← Eesti

1-19-4505/23

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-19-4505

  1. detsember 2019 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Hannes Kiris Kriminaalasi Edgar Kirja süüdistuses KarS § 4231 järgi Tallinna Ringkonnakohtu
  2. septembri
  3. a määrus Edgar Kirja kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan, määruskaebus Prokuratuur, Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Janno Reinkort
  4. november 2019, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  6. septembri
  7. a määrus ja saata Edgar Kirja kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjani apellatsioon Harju Maakohtu
  8. juuni
  9. a otsuse peale uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
  10. Määruskaebus rahuldada.
  11. Määrata Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Edgar Kirjale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 49 (nelikümmend üheksa) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, sh käibemaks 8 (kaheksa) eurot 20 (kakskümmend) senti. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Harju Maakohtu
  13. juuni
  14. a otsusega tunnistati Edgar Kirja lühimenetluses süüdi karistusseadustiku (KarS) § 4231 järgi ning teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 8 kuuni. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Pärnu Maakohtu
  15. aprilli
  16. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 6 kuu vangistuse võrra ning E. Kirjale mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. KrMS § 130 lg 41 alusel võeti Edgar Kirja kohtusaalis vahi alla ning karistuse kandmise aja alguseks loeti tema kinnipidamise aeg, s.o
  17. juuni
  19. Karistuse mõistmisel arvestas kohus süü suurust, karistust raskendavate asjaolude puudumist ja karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Samas märkis kohus, et hoolimata puhtsüdamlikust kahetsusest on karistuse mõistmisel määravaks süü suurus, mida kohus hindas 1-19-4505 suureks. Lisaks võttis kohus arvesse süüdistatavat iseloomustavaid andmeid ning eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
  20. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan, kes taotles süüdistatava karistuse kergendamist.
  21. Tallinna Ringkonnakohtu
  22. septembri
  23. a määrusega jäeti kaitsja apellatsioon kui ilmselgelt põhjendamatu KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kohus leidis, et maakohtu otsuse muutmiseks ei ole alust. Maakohus järgis karistuse mõistmisel kohtupraktikat ning arvestas karistust kergendava asjaoluna põhjendatult süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Maksimummääras mõistetud karistus on proportsionaalne mõjutusvahend isikule, kellele varasemad leebemad karistused ei ole mõjunud. Maakohus on ammendavalt põhjendanud, miks vaatamata karistust kergendava asjaolu arvestamisele peab E. Kirjale mõistetav karistus olema maksimaalne. Maakohus on põhjalikult vastanud ka sellele, miks ei saa mõistetud vangistust asendada üldkasuliku tööga. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  24. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas vandeadvokaat Karine Nersesjan. Kaitsja leiab, et ringkonnakohus jättis apellatsiooni alusetult läbi vaatamata. Seetõttu taotleb kaitsja ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kaitsja hinnangul jättis ringkonnakohus määruse nõuetekohaselt põhjendamata, rikkudes sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kohus piirdus üldsõnalise tõdemusega, et maksimummääras karistus on proportsionaalne mõjutusvahend isikule, kellele varasemad leebemad karistused ei ole mõju avaldanud. Kaebuse esitaja on veendumusel, et süüdistatavale mõistetud karistus on liiga karm ning ei vasta süüdistatava isikule ja kehtivale kohtupraktikale. Kuivõrd maakohus ei põhjendanud oma lahendit piisavalt, lasus ringkonnakohtul suurem põhjendamiskohustus ja seda kohustust saanuks nõuetekohaselt täita vaid kohtuotsuses.
  25. Vastuses määruskaebusele leiab Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Janno Reinkort, et kaitsja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  26. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
  27. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu kujutab endast erandit. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus poleks tohtinud jätta süüdistatava kaitsja apellatsiooni KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  28. Kohtupraktika kohaselt on ilmselt põhjendamatu apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid pole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga (viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  29. novembri
  30. a määrus nr 1-18-7632, p-d 10-11). 2

(3)1-19-4505
  1. Kaitsja vaidlustas süüdistatavale mõistetud karistuse olukorras, kus vaatamata kergendavale asjaolule mõisteti isikule maksimaalne karistus. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, mille järgi tuleb KarS §-s 57 lg-s 1 nimetatud karistust kergendav asjaolu arvesse võtta, kui kohus on selle olemasolu tuvastanud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. mai
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-14-07, p 6,
  4. oktoobri
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-77-11, p 10.2 ja
  6. mai
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-45-13, p 13). Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohast kõrvalekaldumise vaidlustamist ei saa lugeda õiguslikult asjakohatuks või perspektiivituks.
  8. Eeltoodust tulenevalt rikkus ringkonnakohus apellatsiooni KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata jättes oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  9. septembri
  10. a määruse ja saadab kriminaalasja samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. E. Kirja kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada.
  11. E. Kirja kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks summas 49,20 eurot (sh käibemaks 8,20 eurot). Taotluse kohaselt on ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kulutatud 45 minutit. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri
  12. juuli
  13. a määruse nr 16 § 1 lg-te 6 ja 10 ning § 7 lg 1 alusel rahuldada ja määrata Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 49,20 eurot, sh käibemaks 8,20 eurot. KrMS § 187 lg 1 kohaselt jääb see menetluskulu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Saale Laos, Velmar Brett, Hannes Kiris 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.