Obsah (10)

§ 468§ 444§ 448§ 162§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2019.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-102190 Tsiv

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja J K kanda.
2. Rahuldada hageja Svea Finance AS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
3. Välja mõista kostjalt J K hageja Svea Finance AS kasuks menetluskuludena 215 eurot.
4. Välja mõista kostjalt J K hageja Svea Finance AS kasuks viivis menetluskulude 215 euro tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Isik ei pea kasutama viitenumbrit, kui ta tasub riigilõivu enne toimingu tegemise taotlemist. Maksete tegemisel tuleb märkida selgituse lahtrisse täpne toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasutakse. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Svea Finance AS nõuab 09.07.2019.a esitatud hagis J K vastu põhivõlgnevuse summas 224,34 euro, intressi summas 128,54 euro, sissenõutavaks muutunud viivise summas 113,95 euro ning lisanduva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb 16.10.2015.a ning 22.10.2015.a sõlmitud müügi- ja järelmaksulepingust nr xxx, millega J K ostis kauba nimetusega: Nurgadiivanvoodi Gustav valge/hall nurk paremal. Lepingu alusel tegi Svea Finance AS müüjale Xxx OÜ´le väljamakse summas 728,99 eurot. Xxx OÜ loovutas lepingust tulenevad rahalised nõuded Svea Finance AS´le. Kuivõrd J K lepingut kohaselt ei täitnud (jäi kolme osamakse tasumisega viivitusse), ütles Svea Finance AS lepingu 09.08.2017.a saadetud ülesütlemisavaldusega 15.08.2017.a erakorraliselt üles. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 26.07.2019.a. Kostja saatis kohtule e-posti aadressilt xxx vastuse, milles palus maksegraafikut. Hageja teatas 26.07.2019.a kohtule, et peab võimalikuks osapoolte vahel kompromissi sõlmimist ning palus määrata kompromissi esitamiseks tähtaja. Kohus määras pooltele tähtaja 26.08.2019.a kompromissläbirääkimiste pidamiseks ja kompromissi kohtule esitamiseks. Kui kompromissi kohtule ei esitata, määras kohus, et kostjal tuleb esitada vastus hagiavaldusele hiljemalt 09.09.2019.a. Hageja teatas kohtule, et vaatamata hageja korduvatele püüdlustele ei ole õnnestunud kostja J Kga kompromisskokkulepet sõlmida. 26.08.2019.a edastas hageja kostjale e-kirja teel kompromisslepingu projekti, kuid vastust esitatud kompromisskokkuleppe aktsepteerimise või mitteaktsepteerimise osas hageja kostjalt ei saanud. 10.10.2019. a edastas hageja teistkordselt kostjale e-kirja, milles palus anda tagasisidet võimaliku kompromisskokkuleppe osas. Kostja ei ole hageja e-kirjale vastanud. Vaatamata kostja soovile sõlmida antud menetluses kompromisskokkulepe, ei ole kompromisskokkuleppe sõlmimine võimalik, kuna kostja hageja ettepanekutele ei vasta ning väldib suhtlust hagejaga. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, milleks oli 09.09.2019.a, ei ole kohtule tähtaegselt ka kostja vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes

§ 448lg-st 41.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 444,68 eurot (riigilõiv summas 125 eurot ja õigusabikulud summas 319,68 eurot).

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 139

lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 319,68 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades, et kohus rahuldas hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei vastanud kohtu määratud tähtajaks kohtule, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 90 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik