Obsah (4)
§ 187§ 423§ 477§ 172KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2019. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja numbe
§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).
I. Asjaolude kirjeldus
- Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets (avaldaja) esitas 11.09.2019 Harju Maakohtule taotluse, milles palub kohustada L L (võlgnik, puudutatud isik 1) esitama vara, sealhulgas kohustuste nimekiri ning vandega kohtus kinnitama, et kohtutäiturile esitatud andmed vara kohta on teadaolevalt õiged. Vara- ja kohustuste nimekirja mitteesitamisel või vande andmisest keeldumisel palus kohtutäitur kohaldada võlgniku suhtes sundtoomist või aresti. Kohus algatas 13.09.2019 kohtumäärusega hagita menetluse ja kohustas võlgnikku vandega kinnitama, et kohtutäiturile esitatud andmed vara kohta on talle teadaolevalt õiged. Avaldaja esitas 21.10.2019 kohtule menetlusdokumendi, milles võttis kohtule esitatud taotluse tagasi seoses võlgniku poolt 21.10.2019 nõude tasumisega. II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
- Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on ära langenud vajadus võtta võlgnikult vanne, sest kohtutäitur on kohtule esitatud avalduse tagasi võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 477 lg 6 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.
§ 423
lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kohtumenetluse algatamine võlgnikult vande võtmiseks on võimalik üksnes kohtutäituri või sissenõudja avalduse alusel. Käesoleval juhul on avalduse kohtule esitanud kohtutäitur, kellel on seega
§ 477lg 6 kohaselt õigus avaldus tagasi võtta.
Kohus on seisukohal, et avalduse tagasivõtmine on põhjendatud. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on ära langenud vajadus võtta võlgnikult vanne. Kohus võtab avalduse tagasivõtmise vastu ja jätab läbi vaatamata kohtutäituri avalduse võlgniku kohustamiseks vandega kinnitama, et kohtutäiturile esitatud andmed vara kohta on talle teadaolevalt õiged, ning vara nimekirja esitamise ja vande andmise tagamiseks kohtusse sundtoomise ja vajadusel aresti kohaldamiseks. 3. Kohus jätab avalduse läbi vaatamata, mistõttu puudub vajadus asjas kohtuistungi pidamiseks. Kohus tühistab 20.11.2019 kohtuistungi toimumise aja. 4.
§ 172
lg 7 teine lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 172
lg 1 teine lause sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
§ 172
lg 7 kohaselt esineb alus menetluskulude jätmiseks kohtutäituri kanda, sest kohtutäitur on kohtule esitatud avalduse tagasi võtnud ning seetõttu ei ole avalduse rahuldamine enam võimalik. 2
(3)Samas viiks selline menetluskulude jaotus ebaõiglase tulemuseni, sest ei arvesta avalduse tagasivõtmise põhjusega. Võlgniku vande andmiseks kohustamise avalduse kohtule esitamine oli tingitud sellest, et võlgnik ei esitanud vabatahtlikult kohtutäiturile vara nimekirja. Seetõttu on kohtu hinnangul kohtutäituri kohtusse pöördumine olnud põhjendatud ja täitemenetluse läbiviimise seisukohast vajalik. Kohtutäitur on otstarbekalt esitanud kohtule taotluse avalduse tagasivõtmiseks, sest ära on langenud vajadus võtta võlgnikult vanne. Kohus jätab eeltoodut arvestades menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3
(3)