KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-3031 Tsiviilasi Ta

) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. 8. Kostja esitas määruskaebuses taotluse välja nõuda hagejalt menetluskulusid tõendavad dokumendid (arved ja tasumist tõendavad maksekorraldused). Taotlus jääb

§ 176lg 6 alusel rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul sai hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata ja ka sellekohase otsustuse õigsust kontrollida menetluskulude nimekirja ning toimiku materjalide alusel. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et koondnimekiri ei vasta põhimenetluses esitatud menetluskulude nimekirjadele.

1. Hageja esitas koos määruskaebuse vastusega taotluse tõendi (Harju tööpiirkonna kohtutäituri Elin Vilippuse
2. juuni 2019 teade kostjale enampakkumise läbiviimisest) vastuvõtmiseks. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise vaidlustamise vaatekohast ei ole see tõend asjakohane, mistõttu jääb hageja taotlus

§ 238lg 1 esimese lause, § 652 lg 4 ja § 659 alusel rahuldamata. 3

§ 176

lg 4 järgi esitatakse menetluskulude nimekiri igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta. Sama paragrahvi lg 7 näeb ette, et menetluskulude nimekiri ja tõendid toimetatakse viivitamata vastaspoolele kätte, ja lg 8 kohaselt määratakse menetlusosalisele tähtaeg vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Toimikust nähtuvalt esitas kostja põhimenetluses seisukoha hageja menetluskulude kohta ringkonnakohtus asja esimesel läbivaatamisel

1. novembril 2015, maakohtus asja teisel läbivaatamisel
2. juunil 2018 ja ringkonnakohtus teisel läbivaatamisel
3. jaanuaril
4. Kostja oleks saanud soovi korral esitada seisukoha ka hageja menetluskulude kohta maakohtus asja esimesel läbivaatamisel, kuna kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai kostja hageja
5. mail 2015 esitatud kohtukulude nimekirja kätte
6. mail
7. Maakohus andis kostjale kolm päeva vastuse esitamiseks (I kd tl 139). Asjaolu, et maakohus palus hagejal esitada koondnimekiri, ei muuda olematuks põhimenetluses kostja esitatud vastuväiteid hageja menetluskuludele. Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus arvestas kostja vastuväidetega.
8. Menetlusõigusega ei ole kooskõlas kostja arusaam, et hageja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu (250 eurot) ei saa panna kostja kanda, kuna ringkonnakohtu
9. detsembri 2015 otsusega ei ole kulusid kostja kanda jäetud.

§ 173

lg 3 teise lause järgi, kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Nähtuvalt maakohtu

1. juuli 2018 otsusest jäid menetluskulud kostja kanda. See kohtu otsustus sai kinnitust ringkonnakohtu
2. veebruari 2019 otsusega, millega maakohtu otsus jäeti lõppjärelduses muutmata.
3. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks tuleb läbi kohtumenetluse määrata 120 eurot. Riigikohus on aktsepteerinud hüvitatava tunnitasuna ka 156,25 eurot (käibemaksuga, vt
4. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-13, p 13), 153 eurot (käibemaksuta, vt
5. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ja 170 eurot (käibemaksuta, vt
6. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16, p 24). Seega ei ole hageja esindaja tasumäär 150 eurot käibemaksuga asja teisel läbivaatamisel maakohtus liiga kõrge. Ringkonnakohus leiab, et esindaja võib kohtumenetluse ajal oma teenuse hinda tõsta, kuid hinnatõus peab jääma mõistlikkuse piiresse (vt ka Riigikohtu
7. märtsi 2015 otsus haldusasjas nr 3-3-1-82-14, p 28 seitsmes lõik). Hageja esindaja ei ole oma teenuse tunnihinda asja teisel läbivaatamisel maakohtus ebamõistlikult suurendanud. Asja teisel läbivaatamisel ringkonnakohtus on hageja esindaja vahetumise tulemusena tasumäär hoopis langenud.
8. Õige ei ole ka kostja väide, et koondnimekirjas on lepingulise esindaja tunnitasu tõstetud. Toimikust nähtuvalt vastab koondnimekirja p 2.3.2.2 varem esitatud menetluskulude nimekirjale ja seal märgitud tunnihinnale (III kd tl 126–127). Koondnimekirjast on välja jäänud hageja esindaja kulu asja esimesel läbivaatamisel ringkonnakohtus ja seetõttu maakohus sellega ei arvestanud. Kuna hageja maakohtu määrust ei vaidlustanud, pole ringkonnakohtul alust tasu suurendada.
9. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud

§ 175lg 1.

Maakohtu järeldus kostjalt väljamõistetava vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb hagejale osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes 4

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 16. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 5