleta, millal tööd valmis said, kuid need said valmis enne 03.03.2017 (tlk 91). Arvestades sellel kohtuistungil poolte poolt avaldatut, et hageja tõi roolilati paari nädala jooksul ja kostja tegi tööd valmis umbes kahe nädala jooksul, võisid tööd valmis saada 28.02.
5. Seda saab järeldada ka hageja kahjunõudest, milles hageja märgib, et ta helistas kostjale 29.02.2017 (2017.a veebruaris oli tegelikult 28 päeva) tööde lõpetamise kohta informatsiooni saamiseks ja viitas poolte kokkuleppele, mille kohaselt ta viib sõiduki kostja juurest ära 13.03.2017 (tlk 8).
6. Ringkonnakohtule 19.03.2019 esitatud menetlusdokumendis märkis kostja, et ta ei mäleta, millal ta teavitas hagejat töö valmimisest (tlk 150). Samuti ei toonud kostja kohtu ette konkreetseid faktilisi asjaolusid selle kohta, millal ta nõudis hagejalt (väidetavalt korduvalt) sõiduki äraviimist ning millise tähtaja ta hagejale selleks andis. Tunnistaja QQ ütlused ja kostja seadusliku esindaja CC vande all antud seletus on sedavõrd üldsõnalised, et nende alusel ei ole võimalik teha kindlaks tööde valmimise ning sellest hageja teavitamise aega, samuti hagejale nõudmiste esitamist sõiduki äraviimiseks.
7. Ringkonnakohus leiab asjas esile toodud asjaolude alusel, et hageja võttis tööd vastu 13.03.2017 ja neid ei saa lugeda hageja poolt varem vastu võetuks

§ 638teise lause alusel.

Kostja kinnitas kirjalikus vastuses ringkonnakohtule, et ta ei andnud hagejale mõistlikku täiendavat tähtaega töö vastuvõtmiseks. Ekslik on tema seisukoht, et ta ei pidanudki seda tegema. Tööde valmimisest teatamisega 28.02.2017 ei saanud kostja lugeda töid hageja poolt vastu võetuks. Üksnes juhul, kui kostja oleks hagejale andnud täiendava tähtaja tööde vastuvõtmiseks ja see oleks möödunud tulemuseta, oleks saanud lugeda töö vastuvõetuks.

1. Arvestades asjaolusid, et vaidlusalune sõiduk oli keretööde tegemiseks kostja juures remondis juba alates 16.12.2016, need tööd said valmis 02.02.2017 ja pärast seda lepiti kokku uute tööde tegemises, oli hageja sõiduk olnud lisatööde lõpetamise ajaks 28.02.2017 kostja remonditöökojas juba kaks ja pool kuud.
2. Kostja märkis vastuses hagile, et pooled leppisid kokku, et hageja sõiduk jääb kostja töökoja juurde põhjusel, et hageja pidi minema välismaale. Kostja oli seega teadlik, et hageja on välismaal ja ta kinnitas ringkonnakohtu 27.08.2018 istungil, et hageja pidi sõidukile järele tulema 13.03.2017 (tlk 91 pöördel). Sama asjaolu kinnitas kohtuistungil hageja (tlk 91) ja see sisaldub ka hageja kahjunõudes (tlk 8). Seega oli pooltel töö vastuvõtmise aja osas kokkulepe. Isegi kui pooltel ei oleks vastavat kokkulepet olnud, siis arvestades remonditööde kestust, oleks hagejal tulnud tööd vastu võtta 3 päeva jooksul alates 28.02.2017, s.o päevast, mil kostja teavitas hagejat tööde valmimisest. Kui hageja ei oleks selle aja jooksul tööd vastu võtnud, oleks kostja pidanud andma täiendava mõistliku tähtaja tööde vastuvõtmiseks, mis oleks samuti olnud 3 päeva. Nagu juba eelnevalt märgitud, kostja seda ei teinud.
3. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kostja kandis varguse toimepanemise ajal 03.03.2017

§ 640

lg 2 järgi hageja vara kahjustumise riisikot, st tal oli kaitsekohustus tagada hageja sõiduki osade säilimine ja ta on kohustatud hüvitama selle kohustuse 6 rikkumise tõttu hagejale tekkinud kahju

§ 127lg-te 1, 3 ja 4 ning § 128 lg 3 ja § 132 lg 1 alusel.

Kahju suurus on tõendatud Elke Auto AS pakkumise (tlk 10) ja PPA 20.11.2017 vastusega päringule (tlk 27). Kostja ei ole kahju suurusele vastu vaielnud. Hagi kuulub rahuldamisele.

1. Hagi rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 1 alusel maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud kostja kanda.
2. TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse jõustumist (vt Riigikohtu 20.04.2016 lahendis nr 3-2-1-142-15 p-des 21 ja 22 märgitud seisukohti). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm Vahur-Peeter Liin Ande Tänav 7