← Eesti

2-19-11434/4

Obsah (6)§ 444§ 174§ 175§ 165§ 177§ 178

2-19-11434 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-11434 Tsiviila

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus T T (hageja) kui laenuandja ja S S (kostja I) kui laenusaaja vahel 22.02.2018 sõlmitud kokkulepe laenulepingute muutmiseks ja täiendamiseks, mille punkti 1 kohaselt olid pooled kokku leppinud, et hageja annab kostjale täiendava laenu summas 18 700 eurot, kusjuures pooled muutsid erinevate laenulepingute alusel antud erinevate tingimustega laenud üheks laenuks, mille tagastamist hakkas reguleerima sõlmitud kokkulepe. Kokkuleppe punktis 3 on sätestatud, et peale täiendava laenu väljastamist on kostja kohustuse suuruseks hageja ees kokku 60 190,86 eurot. Kokkuleppest tulenevad kohustused on tagatud 27.02.2018 hageja ja V Pe (kostja II) kui käendaja vahel sõlmitud käenduslepinguga käendaja vastutuse maksimaalsummaga 30 000 eurot. Kostja I ei ole 22.02.2018 kokkuleppest tulenevaid kohustusi täitunud ja kostja II ei ole 27.02.2018 käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Kohtu selgitused

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

2 2-19-11434 Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on menetluskuludeks riigilõiv 1500 eurot ja õigusabikulud 1512 eurot (käibemaksuga). hageja

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samas leiab kohus, et hageja lepinguliste esindajate hagi koostamise ajakulu on ülepaisutatud. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas esitatud 30.07.2019 – 31.07.2019 põhjendatud ja vajalik ajakulu on 5 tundi. Seega on kokku põhjendatud esindajate ajakulu 6 tunni ulatuses, s.o 720 eurot (120 x 6), millele lisandub käibemaks, seega kokku 864 eurot. Kohus mõistab kostjatelt hageja kasuks menetluskuludena välja riigilõivu 1500 eurot ja õigusabikulud 864 eurot (käibemaksuga). Kostjad vastutavad menetluskulude eest solidaarselt (

§ 165lg 3).

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda solidaarselt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177

lg 4).

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.