← Eesti

2-18-9303/22

Obsah (6)§ 113§ 197§ 198§ 92§ 76§ 82

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 25.10.2019, Tallinna Kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-18-9303

§ 113

lg 1 esimese lause järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja leiab, et hageja nõuded ei muutunud sissenõutavaks, siis puudub hagejal õiguslik alus viivise nõudmiseks.

  1. Hageja tõendid, mis ta esitas kohtule 30.01.19, ei tõenda kostja võlga ühistu ees ega nõude alust. Hüdroisolatsiooni kulude kohta ei ole ühistu koosoleku otsust. Xxxx OÜ pidi lepingu p 7.3.1 tööd tegema enda kuludega (hiljemalt 30.09.2015.a) elamus vastavalt 2007.a. koostatud Vana-Kalamaja 11a, Tallinn elamu rekonstrueerimise ja laiendamise ehitusprojektile (ehitusluba nr 35373) alljärgnevad tööd: katuse vahetus koos soojustusega (vana katusekatte demontaaž; uue katusekonstruktsiooni paigaldamine; soojustamine; katusekatte, tarvikute ja akende paigaldamine; sadevete süsteemi paigaldamine; korstnate korrastamine).
  2. Hageja esitas 01.03.2017 allkirjastatud Xxxx OÜ ja hageja vahel üleandmis-vastuvõtmisakti ning kirjavahetuse hageja juhatuse liikme ja Linnaplaneerimise Ameti Ehituskontrolli ja kasutuslubade peaspetsialisti T R vahel, kuid kirjavahetusest ei järeldu, et vannitoa sein oli kostja poolt maha lammutatud, ning seda, et oli lammutatud maha just nimelt sein, mille pidi Xxxx OÜ taastama vastavuses lepingu punktiga 7.3.
  3. T R vaid konstateerib, et korteris xxxx (xxxx) oli lammutud maha vannitoa mittekandev sein. Samuti märgib T R, et esimese ja teise korruse vahelaes oli nähtav krt xxxx korteriomaniku poolt väljaehitatud vee- ja kanalisatsiooni torustik. Paikvaatlus tehti 24.08.2017, s.o pärast üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamist. Vastavalt Lepingu punkti 7.3.2 Vana-Kalamaja 11a korterite omanikud (s.h 5

(10)kostja) ja Xxxx OÜ leppisid kokku, et Xxxx OÜ teostab kahjustunud konstruktsiooni (sein, vahelagi) rekonstrueerimine, sealhulgas korterite nr xxxx ja xxxx sanitaarruumide juures, samuti taastab kostjale kuuluvas korteri nr xxxx vannitoa seina. Hageja poolt esitatud kirjavahetusest järeldub, et 24.08.2018 seisuga Xxxx OÜ ei taastanud kahjustatud konstruktsioone, nimelt vahelage ja vannitoa seina. Asjaolu, millest sõltub lepingu punktiga 7.8 kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine, on lepingu punktis 7.3.2 nimetatud tööde teostamine. Käesolevad tööd ei ole seniajani tehtud. Kostja esitatud fotod, on tehtud 26.05.2017, s.o. pärast üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamist ja sealt on näha, et kostjale kuuluvas korteris ei ole taastatud vannitoa seina.
  1. Lisaks (23.08.2019, lk 147) ei saa hageja nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kuna asjas nr 2-17-121861 jäi ühistu nõue kostja vastu rahuldamata otsusega 20.12.2018, otsus on jõustunud 11.07.
  2. Hageja väidab hagiavalduses, et temal on nõue kostja vastu summas 934,99 eurot notariaalse lepingu alusel ning nõue summas 1052,56 eurot tulenevalt kostja poolt tasumata KÜ arvetest (arved nr 17118, 17108, 17098, 17018, 17048, 17129, 18018, 18028, 18038, 18048, 18058). Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasjas nr 2-17-121861 hageja hagi kostja vastu ülalmärgitud võlgnevuse väljamõistmiseks ja nimelt võlgnevuse 934,99 eurot saamiseks notariaalse lepingu alusel ning nõue summas 504,85 eurot tulenevalt kostja poolt tasumata KÜ arvetest nr 17018, 17048, 17118, 17108, 17098 väljamõistmiseks. Harju Maakohus 20.12.2018 otsusega jättis hagi rahuldamata, otsus on jõustunud 11.07.
  3. KOHTU PÕHJENDUSED 29.

§ 197

lg 1 sätestab, et kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama sätte lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

§ 198kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.

Tasaarvestusavalduse võib esitada vastuväitena sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vastuväitena. Siinsega tasaarvestabki hageja oma nõude kostja nõudega kattuvas osas.

  1. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õiguslik alus on TMS § 221 lg 1, mille järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu
  2. mai
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama. TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestuse kui kujundusõigusliku vastuväite korral peab tasaarvestusolukord

§ 197lg 1 mõttes olema seega tekkinud pärast kohtulahendi 6

(10)jõustumist. Määrav ei ole seega mitte tasaarvestusavalduse tegemise (kujundusõiguse teostamise) aeg, vaid tasaarvestusolukorra tekkimise aeg. 31. TsMS 457 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Vaidlust ei ole järgnevas: - Harju Maakohtu määrusega asjas nr 2-16-16435 17.04.2018 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulusid 2285 eurot ja selle tasumisega viivitamise korral viivist

§ 113

lg 1 järgi lahendus jõustumisest kuni täitmiseni (määrus jõustus 03.05.2018 (määrus, I kd lk 5), - Kohtutäitur E V algatas kostja avalduse alusel nimetatud kohtulahendi kui täitedokumendi järgi hageja suhtes täitemenetluse asjas nr 022/2018/3284 (lk 7-8), -

  1. septembril 2014 sõlmisid kõik Vana-Kalamaja 11a korterite omanikud, korteriühistu ning ehitusettevõte Xxxx OÜ notariaalselt tõestatud kokkuleppe Xxxx OÜ poolt tehtavate remontööde kohta ja - lepingu p.7.
  2. kohaselt leppisid kostja ja hageja kokku, et kostja võlgnevust 1 869,97 € hageja ees vähendatakse poole (½) võrra ja kostja võlaks jääb 934,99 € (t/l 9-25), - et vähendatud võlgnevuse 934,99 eurot kohustub kostja tasuma korteriühistule viie

(5)pangapäeva jooksul arvates lepingu punktis 7.3.2 nimetatud tööde teostamisest, - lepingu p 7.
  1. kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja vabastatakse korteriühistu hooldustasu (st kõik korteriühistule tasumisele kuuluvad maksed, välja arvatud maksed otseselt tarbitud vee, elektri jmt eest) maksete tasumisest alates käesoleva aasta (so 2014.) septembrikuust kuni käesoleva lepingu punktides 7.3.1, 7.3.2 ja 7.3.3 nimetatud tööde teostamiseni, - kostja on hagejast ühistu liige. Vaidlus Nõue notariaalselt tõestatud lepingu järgi 934,99 €, sellelt arvestatud viivis 95,7 €
  2. Hageja on tuginenud hagiavalduses asjaolule, et tema nõue kostja vastu summas 934,99 eurot notariaalse lepingu alusel muutus sissenõutavaks

§ 92lg 1 viie pangapäeva jooksul arvates 01.03.2017.

Seega on hageja ise tuginenud sellele, et tema nõue oli selleks ajaks, kui kohus lahendas kostja menetluskulude hüvitamise avaldust asjas nr 2-16-16435, sissenõutavaks enne kui kohus avalduse lahendas ja rahuldas. Asjas nr 2-16-16435 tehtud otsus jõustus 02.04.2018 (vt määruse lk 2, t/l 5p ülal). 33. Menetluskulude määrusest 17.04.2018 nähtub, et L. B (käesoleva asjas kostja) nõudis ühistult (käesoleva asja hagejalt) menetluskulude hüvitamist 1387,50 € ja 1460 € (lahendi lk 2 ja 3, t/l 5p,6) ja ühistu vaidles kuludele vastu. Seega pidi olema hagejale teada, millises ulatuses soovib kostja hagejalt menetluskulusid saada samal ajal kui hagejal endal oli juba 2017.a. märtsis enda arvetes õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist 934,99 eurot vastavalt ülalviidatud lepingule. Hageja väide, et teha tasaarvestust, ei olnud tal selge, kui palju tegelikult kohus menetluskulusid hagejalt kostja kasuks välja mõistab, mistõttu ei saanud ta taarvestust teha, ei ole põhjendatud. Nimelt võib kohtumenetlustes kostjaks olev menetlusosaline teha nõude esitanud isiku vastu tasaarvestusavalduse (nn ilma vastuhagita 7

(10)nõue) ja seda olukorras kus ta vaidleb nõudele vastu ja kus kohtulahendit ei ole veel tehtud; selline on ka kohtupraktika. Nii on põhjendamatu hageja väide, et tasaarvestuse sai ta teha alles pärast asjas 2-16-16435 tehtud kohtumääruse jõustumist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja vastuväide, milles ta leiab, et hageja ei saa nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist notariaalsest lepingust tuleneva nõude tasaarvestamiseks 934,99 eurot asjas nr 2-16-16435 väljamõistetud menetluskuludega, on õige ja vastupidine hageja väide on alusetu. Sellel põhjusel jääb hageja nõue TMS § 221 lg 1, 2 alusel tunnistada sundtäitmine asjas nr 022/2018/3284 (lk 7-8) summas 934,99 eurot rahuldamata. 34. Täiendavalt märgib kohus, et nõustub kostjaga, et tsiviilajas nr 2-17-12861 20.12.18 tehtud otsusega (mis on jõustunud 11.07.19 ehk käesoleva menetluse ajal enne kohtuistungit), on kostja tõendanud, et hageja nõudel 934,99 € ei ole alust ja et nõue on tõendamata. Viidatud tsiviilasja nr 2-17-12861 otsusest nähtub, et hageja nõudis ülalviidatud notariaalse lepingu alusel 934,99 € (otsuse p 18-22) väljamõistmist kostjalt lisaks sellele, et ta palus käesolevas asjas sundtäitmise lubamatuks tunnistada samas summas põhjusel, et tööd on tehtud ja samade tõenditega, kuid kohus jättis tema nõude tõendamatuse tõttu rahuldamata. Asjaolud, millele hageja tsiviilasjas nr 2-17-12861 toimunud menetluses tugines, on samad, millele tugineb ta käesolevas asjas. Nimelt tõi hageja ka tolles menetluses, et tööd on tehtud ja vastu võetud 01.03.17 ja kostjal on kohustus tasuda lepingu järgi 934,99 € alates 01.03.17 5 pangapäeva jooksul. Käesolevas asjas ei ole esile toodud uusi nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohtuotsusest nähtuvalt on kohus hinnanud samu asjaolusid, tõendeid, mis on esitatud poolte poolt käesoleva menetluses (üleandmis-vastuvõtu akt, Tallinna Planeerimisameti e-kirja andmed 24.08.17 toimunud vaatluse kohta, B. B esitatud fotod, lk 26, 116, lk 125 /vt allosas/, lk 139-141). Jõustunud kohtulahend, millega on jäetud märgitud summa kostjalt välja mõistmata, on pooltele siduv TsMS § 457 lg 1 järgi. Kuna selle lepingu järgi ei ole hageja põhinõue tõendatud, siis ei ole selle põhjendatud ka hageja nõue osas, mis puudutab sellelt nõudelt arvestatud viivist

§ 113

lg 1 järgi 95,7 eurot (lk 43 arvestus) ja selle sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Hageja nõue selles osas jääb rahuldamata TMS § 221 lg 1, 2 järgi. Nõue kulude hüvitamiseks 1052,56 €

  1. Hageja väidab hagiavalduses, et temal on nõue kostja vastu summas 1052,56 eurot tulenevalt korteriühistu kohustuste täitmata jätmisest. Ka selles osas leidis kostja, et nõue muutus sissenõutavaks enne menetluskulude määruse jõustumist, mille tõttu ei saa hageja selles osas esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Lisaks leidis, et nõue on tõendamata.
  2. Hageja poolt esitatud arvetest nähtuvalt (lk 33-42): a. Arve 17118 tuli tasuda 30.11.2017, b. Arve 17108: tuli tasuda 31.10.2017 c. Arve 17098: tuli tasuda 30.09.2017; d. Arve 17018: tuli tasuda 31.01.17; e. Arve 17048: tuli tasuda 11.04.2017; f. Arvet 17129 ei ole hageja esitanud, kuigi hagis selle numbrile viitab; g. Arve 18018: tuli tasuda 31.01.2018; h. Arve 18028: tuli tasuda 28.02.18; i. Arve 18038: tuli tasuda 31.03.18; 8

(10)j. Arve 18048, mille eest on nõutud hagis võlga 101,76 eurot, tuli tasuda 30.04.2018 eurot; k. Arve 18058, mille eest on nõutud hagis võlga 35,07 €, tuli tasuda 31.05.
  1. Hageja on esitanud kohtule arve nr 17128 (lk 36), mille sisaldub summa tuli tasuda 31.12.17, kuid selle arve järgse võla osas ei ole hageja palunud sundtäitmist lubamatuks tunnistada. Samas on hageja esitanud arve nr 18068 (lk 42), mille kohta on hageja väitnud, et eelduslikult suureneb võlg 37,2 eurot võrra, kuid nõuet selle kohta, mille ulatuses tuleks sundtäitmise lubamatuks tunnistada, ei ole esitatud ega nõuet suurendatud.
  2. Hinnates kohtule esitatud arveid nr 17118, nr 17108, nr 17098, nr 17018, nr 17048, nr 17128, nr 18018, nr 18028, nr 18038, siis tuli kohustused täita kostjal vastavalt iga kuu vastava arve koostamise kuu viimasel päeval

§ 76lg 1 ja § 82 lg 1 järgi.

Arvet nr 17129 ei ole esitatud, mille järgi oli võlg 102,55 €. Kohtu arvates võib selles arves olla tegemist ühe numbri eksitusega, st et õige number on 17128, mis on kohtule esitatud (lk 36). Nimelt, arvestades selles märgitud kindlustusmakse suurust 4,60 €, on arves nr 17128 kogusumma 107,15 € miinus kindlustusmakse 4,6 € vastavalt 102,55 € ja seda summat peab hageja arve nr 17129 järgseks kostja võlaks. 38. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja kohustused, mis tal tuli ühistu ees hageja arvates viidatud arvete järgi täita, muutusid sissenõutavaks

§ 82

lg 1 järgi (sj nendest viimane nr 18038 31.03.18) enne kui jõustus otsus asjas nr 2-16-16435 ja kui kohus tegi selles asjas täitedokumendiks oleva menetluskulude määruse (17.04.2018). Nagu kohus ülalpool tuvastas, nõudis L. B ühistult menetluskulude hüvitamist 1387,50 € ja 1460 € (lahendi lk 2 ja 3, t/l 5p,6) ja ühistu vaidles kuludele vastu. Nii asub kohus seisukohale, et hagejale pidi olema hiljemalt 01.04.2018, milline on kostja väidetav võlg hageja ees ning kohus ei nõustu, et hageja ei saanud teha tasaarvestust. 39. Arves nr 18048 (hagis viidatud p 19j) märgitud kohustus tuli täita 30.04.2018 eurot ehk väidetav kohustus muutus sissenõutavaks

§ 82lg 1 järgi enne kohtumääruse (nr 216-16435) jõustumist 03.05.2018.

Nii ei olnud ka selle nõude puhul takistust hagejal oma nõuet tasaarvestada, arvestades seda, et kohustuse täitmise ajaks oli kohus ka lahendi teinud ja kulude suuruse määranud. Selle tõttu ei nõustu kohus ka siinkohal hagejaga, et ta ei saanud teha tasaarvestust põhjusel, et tal ei olnud selge, kui palju tegelikult kohus menetluskulusid hagejalt kostja kasuks välja mõistab. 40. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et tasaarvestuse aluseks olevad asjaolud, tekkisid enne kui kohus menetluskulude määrus jõustus ja põhjendamatu on hageja väide, et tasaarvestuse sai ta teha alles pärast asjas nr 2-16-16435 tehtud kohtumääruse jõustumist. Arvestades seda, et viidatud arvete järgi on väidetav nõue kostja vastu kokku 810,29 eurot, siis jääb hageja nõue tunnistada sundtäitmine asjas nr 022/2018/3284 summas 810,29 eurot lubamatuks, rahuldamata. Lisaks leiab kohus, et tsiviilasjas nr 2-17-12861 tehtud otsusega on hageja nõue kostja vastu summas 504,85 € arvete nr 17018, nr 17048, nr 17118, nr 17108, nr 17098 ((käesoleva tsiviilasja hagiavalduse p 19 alap a)-e)) järgi jäänud rahuldamata. Jõustunud kohtulahend, millega on jäetud märgitud summa kostjalt välja mõistmata, on pooltele siduv TsMS § 457 lg 1 järgi. Ka seetõttu ei kuulu hageja nõue TMS 9

(10)§ 221 lg 1, 2 alusel tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 022/2018/3284 lubamatuks, rahuldamata. 41. Mis puudutab hageja poolt hagis viidatud nõuet summas 35,07 € arve nr 18058 järgi (hagiavalduse p 19k, lk 41), siis selle järgi tuli kostjal kohustus täita

§ 76

lg 1, § 82 lg 1 järgi vastavalt 31.05.18 ehk et pärast asjas tehtud kohtulahendi jõustumist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et õige on hageja väide, et ta ei saanud tasaarvestust teha, kuna tasaarvestuse aluseks olev asjaolu ehk nõue muutus sissenõutavaks alles pärast kohtumääruse jõustumist ja vastupidine kostja vastuväide pole õige. Hagi kohaselt on kostja võlg vastavalt 35,07 eurot. Arvest nähtuvalt moodustavad hooldustasu, haldustasu, prügivedu kokku 35,07 €. Hagis viidatud ja kohtule esitatud poolte vahel 22.09.2014.a sõlmitud lepingu p 7.8 järgi oli kostja vabastatud alates 2014. a. septembrist kuni lepingus nimetatud tööde teostamiseni hooldustasu, st kõikidest ühistule tasutud maksetest, va tarbitud vee ja elektri jm eest. Kostja on tõendatud tehtud otsusega ajas nr 2-17-12861 (20.12.2018), mis jõustus 11.07.19, et lepingu p 7.8 nimetatud tööd ei ole teostatud. Märgitud otsus on pooltele siduv TsMS § 457 lg 1 järgi. Nii tolles asjas kui käesolevas asjas olid tööde teostamise kohta esitatud samad tõendid (nagu kohus eelpool märkis). Nii ei ole hageja vastupidine väide tõendatud, et tööd on vastu võetud. Seega ei ole nimetatud ulatuses kostja kohustus muutunud sissenõutavaks lepingu p 7.8 ja

§ 82

lg 1, 2 I poole järgi ja hageja ei saa nõuda

§ 76

lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi kostjalt hooldus ja halduskulude tasumisest, mille ulatus on arve nr 18058 11.05.2018 järgi 2*7,96 eurot ning remonditasu vastavalt 15,92 eurot, kokku 31,84 eurot. Nii ei saa hageja ka selles ulatuses oma nõuet kostja nõudega tasaarvestada

§ 197

lg 1 alusel kostja menetluskulude nõudega ning nõuda ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamist TMS § 221 lg 1, 2 alusel. Eeltoodu tõttu jääb hageja nõue 31,84 € täiteasjas nr 022/2018/3284 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata.

  1. Samas leiab kohus, et hageja nõue arve nr 18058 (lk 41) osas, mis puudutab prügivedu 3,23 €, on tegemist sellise kuluga, mille tasumisest ei olnud kostja lepingu p 7.8 järgi vabastatud.
  2. Ühistu põhikirja (lk 121) p 4.2 alap 2 järgi tuleb ühistu liikmel, antud juhul kostjal, tasuda sihtotstarbelised maksed, kulud jm vastavalt temale kuulud mõttelise osa suurusega. KrtS § 40 lg 1, 2, § 41 lg 1 p 3, lg 3, 5 tulenevalt koostab juhatus ühistu majandusakava kulud, tulude ja korteriomanike kohustuste jaotuse kohta majandamiskulude kandmisel, mis kinnitatakse üldkoosolekul ja kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni.
  3. Kohus tegi ettepaneku esitada hagejal tõendid selle kohta, et hageja on teenust osutanud, kuidas on ühistus otsustatud teha kulude jaotused (majanduskavad, koosolekute otsused kulude kandmise kohta jms, vt kiri 21.12.18, lk 96), kuid hageja neid tõendeid esitanud pole. Hageja poolt kohtule esitatud Xxxx arved (lk 101-102), e-kirjavahetus 2016.a. kanalisatsioonitööde eest (lk 103), raamatupidamisprogrammist väljavõtted (lk 104, 106, 126-128), remonttööde arvestus (lk 105), Xxxx hinnapakkumine hüdroisolatsiooni kohta ja vastav kirjavahetus ning (lk 107-109) ning tarnijatele tasumata arvete nimekiri (lk 129) seda ei kinnita. Ka ei kinnita sellise kulu suurust ja arvestust ühistu koosoleku 05.06.17 10

(10)protokoll (lk 113-115), sest koosolekul selliseid andmeid ei kajastu. Ka ei tõenda prügiveo kulu suurust ja selle arvestust hageja poolt kohtule leping OÜ Xxxx raamatupidamisteenuse osutamiseks, mille kohaselt peab raamatupidaja tegema prügiveo arvestust nii, et need jagatakse ja määratakse m2 järgi (lepingu lisa 2, lk 120, lk 116-120), kuid see leping on siduv raamatupidajale arvestuste tegemise. Samuti ei kinnita neid kulusid kostja tõendid, mis puudutavad projekti „Hoovid Korda“ nagu seletuskiri, Tallinna Linnavalitsuse kiri taotluse rahuldamise kohta, kinnituskiri Kommunaalameti ja ühistu vahel, laenuleping ühistu ja panga vahel (lk 44-53). 45. Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et ka selles osas, st 3,23 eurot arve nr 18058 järgi, on hageja nõue tõendamata ning ja hageja ei saa teha tasarvestust

§ 197lg 1 järgi kostja nõudega.

Hageja nõue jääb ka selles ulatuses sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks asjas nr 022/2018/3284 rahuldamata TMS § 221 lg 1, 2 järgi. Kokkuvõte, hagi tagamise tühistamine, muud tõendid

  1. Kokkuvõtvalt jääb hageja nõue, milles ta palus tunnistada sundtäitmine lubamatuks täiteasjas nr 022/2018/3284, rahuldamata.
  2. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 386 lg 4 alusel hagi tagamine, mis on seatud määrusega 18.06.2018 (lk 55) ja millega oli peatatud täitemenetlus asjas nr 022/2018/3284, tühistada. Hagi tagamise tühistamine jõustub otsuse jõustumisel. MENETLUSKULUDE JAOTUS, SUURUS, PROTOKOLLI PARANDAMISE TAOTLUS Menetluskulude jaotus, suurus
  3. TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus koos kulu tõendavate dokumentidega esitakse maakohtule 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest. Menetluskuluks on lõiv, esindaja kulud TsMS § 138 lg 1, 2, ja § 144 p 1 järgi.
  4. Kostja menetluskukud on kokku 11.09.18 avalduse järgi 7 töötunni eest kokku 1100 eurot (11 korda 100 eurot). Täiendavalt on kulunud aega nimekirja 16.09.2019 järgi 3,5 tundi, millest 2,5 tundi on istungil kulunud aeg. Protokolli järgi algas istung 14.00 ja lõppes 16.21 ehk kestis peaaegu 2,5 tundi. Lisaks on kulunud aega 1 tund protokolliga tutvumiseks. Hageja arvates on kulud ülepaisutatud, piisab kuludest 4 tunnile (16.09.2019 avaldus). Kohus leiab, et kulud on TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja kooskõlas asja materjalidega ega pole üle paisutatud, kuivõrd selleks on kulunud arvestades 8-tunnilist tööpäeva, kokku 10,5 tundi ning põhjendamatu on hageja arvamus, arvestades siinjuures seda, et hageja enda arvestuse järgi on kulunud aega 14 h. Kuivõrd kulud jäävad hageja kanda, siis tuleb kostjalt hagejale välja mõista meneltuskulud katteks kokku 1450 eurot TsMS § 162 lg 1, 2 ja § 132 lg 1, 2, § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi.
  5. Mis puudutab hageja menetluskulusid, siis leiab kohus, et ka hageja menetluskulud, milleks on esindaja kulud 14 tunni eest 2352 eurot (sh käibemaks) vastavalt nimekirjale 16.09.2019 on TsMS 175 lg 1 järgi põhjendatud, kuivõrd töötundide aeg ei ole oluliselt 11

(10)suurem kostja esindaja kulutud ajaga. Lisaks on hageja menetluskuluks lõiv 300 € hagilt ja hagi tagamise avalduselt 50 eurot, küll aga jäävad kõik hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 ja § 132 lg 1, 2, § 144 p 1, § 175 l lg 1 järgi hageja enda kanda. Protokolli paranduse taotlus 51. Kostja palus 16.09.2019 parandada 11.09.2019 toimunud istungi protokolli osas, mille järgi ei olnud talle hageja poolt pakutud kompromissi tingimused vastuvõetud ja see tuleks kanda protokolli, kuna protokollis on vaid märge, et kostja kompromissi ei soovi. Hageja ei nõustunud kotja taotlusega. Kohus jätab TsMS § 53 lg 4 alusel protokolli parandamise taotluse rahuldamata, kuna protokolli kantu tähendabki seda, et kostja hageja pakutud kompromissi ei soovinud. Taotlusest ei nähtu, et kostja oleks pakkunud ise mingid teised tingimused välja; protokoll ei ole stenogramm. Kostja vastuväited lisatakse protokolli juurde. (digitaalne allkiri) Kohtunik 12
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.