← Eesti

2-19-3726/12

Obsah (7)§ 62§ 444§ 173§ 174§ 162§ 138§ 178

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Beata Skitiba Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2019 a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-37

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

  1. Hageja esitas 11.03.2019 Harju Maakohtule hagi kostja vastu ning täpsustas seda 12.03.
  2. Harju Maakohus võttis hagi 13.03.2019 määrusega menetlusse. Nõude aluseks on poolte vahel 2018 sõlmitud suuline töövõtuleping treppide ehitamiseks. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust 13 603 eurot (arve M180043) ja viivist 760,28 eurot (periood 30.06.2018-11.03.2019). Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist 1 130 eurot (riigilõiv 650 eurot, lepingulise esindaja tasu 480 eurot 4 töötunni eest tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub 20% käibemaks). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud käesoleva tsiviilasjaga ja hageja on käibemaksukohustuslane.
  3. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 29.08.2019 kohtutäituri vahendusel aadressile xxx (menetlusdokumendid jäetud postkasti). Kostja seadusliku esindaja abikaasa kinnitas, et tegemist on kostja seadusliku esindaja elukohaga. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (18.09.2019) ega käesoleva ajani hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud
  4. Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

4.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. 2 5. Lisaks hagis toodud menetluskuludele on hagejal tekkinud kulu ka kohtutäituri tasu näol. 6.

§ 138

lg 2, § 139, § 143 p 4, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv, täituritasu ja ka lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses, s.o kokku summas 886 eurot (650 eurot riigilõiv, 36 eurot täituritasu ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu 400 eurot) välja mõista. 7.

§174

lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna hageja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane, siis ei kuulu õigusabikuludelt käibemaks hüvitamisele. 8.

§ 178

lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.