Obsah (5)

§ 187§ 429§ 168§ 150§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Määruse tegemise aeg ja koht 15.11.2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-107718 Tsiviilasi Hansa REM Osaühing hagi osaühing SCROLL vas

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

Asjaolud

1. Hansa REM Osaühing esitas 13.03.2018 maksekäsu kiirmenetluse avalduse osaühingu SCROLL vastu võlgnevuse 1 663,92 euro väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi 28.03.2019 kohtumäärusega võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik osaühing SCROLL esitas makseettepanekule 29.03.2019 vastuväite. Kohtunikuabi andis 04.04.2019 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Hageja esitas 25.04.2019 hagiavalduse. Kohus palus hagejal 14.05.2019 hagiavaldust täpsustada ning määras puuduste kõrvaldamise tähtaja. Hageja esitas 29.05.2019 täiendatud hagiavalduse. Hageja osutab kinnistul asukohaga xxx haldus- ja hooldusteenuseid. Hageja nõuab tasu Hansa REM OÜ ja OÜ SROLL vahel 16.05.2014 sõlmitud haldus- ja hoolduskorraldus teenuste osutamise lepingu alusel. Kostja on jätnud tasumata 19 summas 167,02 eurot 31.03.2019 tähtajaga 05.04.2019 summas 235,32,02 eurot. Hageja nõudis põhivõla 705,65 euro ja viivise tasumist. 29.05.2019 teatas hageja võla osalisest tasumisest, põhivõla jääk on 302,17 eurot.
3. Kohus võttis hagiavalduse 28.06.2019 menetlusse.
4. Kostja esitas 12.07.2019 vastuse, milles palus jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt hagi esitamiseks puudus põhjus kuna kostja on oma kohustused täitnud. Vastusele oli lisatud 30.06.2019 maksekorraldus. Kostja väitel põhjustas viivituse arvete tasumisel see, et hageja oli kajastanud arvetel valesti üldelektri maksumust.
5. Hageja kinnitas 22.10.2019 avalduses, et vaidlusalused arved on kõik tasutud seisuga 30.06.
6. Hageja teatas, et loobub nõude rahuldamise tõttu hagist ja nõudis menetluskulu hüvitamist. Hageja menetluskuludeks on riigilõivud ja õigusabikulu 750 eurot 7,5 tunni töö eest.
7. Kostja vaidles 13.11.2019 avalduses menetluskulude hüvitamisele vastu korrates, et arvete tasumise viivituse põhjustas hageja. Kostja leidis ka, et hageja õigusabikulu on põhjendamatult suur. Määruse põhjendused
8. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

1. Kohus leiab, et puuduvad takistused hagist loobumise vastuvõtmiseks. Hageja 22.10.2019 vastuse kohaselt hagiavalduse dokumendi esitamise seisuga tasumata kohustused on kostja täitnud lõplikult 30.06.
2. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
3. Juhindudes

§ 168lg 5 määrab kohus menetluskulu kostja kanda.

Hagi võeti tagasi põhjusel, et kostja tasus võla kohtumenetluse ajal. Kostja väide arvetel valesti kajastatud üldelektri maksumuse kohta on kontrollimatuseni ebamäärane ning tõendamata. Kui kostja leidis, et arvetes esineb vigu, oleks ta need pidanud tasuma vähemalt tema arvates põhjendatud ulatuses. Kostja pole väitnud, et temal ei olnud võimalik võla suurust kindlaks teha. Kui hageja tegi midagi valesti ja põhjustas sellega kostjale kahju, on tegemist eraldi õigussuhtega, millele käesolevas vaidluses tuginetud pole. 4. Hageja on tasunud 13.03.2019 riigilõivu 62,44 eurot ja 30.05.2019 riigilõivu 12,56 eurot, kokku 75 eurot.

§ 150

lg 2 p 2 alusel on hagejal võimalik taotleda riigilõivu tagastamist pooles ulatuses tasutust ehk summas 35 eurot.

1. 22.10.2019 menetluskulu nimekirja (dtl 60) kohaselt on hageja lepingulise esindaja töömaht käesolevas tsiviilasjas olnud 7,5 tundi ja sellest tulenev hageja menetluskulu on 750 eurot. Kohus leiab, et see kulu on põhjendatud ja vajalik. Kostja 13.11.2019 avalduse väide kulu ülepaisutatusse kohta on meelevaldne – kostja pole selgitanud, millistel konkreetsetel asjaoludel ja millised konkreetsed esindaja tööd on tema arvates kajastatud kulunimekirjas liiga suurena. 7,5 tunni töö olukorras ei ole kohtu arvates ebareaalselt suur olukorras, kus hageja on püüdnud lahendada vaidlust esmalt vähekulukas maksekäsu kiirmenetluses ning on kostjast tingitult olnud sunnitud järgnevalt esitama hagi koos mitme järgneva menetlusdokumendiga. Ka tunnitasu 100 eurot pole ülemäärane.
2. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise hageja menetluskulude eest summas 785 eurot (35+
3. Vt p 4 ja 5 eespool).
4. Hageja taotluse alusel ja juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik