3-19-378/11

Haldusasi nr 3-19-378 KOHTUOTSUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 01.11.2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-378 Haldusasi A. S. kaebus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 29.01.2019 käskkirja nr 14-1/11 „Teenistusest vabastamine“ õigusvastaseks tunnistamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks kaebaja kolme keskmise kuu palga ulatuses Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja A. S., esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar Vastustaja Põhja-Pärnumaa vald, esindaja Ahti Randpere RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 29.01.2019 käskkiri nr 14-1/11 „Teenistusest vabastamine“ õigusvastaseks;
2. Mõista Põhja-Pärnumaa vallalt A. S. kasuks välja hüvitisena kaebaja kolme kuu keskmise palk, s.o 4 650 eurot;
3. Mõista Põhja-Pärnumaa vallalt A. S. kasuks välja kaebaja menetluskulud summas 1 616,60 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates, s.o hiljemalt 02.12.2019 (vt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 29.01.2019 käskkirjaga nr 14-1/11 „Teenistusest vabastamine“ vabastati vallavalitsuse majanduspetsialist A. S. viitega avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 teenistusest alates 01.02.2019 (tl 17). Käskkirja kohaselt kaotati Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 23.01.2019 otsusega „Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu
5. detsembri 2017 otsuse nr 16 „Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitamine“ muutmine“ vallavalitsuse struktuurist üks majandusspetsialisti ametikoht.
6. A. S. esitas 27.02.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 29.01.2019 käskkirja nr 14-1/11 „Teenistusest vabastamine“ õigusvastaseks tunnistamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks kaebaja kolme keskmise kuu palga ulatuses. Kohtuistungil kaebaja täpsustas, et nimetatud summa on 4 650 eurot (tl 43). Kohus võttis kaebuse menetlusse ja määras vastustajaks Põhja-Pärnumaa valla.
7. Kaebaja on seisukohal, et kaevatav käskkiri on vastuolus kehtiva õigusega. Vastustaja on rikkunud mh haldusorgani põhjendamiskohustust ning vastav käskkiri on kaalutlusvigadega. Vallavalitsuses töötas kaks majandusspetsialisti – teiseks majandusspetsialistiks oli ja jätkuvalt on T. T. Kui vaidlustatud käskkiri ega selles viidatud dokumentides esitatud põhjendused ei võimalda hinnata, kas vastustaja on järginud ATS § 90 lg-t 5 ning viinud läbi korrektse võrdlemise sarnaseid teenistusülesandeid täitvate ametnike vahel, on tegemist formaalselt õigusvastase haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 56 tulenevalt.
8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 23.01.2019 otsusega nr 7 koondati vallavalitsuse struktuurist üks majandusspetsialisti ametikoht alates 01.02.
9. Kaebaja vabastamise näol on tegemist koondamisega ATS § 90 lg 1 p 2 alusel, kuna kaotati ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisust. Kuna kahe majandusspetsialisti teenistusülesanded olid teenistuskoha asukohast tingituna olulises osas erinevad, siis puudus vajadus võrrelda neid ametikohti täitvate isikute haridusi, töökogemusi, teadmisi ja oskusi, et valida nende hulgast välja sobivam (ATS § 90 lg 5). KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada järgmistel põhjendustel. 5.1 Asjas puudub vaidlus, et Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse koosseisust kaotati alates 01.02.2019 üks majandusspetsialist ametikoht, seni oli selliseid ametikohti kaks (vt PõhjaPärnumaa Vallavolikogu 14.12.2017 otsus nr 16, tl 18). Ametijuhenditest nähtuvalt täitsid mõlemad ametnikud sarnaseid ülesandeid (vrd ametijuhendeid, tl 21-24). 5.2 ATS 90 § lg 5 sätestab, et kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, siis on koondamise korral teenistusse jäämise eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Kui nimetatud kriteeriumi alusel ei ole võimalik ametnikke eristada, on teenistusse jäämise eelisõigus kõigepealt ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast last, ja seejärel ametnike esindajal või ametnikul, kelle õigustatud ootus vajab suuremat kaitset, arvestades ka ametniku ülalpeetavate arvu. Asjas puudub vaidlus, et majandusspetsialistide ametikohti täitvate isikute vahel ATS 90 § lg 5 sätestatud võrdlust ei teostatud (vt vastustaja seletus kohtuistungil, tl 54p), mistõttu on välja selgitamata jäänud isik, keda tuleks teenistusse jäämisel eelistada. Seega on kaebaja teenistusest vabastamine toimunud õigusvastaselt. Vastustaja poolt esile toodud asjaolu, et kõnealustel ametikohtade asukohad olid erinevad (vt samas), pole ATS 90 § lg 5 kontekstis asjakohane. 5.3 ATS § 105 lg 1 ls 1 näeb ette, et õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kuna kaebaja on teenistusest vabastatud õigusvastaselt tuleb rahuldada tema taotlus kaevatava haldusakti õigusvastaseks tunnistamiseks ja tema kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmiseks. Puudub vaidlus, et nimetatud hüvituse suurus antud juhul on 4 650 eurot (tl 54). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et nimetatud suuruses hüvitise väljamõistmiseks pole vaja kindlaks teha muid asjaolusid peale teenistussuhte õigusvastase lõpetamise (vt RKHKo 3-3-1-13-16, p 29).
11. Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse, kuuluvad kaebaja menetluskulud summas 1 616,60 eurot vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys