Obsah (9)

§ 113§ 1132§ 9§ 23§ 82§ 108§ 164§ 35§ 42

2-19-13149 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2019, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-13149

§ 113² lg 2 ja lg 3 seovad sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega.

Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 78,03 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist (so 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018) hagejale teadaolevale kostja aadressile XXXXXXXXXXXXXX. Seetõttu juhindudes

§ 1132

lg 2 p 1 2 2-19-13149 on hagejal õigus nõuda 15.03.2018 võlateatise eest 15 eurot ning 15.04.2018 ja 15.05.2018 kummagi võlateatise eest 5 eurot, st kokku 25 eurot. Kokku on hagejal tekkinud kulusid 25 euro ulatuses seoses meeldetuletuskirjade edastamisega kostjale. Elisa Eesti AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale. Kostjale teavitati nõude loovutamist, kuid käesoleva ajani kostja võlga tasuma ei ole asunud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: põhivõlgnevus: 25,97 eurot ja viivised summas 20,42 eurot. Hageja arvestab viiviseid vastavalt esialgse põhisumma 25,97 € osalt ning viivise määralt 0,07% päevas (25,97 eurot, viivis alates 18.07.2016 kuni 16.08.2019 on 20,42 eurot). Hageja on arvutanud viivist alates kostjale arve tasumistähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,07% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud - tasutud riigilõiv summas 75€ ja õigusabikulu summas 420 eurot. Samuti soovib hageja menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Hageja soovib, et kohus rahuldaks hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohtu seisukoht

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on täidetud formaalsed eeldused hagi osaliseks rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Nii on kostjale hagiavaldus nõuetekohaselt kätte toimetatud (tl 25) ning kostja pole talle 30.08.2019 määruses määratud tähtaja jooksul hagile vastanud (tl 2021) (TsMS § 407 lg 1). Sealjuures on kohus kostjale määranud nõuetekohase tähtaja hagile vastamiseks – 14 päeva (TsMS § 394 lg 5 ja § 407 lg 5 p 1) ning kostja pole kohtule teavitanud mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks (TsMS § 407 lg 5 p 3). Hagi menetlusse võtmise määruses, mis on kostjale kättetoimetatud, on kostjat teavitatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest (tl 21) (TsMS § 407 lg 5 p 2). Samuti on hageja soovinud tagaseljaotsuse tegemist (tl 2).
2. TsMS § 407 lg-st 1 tuleneb, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, st kui hagi on õiguslikult põhjendatud. Õigusalases kirjanduses on osundatud, et hagi õiguslik põhjendatus (veenvus) tähendab, et hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud peavad olema õiguslikult piisavad hageja nõude rahuldamiseks. Seejuures saab kohus arvestada üksnes hagiavalduses nimetatud faktiliste asjaoludega ning kohus peab lähtuma eeldusest, et hageja väiteid pole vaja tõendada, sest TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loetakse, et kostja on need omaks võtnud (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn
3. § 407 kommentaarid, lk 832-833). Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et esitatud hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud, mistõttu tuleb esitatud hagi osaliselt rahulda. Kohus põhjendab oma seisukoht alljärgnevalt.
4. Hageja on põhinõude osas esitanud järgmised olulised faktilised asjaolud: • Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmiti liitumisleping kliendinumbriga 8243663, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli 3 2-19-13149 • • • • • kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele; kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale perioodi
5. juuni kuni
6. juuni 2016 teenuste kasutamise eest 01.07.2016 arve nr: 2015650324 summas 25,97 €; arve tasumise tähtaeg oli 18.07.2016; kostja pole arvet tasunud; Elisa Eesti AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale; kostjale teavitati nõude loovutamist kuid käesoleva ajani kostja võlga tasuma ei ole asunud. 4.
7. Esitatud faktiliste asjaolude pinnalt saab asuda seisukohale, et Elisa Eesti AS ning kostja vahel on sõlmitud liitumisleping kliendinumbriga 8243663 (

§ 9

lg 1), kostjal oli sõlmitud lepingust tulenev kohustus väljastatud arved tasuda (

§ 23

lg 1) ning kostja on lepingut rikkunud arve tähtaegselt tasumata jätmisega – arve tasumise tähtaeg oli 18.07.2016, kuid arve on tänaseni tasumata (

§ 82lg 1 ja § 100).

Et kostja on lepingust tulenevat raha maksmise kohustust rikkunud, on võlausaldajal õigus kostjalt nõuda arve tasumist (

§ 108lg 1).

Kuna Elisa Eesti AS on nõude loovutanu hagejale, on Elisa Eesti AS asemel hagejal õigus nõuda kostjalt liitumislepingust tuleneva kohustuse täitmist, st arve nr 2015650324 tasumist summas 25,97 eurot (

§ 164lg-d 1 ja 2).

Eeltoodule tuginedes on hagi põhinõude osas õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 25,97 eurot.

1. Hageja on viivisenõude osas esitanud järgmised olulised faktilised asjaolud: • lepingu sõlmimisel kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu(te) lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (üldtingimused); • vastavalt üldtingimustele on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest viivist 0,07% päevas, 5.
2. Esitatud faktiliste asjaolude pinnalt saab asuda seisukohale, et hageja ning kostja vahel on sõlmitud liitumislepingu lisa, mis sisaldab tüüptingimusi (

§ 35lg 1).

Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud tüüptingimustest tulenev viivise määr pole õiguslikult põhistatud. Nimelt tuleneb Riigikohtu praktikast, et eelduslikult tuleb hinnata

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu 16.11.2016 määrust asjas nr 3-21-118-16 ja Riigikohtu 10.05.2016 määrust asjas nr 3-2-1-25-16). Antud juhul on hageja esitanud viivisenõude lepingust tulenevas määras 0,07% päevas. Võrreldes seadusjärgse viivisega (

§ 113lg 1 teine lause ja § 94 lg 1) on tegu üle 25 korra suurema viivisemääraga.

Seetõttu on tegu tühise tingimusega

§ 42lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 tulenevalt.

Riigikohus on eelnevalt viidatud 3-2-1-25-16 lahendis veel märkinud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Seega on õiguslikult põhjendatud mõista viivis välja

§ 113lg 1 teises lauses ja § 94 lg-s 1 sätestatud määras.

Kuna hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 19.07.2016 (arve tasumise viimane tähtaeg oli hagi järgi 18.07.2016,

§ 82

lg 7), mõistab kohus hageja kasuks välja viivise alates 4 2-19-13149 19.07.2016 kuni hagi esitamiseni (so 27.08.2019) summas 6.46 eurot. Alates hagi esitamisest (so 28.08.2019) kuni hageja põhinõude kohase täitmiseni (kuid mitte rohkem kui põhinõue ise) mõistab kohus välja seadusjärgse viivise. 6. Hageja on sissenõudmiskulu osas esitanud järgmised olulised faktilised asjaolud: • hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväine esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist (s.o 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018) hagejale teadaolevale kostja aadressile Laoküla, Männi, Saaremaa vald, 93754, Saare maakond. Hageja soovib sissenõudekulude hüvitamist 25 euro ulatuses tuginedes

§ 1132lg 2 p-le 1.

Kohtu hinnangul pole hageja selline nõue õiguslikult põhjendatud, sest

§ 1132

lg 2 p 1 alusel on võimalik sissenõudmiskulusid nõuda tarbijalt eeldusel, et majandus- või kutsetegevuses tegutseva võlausaldaja ning võlgnikust tarbija vahel on nõude aluseks olev leping lõppenud. Hagiavalduses esitatu pinnalt ei nähtu, et hageja ja kostja vaheline leping oleks lõppenud. Lepingu kehtivuse ajal võib sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta nõuda sissenõudmiskulu kuni 5 eurot iga saadetava meeldetuletuse kohta eeldusel, et tarbijale on enne saadetud vähemalt üks tasuta meeldetuletus (

§ 1132lg 1).

Hageja esitatust nähtub, et ta on kostjale saatnud kolm võlateatist. Seega on õiguslikult põhjendatud kostjalt välja mõista 10 euro suurune sissenõudmiskulu – ühe meeldetuletuse on hageja saatnud tasuta ning kaks 5 euro eest (

§ 1132lg 1). Menetluskulud 7. Ts

MS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 ja hagi rahuldamise ulatusest, jätab kohus hageja menetluskulud 60% ulatuses kostja kanda ning 40% ulatuses hageja kanda. 7.1. TsMS § 174 lg-st 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja soovib menetluskuluna välja mõista riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Esitatud PlusPlus Legal OÜ arvest nähtuvalt on esindajal kulunud käesolevas asjas 1,5 tundi dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile ning hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 2 tundi. Tunnitasuks on märgitud 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades käesoleva vaidluse vähest keerukust ning hagiavalduse mahtu, on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud esindajakulud 1.5 tunni ulatuses, so 180 eurot (koos käibemaksuga). Riigilõivu väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Et kohus jättis hageja menetluskulud 60% ulatuses kostja kanda, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 153 eurot (õigusabikulud 108 eurot (sh käibemaks) ja riigilõiv 45 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik 5