RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-10632 Otsuse kuupäev Tartu, 10. detsember 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Henn Jõks, liikmed Ants Kull ja Tambet Tampuu

) § 1028 lg 1 alusel. Kuna kostjad I ja II olid abikaasad, kelle vahel kehtis varaühisus, vastutavad nad hageja ees solidaarselt. Hageja ei nõustunud kostjate väitega, et nad andsid L. Ziminale laenu, ja leidis, et kostjad võisid anda laenu hoopis oma pojale O. Bazanovile. L. Ziminal ei olnud vaja laenu võtta, kuna tal oli piisavalt raha.

1. Kostjad ei tunnistanud hagi ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostjate vastuväidete kohaselt olid L. Zimina ja O. Bazanov elukaaslased, kes kasutasid vastastikusel nõusolekul ja piiranguteta üksteise raha. Kuna L. Ziminal ja O. Bazanovil oli rahalisi raskusi, laenas kostja II neile viimase viie aasta jooksul üle 20 korra 150-200 eurot kuus, kokku umbes 4500-5000 eurot. Laenu andmist tõendab O. Bazanovi võlatunnistus. Kui L. Zimina
2. a-l päranduse sai, lõpetas kostja II L. Zimina ja O. Bazanovi toetamise ja küsis laenatud raha tagasi. L. Zimina lubas raha tagasi anda. Ülekanded, mis O. Bazanov tegi L. Zimina pangakontolt kostjatele I ja II, olid tehtud L. Zimina teadmisel laenu tagastamiseks. Kostja II sõnul oli kostjale I üle kantud raha tegelikult mõeldud kostjale II. Isegi kui L. Zimina ei olnud laenusaajaks või O. Bazanovil puudus L. Zimina nõusolek laenu osaliseks tagasimaksmiseks, ei vastuta kostjad hageja ees, sest nemad ei ole rikastunud. Sellisel juhul rikastus pärandaja ja hageja arvel O. Bazanov.

§ 1028lg 1 eeldused ei ole täidetud.

L. Zimina ei teinud kostjatele sooritust. Kostjad esitasid

1. märtsil 2017 alternatiivse tasaarvestusavalduse, milles nad tasaarvestasid hageja nõude kostjate nõudega hageja kui L. Zimina üldõigusjärglase vastu 5000 euro suuruse laenu tagastamiseks.
2. Harju Maakohus rahuldas
3. juuni
4. a otsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 3940 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostjate kanda ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskuludena 1325 eurot, millest 325 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 1000 eurot on hageja õigusabikulud. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaielnud pooled selle üle, et L. Zimina haiglas viibimise ajal ja pärast tema surma oli tema elukaaslasel ja kostjate pojal O. Bazanovil ligipääs L. Zimina pangakaartidele ja internetipangale. Sel ajal tehti kostjatele L. Zimina pangakontolt ülekandeid kokku 3940 eurot, millest 2340 eurot kanti kostjale I enne L. Zimina surma ning 600 eurot kostjale I ja 1000 eurot kostjale II pärast L. Zimina surma. See nähtub ka L. Zimina kontode väljavõtetest. L. Zimina haigusloost järeldub selgelt, et ta ei saanud haiglas viibimise ajal kasutada oma pangakaarte ega internetipanka. Kostjad on menetluses omaks võtnud, et vaidlusalused ülekanded L. Zimina kontolt tegi O. Bazanov. Kostjad on abikaasad, kelle suhtes kehtib ühisvara režiim. Maakohus märkis, et kostjate väited on menetluse käigus olnud vastuolulised, mistõttu need on eluliselt ebausutavad. Kuna L. Zimina ja O. Bazanov ei olnud abielus, ei olnud nende vahel ühisvara režiimi ning nad ei vastutanud kolmandate isikute ees solidaarselt nagu abikaasad. Maakohus märkis, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi tuleb tühise tehingu alusel saadu tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Tõendamata on kostjate väide, et L. Zimina võttis koos O. Bazanoviga kostjatelt ligi 5000 eurot laenu. L. Zimina kontodelt ei nähtu, et kostjad oleksid teinud L. Ziminale rahalisi ülekandeid. O. Bazanovi võlatunnistusest nähtub üksnes see, et tema võttis oma emalt laenu. Kostjate väited nende ja L. Zimina vahel laenulepingu sõlmimise kohta on tervikuna ebausutavad. Eluliselt ebausutav on see, et L. Zimina andis O. Bazanovile piiramatu õiguse oma pangakaartide ja raha kasutamiseks. Igal juhul ei saanud O. Bazanovil olla õigust kasutada L. Zimina pangakontodel olevat raha alates
5. juulist 2

§ 1028lg 1 alusel.

Kuna kohus rahuldas hageja esimese alternatiivse nõude, ei põhjendanud ta teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist. Kostjate esitatud tasaarvestuse avaldus on alusetu, sest kostjad ei tõendanud oma väiteid L. Ziminal laenulepingust tulenevate kohustuste olemasolu kohta.

1. Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus jättis
4. juuni
5. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt kostjate I ja II kanda ning mõistis neilt hageja kasuks apellatsioonimenetluse kulude katteks välja 960 eurot. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vaidlustatud otsus on põhjendatud ja jälgitav, sh osas, milles maakohus leidis, et kostjad ja L. Zimina ei olnud sõlminud laenulepingut, ülekandeid L. Zimina pangakontolt kostjate arvelduskontole ei tehtud laenulepingu täitmiseks, muu õiguslik alus ülekannete tegemiseks puudus, L. Zimina ei kiitnud ülekandeid heaks ning kostjatel tuleb õigusliku aluseta saadu tagastada hagejale kui L. Zimina pärijale. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ega korranud neid. Ringkonnakohtu arvates vastas maakohus põhjendatult kõikidele kostjate vastuväidetele. Kostjate väited, et nad ei käitunud vääritult ega tekitanud hagejale kahju, ei ole asjakohased.

§ 1028lg 1 alusel esitatud nõude rahuldamiseks ei pea esinema õigusrikkumist ega süüd.

See, et kostjad ei kasutanud saadud raha enda hüvanguks, ei muuda olematuks hageja arvel alusetut rikastumist. Ringkonnakohus ei nõustunud kostjate väitega, et maakohus rikkus eelmenetluses menetlusõiguse norme, kui jättis rahuldamata kostjate taotluse O. Bazanovi tunnistajana ülekuulamiseks. Maakohus jättis taotluse põhjendatult rahuldamata, kuna kostjad ei täitnud maakohtu

1. märtsi
2. a eelistungil esitatud nõuet, et tunnistaja ülekuulamiseks peavad kostjad kohtule ja vastaspoolele esile tooma need asjaolud, mida nad soovivad tunnistaja ütlustega tõendada. Ringkonnakohus jättis
3. jaanuari
4. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 652 lg 4 alusel rahuldamata kostjate taotluse O. Bazanovi ülekuulamiseks ringkonnakohtus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Kostjad esitasid kassatsioonkaebuse, milles paluvad ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Kassatsioonimenetluse kulud paluvad kostjad jätta hageja kanda. Kassatsioonkaebuse kohaselt kohaldas ringkonnakohus valesti

§ 65lg-d 2 ja 3. Otsuses puudub põhjendus, miks kostjate I ja II vahel on tekkinud solidaarkohustus, ehkki asjas on tuvastatud, et neist 3

§ 65lg 3 tähenduses.

Kui raha saadi alusetult, peaks kumbki kostja tagastama selle summa, mille ta sai. Kohus on kohaldanud materiaalõigust valesti ka nõude õigusliku aluse määramisel. Kostjad esitasid menetluses vastuväite, et nad ei ole alusetult rikastunud, kuna neile tagastati varem võetud laenu. Kohus jättis kostjad põhjendamatult ilma ainsa võimaliku tõendi esitamise võimalusest. Kostjad soovisid tõendada tunnistaja O. Bazanovi ütlustega seda, et elukaaslased L. Zimina ja O. Bazanov said kostjatelt raha, kasutasid seda ühiselt ja lubasid selle tagastada. Kohtud ei hinnanud asjaolu, et L. Zimina oli juba 5. juunil 2015 teinud ise kostjale I ülekande, s.o täitnud mingi sissenõutava kohustuse või mittetäieliku kohustuse

§ 4tähenduses.

Kohtu järeldus, et O. Bazanovil ei olnud õigust L. Zimina kontot käsutada ja tema tehtud toimingud olid ühepoolse tehingu analoogia alusel tühised, ei vasta asjas esitatud väidetele ja tõendatud asjaoludele. Kohus jagas valesti tõendamiskoormise. Oleks tulnud leida, et koos elavad isikud olid valinud kokkuleppel ühise majandamise mudeli. Kohus ei ole tuvastanud, et O. Bazanov sai L. Zimina kontole juurdepääsu ebaseaduslikult. Isiku vara või õiguse kasutamine tema tahte vastaselt on õigusvastane.

1. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostjate kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ning § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
3. Kolleegium käsitleb esmalt menetlusõigusjärglust. Asja materjalide kohaselt kostja I suri
4. veebruaril
5. Kostjate lepingulise esindaja taotlusel peatas Riigikohus
6. märtsi
7. a määrusega TsMS § 353 lg 2 alusel asja menetluse kuni kostja I üldõigusjärglane või menetlust jätkama õigustatud isik jätkab menetlust. Riigikohus kutsus
8. septembri
9. a kirjaga kostja I arvatavaid õigusjärglasi Boriss Bazanovit, O. Bazanovit ja S. Bazanovat TsMS § 353 lg-st 3 juhindudes üles jätkama tsiviilasjas menetlust kostja I õigusjärglastena ja asja arutamises osalema ning esitama oma kirjaliku seisukoha kassatsioonkaebuse kohta hiljemalt
10. oktoobriks
11. Riigikohtu antud tähtajaks vastas O. Bazanov, kes teatas
12. oktoobri
13. a kirjas, et asub kohtuasjas poolena teostama poolele ette nähtud menetlusõigusi ning soovib menetlust jätkata. Sellega on O. Bazanov õigusjärgluse omaks võtnud. B. Bazanov ja S. Bazanova ei kinnitanud Riigikohtu antud tähtaja jooksul kostja I õigusjärglasena menetlusse astumist, kuid ei esitanud õigusjärglusele ka põhjendatud vastuväiteid. Kohaldades analoogia korras TsMS § 353 lg-t 4, loeb Riigikohus, et B. Bazanov ja S. Bazanova on kostja I õigusjärgluse omaks võtnud. Eelnevast tulenevalt tuleb tsiviilasja menetlus TsMS § 361 lg 1 järgi uuendada ja jätkata seda selliselt, et kostja I õigusjärglastena osalevad menetluses O. Bazanov, B. Bazanov ja S. Bazanova.
14. Kohtud kohaldasid valesti

§ 1028

lg-t 1 ja rikkusid hageja nõude lahendamisel oluliselt menetlusõiguse normi, mis võis viia asja ebaõige lahendamiseni. 11.1.

§ 1028

lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et

§ 1028

lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Hageja peab

§ 1028lg 1 kohaldamiseks 4

§ 1028

lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale

§ 1028

lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-14, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika; vt ka
3. detsembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-15, p 14). 11.
5. Kohtud ei ole põhjendanud, miks O. Bazanovi tehtud ülekanded on käsitatavad L. Zimina ja (pärast L. Zimina surma) hageja tehtud sooritustena. Samuti ei ole kohtud tuvastanud, et O. Bazanovi tehtud ülekannetega oleksid L. Zimina ja hageja tahtnud täita mingit kohustust kostjate vastu. Hageja ei ole väitnud ega kohtud tuvastanud, et L. Zimina ja kostjate vahel oleks üldse olnud mingi tehing, millest L. Ziminale oleks võinud tekkida kostjate vastu kohustusi. Vastupidi, hageja eitas menetluses seda, et L. Ziminal oli kostjate vastu kohustusi (vt
6. juuli
7. a hagiavalduse p 8, I kd, tl 3), sh tulenevalt sellest, et L. Zimina oli võtnud kostjalt II laenu (vt hageja
8. septembri
9. a menetlusdokumendi p 5, I kd, tl 85). Seejuures nõustus ringkonnakohus vaidlustatud otsuses maakohtuga, et L. Zimina pangakontolt ei tehtud kostjate arvelduskontodele ülekandeid laenulepingu täitmise raames ning puudus ka muu õiguslik alus nende summade ülekandmiseks (vt ringkonnakohtu otsuse p 6). Kostjad on menetluses vaielnud vastu sellele, et

§ 1028lg 1 eeldused on täidetud, väites mh seda, et L.

Zimina ei olnud kostjatele soorituse tegijaks ja tal puudus tahe kostjatele sooritusi teha (vt nt kostjate

1. märtsi
2. a menetlusdokumendi p-d 2.9 ja 2.10). Kohtud ei ole nende vastuväidetega arvestanud. 11.
3. Nimetatud rikkumised võisid viia hageja nõude ebaõige kvalifitseerimiseni

§ 1028lg 1 alusel ning hagi põhjendamatu rahuldamiseni.

Jättes

§ 1028

lg 1 kohaldamise eeldused ja kostjate vastuväited otsuses käsitlemata, rikkusid kohtud kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8 ja § 654 lg 5). Samuti rikkusid kohtud selgitamiskohustust, jättes pooltele selgitamata, milliseid asjaolusid on vaja

§ 1028lg 1 kohaldamiseks kohtu ette tuua ja tõendada.

Asja uuel lahendamisel tuleb ringkonnakohtul selgitada hagejale

§ 1028

lg 1 alusel nõude rahuldamise eeldusi ning anda talle võimalus oma nõuet täpsustada ja esitada vajaduse korral lisatõendeid. Kui hageja toob kohtu ette asjaolud, mis võivad viia hagi rahuldamiseni

§ 1028

lg 1 alusel, tuleb anda kostjatele võimalus esitada vastuväiteid ja neid kinnitavaid tõendeid, sh taotleda tunnistajate ülekuulamist. Kui aga hageja ei too kohtu ette

§ 1028lg 1 kohaldamiseks olulisi asjaolusid, võib esineda alus hagi läbi vaatamata jätmiseks Ts

MS § 423 lg 2 p 1 alusel. Samuti võib kohus sellisel juhul jätta hagi rahuldamata. 11.4. Kui hageja tõendab

§ 1028

lg 1 järgse alusetu soorituse tegemise kostjatele, saavad kostjad omakorda tõendada, et vaatamata L. Zimina ja hageja soorituste alusetusele on neil õigus keelduda saadut tagastamast

§ 1028lg 2 järgi.

Samuti saavad kostjad tõendada, et L. Zimina ja hageja ei teinud neile alusetuid sooritusi, vaid et nende vahel oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt kostjatel on õigus raha saada ja nad ei pea seda tagasi maksma (vt Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-14, p 10; vt ka
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-13, p 14).
5. Kolleegium ei nõustu kohtute käsitlusega, et O. Bazanovi tehtud rahaülekanded, milleks tal ei olnud L. Zimina ja hageja nõusolekut, kujutavad endast esindusõiguseta isiku ühepoolseid toiminguid, mis on sarnaselt esindusõiguseta tehtud ühepoolsete tehingutega TsÜS § 128 lg 1 järgi tühised ja mille alusel saadu tuleb TsÜS § 84 lg 1 teise lause järgi tagastada alusetu rikastumise sätete kohaselt (vt maakohtu otsuse p-d 43, 56–58, ringkonnakohtu otsuse p 6). Raha maksmine on sooritus, mitte tehing (vt nt Riigikohtu
6. mai
7. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-8142/38, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika), mistõttu see ei saa olla tühine ning TsÜS § 84 lg 1 ja § 128 lg 1 sellele ei kohaldu. 5

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 5 alusel O.

Bazanovi vastu. Sellisel juhul võib tulla kõne alla kostjate I ja II vastutus kahju tekitamise eest kaasaaitajana

§ 1045lg 4 järgi sõltuvalt nende võimalikust rollist kahju tekitamises.

Kui aga O. Bazanov tagastas L. Zimina pangakontolt kostjatele laenu, mille O. Bazanov oli ise kostjalt II võtnud, võib hagejal olla O. Bazanovi vastu nõue

§ 1037lg 1 ja lg 3 esimese lause alusel.

14. Kohtud leidsid põhjendamatult, et kostjad vastutavad

§ 1028lg 1 alusel raha tagastamise eest solidaarselt.

Kuna kohtute tuvastatud asjaoludel kanti kostjale I üle 2940 eurot ja kostjale II 1000 eurot, siis ei saa olla tegemist jagamatu kohustusega

§ 65lg 3 järgi.

Samuti ei tulene kostjate väidetavad kohustused perekonna vajaduste rahuldamiseks tehtud tehingust perekonnaseaduse § 18 tähenduses, millest võiks tekkida kostjate I ja II kui abikaasade solidaarkohustus (

§ 65lg 2).

Kui ringkonnakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et hageja nõue kostjate vastu on

§ 1028

lg 1 alusel põhjendatud, tuleb kummaltki kostjalt mõista hageja kasuks välja summa, mille võrra tema alusetult rikastus.

1. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jagab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ka menetluskulud.
2. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 järgi tagastatakse kautsjon menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. (allkirjastatud digitaalselt) Henn Jõks, Ants Kull, Tambet Tampuu 6