Obsah (11)

§ 113§ 787§ 9§ 8§ 28§ 25§ 14§ 82§ 788§ 654§ 13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 1. november 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-13

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.

1. Kohustada Groupage Cargo Shipping OÜ-d pärast Aktsiaselts DGM Shipping poolt 534 euro tasumist Aktsiaseltsile DGM Shipping üle andma mootori Effepizeta S.R.L., tüüp SCL 65 DH, nr DA47115 maksumusega 237,80 eurot; tõstekonveieri Hillerslev, nr 0916-2001 maksumusega 580 eurot ja pöördekonveieri AS DGM SHIPPING maksumusega 500 eurot.
2. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. Groupage Cargo Service OÜ (hageja) esitas 28.11.2018 Aktsiaseltsi DGM Shipping (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 03.01.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 970,75 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus edastas 21.01.2019 määrusega hagi kohtualluvuse järgi Viru Maakohtule. 18.01.2019 kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja: - veotasu 798 eurot (arve nr 18-1032); - hoiutasu 105,30 eurot perioodi 06.11.2018–03.12.2018 eest (arve nr 18-1106); - hoiutasu 172,96 eurot perioodi 04.12.2018–18.01.2019 eest (46 päeva × 3,76 eurot); - hoiutasu 3,76 eurot päevas alates 19.01.2019 kuni hagihinna tasumiseni; - viivis 13,47 eurot veotasult 798 eurot; - viivis 1,13 eurot hoiutasult 105,30 eurot; - viivis hagihinnast (s.o 1076,26 eurolt) võlaõigusseaduse (

) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 19.01.2019 kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja edasi kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja 31.10.2018 veo marsruudil Holland–Maardu kaubale mõõtmetega 4 m × 0,8 m = 1,4 LDM (laadimismeetrit). Pooled leppisid veo hinnaks kokku 445 eurot + käibemaks (km) = 534 eurot. Pärast laadimist selgus, et kaup võttis autos rohkem ruumi. Hageja informeeris sellest kohe kostjat. Kui kaup saabus Tallinna, mõõtsid laotöötajad kauba üle. Selgus, et kauba mõõtmed on 3,5 LDM, s.o 2,5 korda rohkem tellitud laadimismeetritest. Hageja esitas uute andmete järgi kostjale arve nr 18-1032 summas 665 eurot + km = 798 eurot. Kostja nõustus tasuma 500 eurot + km = 600 eurot. Hageja sellega ei 2 nõustunud ning teatas, et kasutab pandiõigust, teavitades kostjat ka pandiõiguse kasutamisega seotud kuludest (hoiutasu ja viivis). 2. Kostja palus jätta hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel läbivaatamata või rahuldamata ning esitas 21.02.2019 vastuhagi, milles palus kohustada hagejat täitma veolepingust tulenevad kohustused ja andma viivitamatult pärast kohtulahendi jõustumist kostjale üle veos (sh mootor Effepizeta S.R.L., tüüp SCL 65 DH, nr DA47115 maksumusega 237,80 eurot; tõstekonveier Hillerslev, nr 0916-2001 maksumusega 580 eurot; pöördekonveier AS DGM SHIPPING maksumusega 500 eurot). Alternatiivselt välja nõuda hageja ebaseaduslikust valdusest eelnimetatud kostjale kuuluvad asjad ning kohustada hagejat need viivitamatult pärast lahendi jõustumist kostjale üle andma. Kostja väidete kohaselt sõlmisid pooled veolepingu, milles leppisid kokku tasus 445 eurot + km, s.o 534 eurot. Poolte vahel on kujunenud praktika, et hageja esitab arved ja need tasutakse pärast veose kostjale kättetoimetamist. Hageja teatas kell ca viis tundi pärast laadimist ja ca neli tundi pärast auto veosega väljumist, et suurendab veotasu 665 euroni + km, sest veos on suurem kui loodeti. Kostja vastas koheselt, et ei ole nõus veotasu muutmisega ning on nõus tasuma 500 eurot + km. Hageja vastas, et veost mõõdetakse esmaspäeval laos ja tulemus antakse kostjale teada. Kostja teatas hagejale, et enne veo teostamist pidi hageja veotasu suurendamise kooskõlastama. Samal päeval (02.11.2018) esitas hageja arve nr 18-1032 suurendatud veotasu summa ja kooskõlastamata maksetähtajaga 1 päev. Telefoni teel teatas hageja, et ei kavatse vedu enne arve tasumist lõpule viia.

§ 787

lg 1 kohaselt muutub veotasu maksmise nõue sissenõutavaks veose saajale üleandmisel. Hageja ei ole veost kostjale üle andnud. Samuti ei ole kostja hagejaga hoiulepingut sõlminud. Hageja peab ilma õigusliku aluseta kinni kostjale kuuluvat veost. Kostja on valmis kokkulepitud veotasu 534 eurot maksma hageja poolt lepingu nõuetekohasel täitmisel, s.o veose kostjale üleandmisel. Hageja ei saa lepingutingimusi ühepoolselt muuta. Vedaja pandiõiguse kasutamisest ei ole hageja kostjale enne hagi esitamist teatanud. Kuna pandiõigusega võib tagada ainult sissenõutavaks muutunud kohustusi, on tegemist pandiõiguse kuritarvitamise ja kostja omandiõiguse rikkumisega. MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus jättis
2. mai 2019 otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi ning kohustas Groupage Cargo Service OÜ-d andma üle Aktsiaseltsile DGM Shipping mootori Effepizeta S.R.L., tüüp SCL 65 DH, nr DA47115 maksumusega 237,80 eurot; tõstekonveieri Hillerslev, nr 0916-2001 maksumusega 580 eurot ja pöördekonveieri AS DGM SHIPPING maksumusega 500 eurot. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nõustus kohus kostja väidetega veolepingu sõlmimise ja täitmise osas. Kostja tellis 31.10.2018 hagejalt veose (mootori, tõstekonveieri ja pöördekonveieri) veo Hollandist Eestisse. 31.10.2018 e-kirjas määras hageja veotasuks 445 eurot + käibemaks, s.o 534 eurot. 31.10.2018 e-kirjas nõustus kostja veotasu suurusega ning kinnitas tellimuse. 31.10.2018 e-kirjas kinnitas hageja: „Pakume veose jaoks kuni 1.4 LDM (laeme poordi ühele poolele). 445 eurot + maks.“ Selle kinnituse saamisega tuleb lugeda veoseveoleping

§ 9lg 1 kohaselt sõlmituks.

Veotasu kujundamise aluseks ei olnud liinimeetrite ja liinimeetrihinna korrutis. Veotasuks oli 445 eurot + käibemaks, seega 534 eurot. Pärast lepingu sõlmimist selgus hagejale, et veos võtab autos arvatust rohkem ruumi. Hageja teatas kostjale, et suurendab seetõttu veotasu 665 euroni. Õige on kostja väide, et asjaolust, et veos on arvatust suurem, teavitas hageja kostjat ca viis tundi pärast laadimist ja ca neli tundi pärast auto veosega väljumist. Kostja vastas koheselt, et ei ole nõus veotasu muutmisega ning on nõus tasuma 500 eurot + km. Seega jäi leping sõlmituks sellise veotasuga. Juhul kui hagejale 3 selgus, et veost ei ole võimalik 1,4 liinimeetrile paigutada ja kokkulepitud veotasu eest vedada, oleks hageja pidanud kostjat sellest enne auto veosega lahkumist teavitama, leppima kokku uues hinnas või ootama kostja juhiseid. Hageja ei ole veost kostjale üle andnud ja seega ei ole täidetud veotasu nõudmise eeldused

§ 787lg 1 kohaselt.

Pandiõiguse rakendamiseks oleks kostja pidanud veotasu tasumisest keelduma. Veotasu maksmiseks esitamise ja tasumise eelduseks on, et hageja on veose kostjale üle andnud. Hageja rakendas pandiõigust alusetult, kuna kostja ei olnud veotasu tasumisest keeldunud. Kostja väidetav maksuvõlg ei saanud olla pandiõiguse rakendamise aluseks. Kostja esitatud veoseveo täitmise nõue on põhjendatud ning tuleb

§ 8lg 2; § 76 lg 1; § 100; § 103 lg 1 ja § 108 lg 2 alusel rahuldada.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Groupage Cargo Service OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. mai 2019 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist hageja kasuks või asja saatmist uueks läbivaatamiseks. Kohtukulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole õige kohtu väide, et asjaolust, et veos on arvatust suurem, teavitas hageja kostjat alles ca viis tundi pärast laadimist ja ca neli tundi pärast auto veosega väljumist (s.o 02.11.2018). Kohus tugineb ilmselt kostja esitatud sõnumivahetusele. Nimetatud dokument on vaatamata kohtu nõudele eesti keelde tõlkimata. Dokumendist ei ole selge, millal laaditi kaup autole. Hageja on lisanud vastuhagi vastusele dokumendi, mis kinnitab Hollandi aega, millal auto edastati pealelaadimisele, s.o kell 13.
3. Kostja esitatud kirjavahetus on toimunud Eesti aja järgi. Hollandi ja Eesti ajavahe on 1 tund. Seega sai kostja teabe selle kohta, et kaup võttis rohkem ruumi, 1 tund 20 minutit hiljem – kell 15.
4. Kui laadimine võttis aega kuni tund, siis teave esitati õigeaegselt. Uus hind teatati kostjale tunni aja pärast (sõnumivahetus kell 16.33); 2) ei olnud leping sõlmitud veotasuga 500 eurot + km. Hageja vastus, et „esmaspäeval mõõdame kaup laos veel kord. Tulemusest teavitan, Raymond“ (sõnumivahetus kell 16.46) ei ole aktsept. Seega tuleb lähtuda

§ 28lg-st 2.

Hageja on esitanud tõendid õiglase ja mõistliku hinna kohta vastuhagi vastuses ja lisades 15, 16, 17; 3) toimus laadimine nädala viimase tööpäeva lõpus ja oli vaid osa sõiduki tööst. Teave edastati kostjale õigeaegselt, kuid hageja ei saanud kostjalt õigeaegselt juhiseid, v.a kostjale sobiv 500-eurone hind. Hagejal ei ole kohustust sellisel juhul kõigepealt hinnas kokku leppida ja seejärel lahkuda laadimiselt; 4) toimis poolte ärisuhe selliselt, et esmalt teostatakse makse ja seejärel toimetatakse kaup. Seega juhindudes

§ 25lg-st 1 tuleb lugeda õiglane tasu sissenõutavaks kuni koorma üleandmise hetkeni.

Kuna kostja keeldus maksmast õiglast veotasu, on hagejal õigus kasutada pandiõigust ja saada sellega seotud kulud; 5) on kohtu viidatud sätteid ja

§ 14

lg-t 1 rikkunud kostja, kuna tema kaup võttis autos 2,5 korda rohkem ruumi kui kooskõlastatud oli.

1. Aktsiaselts DGM Shipping vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle läbivaatamata või rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulude apellandi kanda jätmist. Apellatsioonkaebuses ei ole tuginetud sellele, et maakohus oleks kohaldanud ebaõigesti materiaal- või menetlusõiguse normi või hinnanud valesti tõendeid. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hagi tervikuna rahuldamata ja rahuldas tervikuna vastuhagi ning jättis kõik menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi ja vastuhagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 534 eurot võlgnevuse katteks, viivise 18.01.2019 seisuga 8,08 eurot ja viivise alates 19.01.2019 võlgnevuselt 534 eurot

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni ning jätab menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täiendada ja resolutsiooni märkida, et hageja on kohustatud andma kostjale üle kohtuotsuse resolutsioonis nimetatud asjad pärast kostja poolt hagejale 534 euro tasumist. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. 7. Maakohus jättis hagi rahuldamata seetõttu, et hageja ei ole kostjale veost üle andnud ja seetõttu ei ole veotasu nõudmise eeldused täidetud. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Puudub vaidlus, et poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt kohustus hageja vedama veose (marsruudil Holland-Maardu) ja andma selle üle kostjale ning kostja kohustus hagejale maksma selle eest tasu. Küsimustes, mis ei ole reguleeritud CMR-is, kohaldatakse riigisisese õiguse sätteid. Kuna CMR ei reguleeri tasu maksmist, tuleb juhinduda

§-st 787, mis sätestab tasu maksmise.

§ 787

lg 1 esimese lause kohaselt tuleb veoraha maksta vedajale veose üleandmisel saajale. Tegemist on vastastikuse kohustusega (vt

§ 82

lg 5, § 111 lg 1).

§ 82

lg 5 esimese lause kohaselt peavad lepingupooled oma vastastikused lepingulised kohustused täitma üheaegselt, kui üheaegne täitmine on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Praeguses asjas pooled täitmise järjekorda kokku ei leppinud, kuid kostja on 25.03.2019 menetlusdokumendis võtnud omaks, et poolte vahelise varasema praktika kohaselt maksis ta kostjale tasu enne veose üleandmist. Ringkonnakohus leiab, et kui täitmise järjekord on lepingus sõnaselgelt määratlemata ning kohustuste samaaegne täitmine ei ole võimalik või on ebapraktiline, tuleb juhinduda poolte vahelisest varasemast praktikast. Seega puudub hagejal kohustus anda veost kostjale üle seni, kui kostja on maksnud veoraha. Selline kohustuste täitmise järjekord on kooskõlas

§ 788lg-s 2 sätestatud regulatsiooniga.

Arvestades eeltoodut tuleb hagi osaliselt rahuldada ning kostjalt välja mõista veotasu 534 eurot, milles pooled 31.10.2018 kokku leppisid. Puuduvad tõendid, millest nähtuvalt oleks kostja keeldunud 534 euro tasumisest. Pärast nimetatud summa tasumist on hageja kohustatud kostjale üle andma kohtuotsuse resolutsioonis nimetatud asjad. Seetõttu on ka vastuhagi põhjendatud osaliselt. 8.

§ 82

lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimisest, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Nimetatud sättes märgitud mõistlikult vajaliku aja sisustamisel tuleb lähtuda võlasuhte olemusest, täitmise kohast ja viisist, samuti poolte vahelisest varasemast praktikast. 5 08.03.2019 menetlusdokumendis on hageja välja toonud, et varasematel kordadel on kostja tasunud veotasu ca ühe nädala jooksul pärast arve saamist. Nimetatud seisukohale ei ole kostja vastuväiteid esitanud (vt kostja 25.03.2019 seisukoht). Vastuses hagile on kostja omaks võtnud, et hageja esitas talle arve 02.11.2018. Lähtudes ühe nädalasest mõistlikust ajast, oli kostja kohustatud arve vaidlustamata summas tasuma hiljemalt 10.11.2018 ning alates 11.11.2018 oli kostja arve tasumisega viivituses. Ringkonnakohus rõhutab siinjuures, et kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis takistas tal arvet vaidlustamata osas, s.o summas 534 eurot, tasumast. Arvestades

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra, on viivise suuruseks perioodi 11.11.2018-18.01.2019 eest 8,08 eurot.

1. Maakohus jättis põhjendamatult menetluskulud tervikuna hageja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt vaidlesid pooled veotasu suuruse üle ja sellest tulenevalt kohustuste täitmise järjekorra üle. Kohtuotsusega tuvastati, et hagejal on õigus nõuda veotasu kokkulepitud suuruses ja hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Samuti tuvastati kohtuotsusega, et hageja on kohustatud kostjale üle andma veose ja seda pärast kokkulepitud tasu maksmist (mitte pärast hageja poolt nõutud tasu maksmist). Seega rahuldati poolte nõuded osaliselt ning seetõttu tuleb menetluskulud maakohtus jätta TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda.
2. Maakohus on õigesti tuvastanud, et pooled sõlmisid 31.10.2018 veolepingu ja veotasuks lepiti kokku 534 eurot (445 eurot + käibemaks). Ringkonnakohus järgib selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ega pea neid vajalikuks korrata (

§ 654lg 6).

Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist. Õige on kostja seisukoht, et lepingut võib muuta

§ 13lg 1 kohaselt vaid poolte kokkuleppel.

Pooled sõlmisid lepingu 31.10.2018 ning puuduvad tõendid selle muutmise (kokkuleppe) kohta, sh veotasu suuruse osas. Seetõttu ei ole asjakohased hageja väited apellatsioonkaebuses, millisel kellajal täpselt ta kostjat 02.11.2018 teavitas veotasu muutmise soovist. 06.12.2018 kirjavahetusest nähtuvalt toimus see pärast veose laadimist ja väljumist sihtkohast. Juhul, kui on tõene hageja väide, et asjad võtsid autos rohkem ruumi, kui oli kokku lepitud, tulnuks sellest koheselt kostjat teavitada. Kuna leping oli sõlmitud 31.10.2018, siis ei ole hageja viide

§ 14lg-le 1 asjakohane.

Samuti ei ole asjakohane hageja viidatud

§ 28lg 2, kuna nimetatud säte kohalduks juhul, kui hinda ei oleks kokku lepitud.

10. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja