Kriminaalasi nr 1-17-3319 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2019 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 30.09.2019) Kriminaalasja number 1-17-3319 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Liane Peets (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus Urmas Uustalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu URMAS UUSTALU isikukood 36704050308, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Jätta Urmas Uustalu Tallinna Linnakohtu 27.08.
- a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-1323/04 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Urmas Ellermaa (uus nimi Uustalu) on süüdi tunnistatud Tallinna Linnakohtu 27.08.
- a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-1323/04 KarS § 114 p 5 järgi ja karistuseks mõistetud 20 aastat vangistust, karistuse kandmise alguseks loeti 03.12.
- Kohtuotsus jõustus 02.02.2005 Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 02.12.
- 1
(3)Tartu Vangla edastas 05.08.2019 kohtule materjalid Urmas Uustalu tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Urmas Uustalu tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 03.09.2019. Prokuröri arvates ei ole Urmas Uustalu tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Süüdimõistetu vabastamine oleks prokuröri arvates ennatlik tulenevalt toime pandud kuritegude iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest. Urmas Uustalu avaldas kohtuistungil, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, et ta ei tegele praegu vangistuses millegagi, sest teda ei ole määratud tööle ega huviringidesse. Ta on õppinud keevitajaks ja puidupingitööliseks, kuid erialast tööd ei ole võimaldatud. Urmas Uustalu selgitas, mis põhjusel on ta vanglas keeldunud toidust. Väidetavalt julgeolekuosakonna omavoli tõttu. Oma kuritegudest arvab ta väga halvasti. Kinnipeetav selgitas, millised on tema plaanid vabaduses. Tal puudub sotsiaalvõrgustik ja lähedased. KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Urmas Uustalu temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu arvates ei võimalda Urmas Uustalu vabastamist tingimisi enne tähtaega tema varasem elukäik, sealhulgas korduv karistatus ning karistustest järelduste mittetegemine, mis annab piisavalt alust arvata, et ta võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Oluline on ka viimase kuriteo raskus. Süüdimõistetu kannab käesolevat karistust I astme kuriteo toimepanemise eest- tapmine seoses röövimisega. Kohtuasja materjalide kohaselt oli kannatanuks Urmas Uustalu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kinnipeetav lõi kannatanut kaasa võetud kiviga kahel korral pähe ja seejärel sidus kannatanu kaela ümber kolmekordse nööri ja kägistas ta. Seejärel võttis süüdimõistetu ebaseadusliku omastamise eesmärgil korterist kaasa erinevaid vallasasju. Sedavõrd raske kuriteo toime panemine näitab kinnipeetava ükskõiksust inimelusse ning ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse üldiselt. Karistuse kandmise ajal on Urmas Uustalu läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi, s.o osalenud vangla tööhõives, omandanud kutsehariduse ja läbinud sotsiaalprogramme. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi kinnipeetaval ei ole. Urmas Uustalu negatiivselt iseloomustava materjalina nähtuvad kinnipeetava isiklikust toimikust korduvad avaldused vangla poolt pakutavast toidust loobumiseks. See tähendab, et enese näljutamisega on kinnipeetav soovinud lahendada erinevaid talle mitte meelepäraseid olukordasid. Näiteks 2
(3)31.01.2019, 17.12.2018 ja 01.12.2018 on Urmas Uustalu loobunud vangla toidust eesmärgiga saavutada talle sobimatu kaaskinnipeetava ümberpaigutamine. Kinnipeetava selline käitumine näitab kohtu hinnangul kesist probleemide lahendamise oskust, mis suurendab uute kuritegude toimepanemise riske vabaduses. Ka Urmas Uustalu vabanemisjärgsed elutingimused ei garanteeri tema edasist õiguskuulekat toimetulekut. Vabanemise korral on süüdimõistetul kindel elukoht, kuid puuduvad nii töökoht kui toetav sotsiaalne võrgustik. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Urmas Uustalu osas ei esine asjaolusid, mis tema vabastamist tingimisi enne tähtaega toetaksid. Eeltoodu põhjal ei ole kohus veendunud, et süüdimõistetu suudab vabaduses elada uusi õigusrikkumisi toime panemata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)