1-10-14956 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-10-14956 (10240102513) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubo

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Ivan Sokolovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 23.09.2011 otsusega tunnistati I. Sokolovski süüdi

§ 114

p 1 järgi ja teda karistati 12 aasta pikkuse vangistusega Karistusaja alguseks oli 27.05.

1. Kohtuotsus jõustus 14.05.
3. 06.09.2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid I. Sokolovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. I. Sokolovski karistusaeg algas 27.05.2010 ja see lõppeb 27.05.2022.

§ 76lg 2 p 2 kohane tähtaeg saabus 11.09.2019.

I. Sokolovski isikuandmetele tuginedes ei toeta vangla tema ennetähtaegset vabanemist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas jagab prokuratuur kinnipidamisasutuse seisukohta ega toeta I. Sokolovski vangistusest ennetähtaegset vabanemist. 1 1-10-14956 Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas I. Sokolovski, et toetab enda tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Võimaliku vabanemise korral on talle tagatud töökoht R . Vastav garantiikiri on esitatud ka kohtule. Töö on seotud mööbli kokkupanemisega. Ka vangistuses teeb ta xxx. Kuna ta on aga andnud nõusoleku alluda elektroonilisele valve, asuks ta esmalt tööle S asuvasse A tehasesse, kus oleks algne töötasu xxx eurot. Vabanemise korral on talle elukoht tagatud S ema juures, kellega on suurepärased suhted. Ülalpeetavad puuduvad. Laps on täisealine ja töötab. Laps on käinud ka pikaajalistel kokkusaamistel. Soodustusi vangistuses viibitud aja jooksul kohaldatud ei ole. Ema on vana, haige ja tugevajav, mistõttu pole ema vanglas külastustel käinud. Täiendavalt avaldas I. Sokolovski, et kriminaalkorras on teda ka varasemalt karistatud. Käesoleva karistuse aluseks oleva kuriteo toimepanemiseni viis enesekindluse puudumine ühes alkoholi tarvitamisega. Vangistuse ajal on ta osalenud nii eluviisitreeningus kui agressiivsust vähendavas programmis. Seoses alkoholi tarvitamisega osales viha juhtimise programmis. Toimus ka kaks vestlust/kokkusaamist psühholoogiga ja on teadvustanud oma vigu. Seonduvalt majanduslike asjaoludega selgitas I. Sokolovski, et algne võlgnevus kohtukuludest oli 4 400 eurot, millele lisandub elatisevõlgnevus 10 000 eurot. Kuna töötasu on vanglas väike, siis sellest tulenevalt rahaliste kohustuste likvideerimine edenenud visalt. I. Sokolovski kinnitas, et nõustub täielikult alkoholi tarvitamise keelu seadmisega, kuid ka kõikide teiste kriminaalhooldaja ettepanekutega ja on nõus ning teab elektroonilise valvega seotud asjaolusid. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase seisukohad, leiab, et I. Sokolovski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 6.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et I. Sokolovski on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud vangistusest. St, et I. Sokolovski puhul on täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. 7. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Kõrgema astme kohus on 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21 märkinud: [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. 8. Kohus möönab, et I. Sokolovski puhul on täidetud ennetähtaegse vabastamise ühe tingimusena õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal – kehtivad distsiplinaarkaristused tal vangla edastatud materjalide kohaselt puuduvad (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nõustuda saab sellegagi, et I. Sokolovski käitumises vangistuses on mitmeid postiivseid asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vangistusest vabanemist teotavad. Nii on I. Sokolovski vangistuses tegelenud nii õppimise kui töötamisega, ent mis oluline – töötamisega on ta olnud hõivatud pikema perioodi jooksul, mis tähendab, et ka vangistuses on 2 1-10-14956 tal säilinud tööharjumus. Lisaks on ta edukalt läbinud riigikeele kurususe A1 tasemel. Välja toomist vajab seegi, et I. Sokolovski on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides ja läbi on viidud ka vestlusi psühholoogiga. Kahtlusteta evivad kaalu head ja toetavad suhted lähedastega, mis annavad täiendavad kaalu isiku vabastamiseks. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse I. Sokolovski ennetähtaegseks vabastamiseks. 9.

§ 76

lg 4 sätestab, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal arvestab kohus ka süüdlase elutingimusi. Iseloomustuse kohaselt on I. Sokolovskil olemas võimalus asuda elama ema juurde S. Ema on nõustunud I. Sokolovski elama asumisega tema elamispinnale. Lisaks on I. Sokolovski ema nõustunud ka elektroonilise valve seadme paigaldamisega elukohta. Seega on I. Sokolovskil vabanemisel elukoht, mis on kontrollnõuete kohaldamiseks vajalik ning kuhu on võimalik kohaldada elektroonilist valvet. Vaatamata sellele, et esinevad formaalsed alused ennetähtaegseks vabastamiseks, sh on isik andnud nõusoleku alluda elektroonilisele valvele, leiab kohus, et I. Sokolovski ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. 10.

§ 76

lg 4 sätestab, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja isiku varasemat elukäiku. Neid asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et I. Sokolovski karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise.

1. Kohtu veendumusel räägib I. Sokolovski vabastamise vastu tema isik, tema varasem elukäik. Kohus möönab, et I. Sokolovski omab käesoleval ajal ühte kehtivat kriminaalkaristust. Samas nähtub tema karistuse aluseks olevast kohtuotsusest, et I. Sokolovski pani raskendavatel asjaolude tapmise toime vaid lühikese ajavahemiku möödumisel pärast viimatist karistuse kandmiselt vabanemist. Tähelepanuta pole võimalik jätta sedagi, et karistamise aluseks olnud teo pani ta toime kannatanut äärmiselt brutaalselt koheldes – nimelt peksis ta kannatanut mitme tunni kestel valimatult tugevate löökidega, sh nii käte kui jalgadega elutähtsatesse piirkondadesse. Lisaks hüppas ta kannatanu rindkerel ja kõhul, tagus kannatanut peaga vastu erinevaid esemeid, kägistas teda rihmaga ning vedas kannatanut ümber kaela paigutatud rihmaga mööda põrandaid. Kohus tõi kohtuotsuses välja sellegi, et juba eelnevalt oli I. Sokolovskit karistatud vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest ja uue, so eluvastase kuriteo pani ta toime vaid lühikese aja möödumisel pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Eelmärgitu võimaldab kohtul teha vaid ühe järelduse - I. Sokolovski karistuse aluseks olev tegu koostoimes kohtuotsuses välja toodud viitega tema varasemale karistatusele vägivallakuritegude toimepanemise eest on asjaoludeks, mis viitavad temast lähtuvale kõrgele retsidiivsusohule. Olukorras, kus isikust lähtuv retsidiivsusoht on isiku enda varasemast käitumisest johtuvalt kõrge, pole võimalik süüdimõistetut karistuse kandmiselt ka ennetähtaselt vabastada. On oht, et ta võib vabaduses jätkata ohtlike, teiste inimeste elu ohtu seadvaid ja elu lõpetavaid käitumisakte.
2. I. Sokolovski hea käitumine vangistuses eelmärgitud järeldust ei väära. Tuleb ju lisaks läbitud tegevustele ja kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumisele tähele panna, et korrakohane käitumine ei ole I. Sokolovskile omane olnud mitte kogu vangistuse ajal, vaid üksnes viimasel ajal. Lisaks ei saa mööda vaadata, et kinnipeetava iseloomustuses ei kirjeldata I. Sokolovskit üksnes positiivselt. Iseloomustuses on märgitud, et I. Sokolovski võib kontrolli kaotamisel tegutseda alkoholijoobes tagajärgede suhtes mõtlematult. Kuna ka tegu, mille eest ta käesoleval ajal karistust kannab on toime pandud alkoholijoobes, tuleb alkoholi pidada I. Sokolovski puhul uute kuritegude risku suurendavaks teguriks.
3. Mis puudutab alkoholi tarvitamisest tõusetuvat riskitegurit, siis on oluline mõista ka isiku enda suhtumist alkoholi/alkoholi tarvitamisse. Iseloomustuse kohaselt on I. Sokolovskil esinenud alkoholiprobleeme. Tõsi on seegi, et alkoholiga seotud riske on vähendatud, 3 1-10-14956 vähemalt läbi teoreetilise baasi, programmiga Eluviisitreenig. Kohus möönab, et kuigi I. Sokolovski on vastava programmi läbinud, pole tema suhtes kohaldatud vangla poolt meetmeid, mille pinnalt oleks kohtul võimalik kujundada seisukohta selles, et ka vabaduses olles lähtuks I. Sokolovski programmis omandatud teadmistest ja hoiduks alkoholi tarvitamisest. Nii tuleb nentida, et I. Sokolovski pole alkoholi tarbinud vaid vangistuses viibimise ajal. On üldteada, et alkohoolsete jookide tarbimine on range režiimiga vangistuse tingimustes ongi välistatud. Seega puuduvad andmed, et I. Sokolovski suudab ka vabaduses olles hoiduda alkoholi tarbimisest. Ennetähtaegse vabanemise garantiiks poleks ka elektroonilise valve kohaldamine, kuna see võimaldab küll kontrollida, kus isik viibib, kuid ei võimalda teada, millega isik tegeleb.
4. Ka I. Sokolovski elutingimustele ja võimalustele vabaduses – kindel elukoht, lähisuhtes tingitud kuriteo toimepanemine, garanteeritud töökoht R – ei omista kohus sellist kaalu, et pidada kinnipeetava ennetähtaegselt vabanemist võimalikuks. Oli ju kindel elukoht ja toetavad lähedased kinnipeetaval ka vabaduses viibimise ajal. Toetava lähivõrgustiku olemasolu koos ülalpidamist vajava alaealise lapsega ei motiveerinud I. Sokolovskit vabaduses olles käituma seaduskuulekalt. Samuti tuleb tähele panna, et R töökoha garantii on küll olemas, kuid elektroonilist valveseadet soovitakse kohaldada S aadressile. Seega puudub I. Sokolovskil vähemalt esialgu võimalus elada ja töötada viisil, et see on logistiliselt mõistusepärane. Võimaliku S tööandja kohta pole peale suuliste kinnituste andmeid esitatud. Seega ei saa otsustada, kas isikul on töökoht vabanemise järgselt olemas ja kas töökohalt saadavad sissetulekud oleksid I. Sokolovski äraelamist võimaldavad. Seda enam, et süüdimõistetul on kokku ca 13 000 eurot võlgnevusi. Ehk siis vaatamata tööle saamisele võib I. Sokolovski siiski sattuda majanduslikku kitsikusse. Seda tuleb pidada uue kuriteo oluliseks riskiteguriks.
5. Eeltoodud asjaoludel on kohus seisukohal, et I. Sokolovski varasemast elukäigust ja tema kuriteo (mõrv) asjaoludest lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse karta tema kuritegeliku käitumise kordumist. Nimetatud risk on suur selleks, et vabastada kinnipeetav karistuse kandmiselt ennetähtaegselt. I. Sokolovski soovib lisakohustusena alluda elektroonilisele valvele. Ka see asjaolu ei maanda kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise riski määras, mis tooks endaga kaasa süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise. Süüdimõistetu on toime pannud raske isikuvastase kuriteo. Kuna I. Sokolovski soovib elada, töötada ja elektroonilisele valvele alluda linnas, kus ta elas ka enne kuriteo toimepanemist, süüteo pani ta toime mitte võõra isiku suhtes ja isiklike suhete pinnalt ning olukorras, kus kinnipeetav ei suutnud enda tegevust mõistusepäraselt ohjata, siis on risk uue kuriteo toimepanemiseks kestvalt kõrge ning süüdimõistetul tuleb mõistetud vangistust edasi kanda.
6. I. Sokolovski on vangistuses viibinud pikaajaliselt, mis omakorda tähendab, et ühiskonnast eemal viibitud aeg on olnud pikk. Kuna ühiskond on selle aja palju muutunud, siis peab isiku resotsialiseerumise protsess olema järk-järguline. Üheks taoliseks võimalikuks lähenemisteeks on nt I Sokolovskile soodustusena antavad väljasõiduload. Praegusel juhul aga I. Sokolovski suhtes soodustusi nt väljasõiduna kohaldatud ei ole. Sellise soodustuse kohaldamine annaks aga I. Sokolovskile endale võimaluse tõestada suutlikkust järgida kehtivaid norme. Kui kuriteo toimepanemise põhjusena on I. Sokolovski nimetanud ka enesekindluse puudumist, siis võimalik avavanglas viibimine ja/või soodustuste kohaldamine saab olla selliseks mõjuriks, mis võiks tõsta ka I. Sokolovski enesekindlust. Kohtu ette toodud materjalidest nähtuvalt ei ole aga vangla kinnipeetava suhtes soodustusi kohaldanud. Seega praegusel juhul pole kohtul võimalik positiivsetele ja I. Sokolovski vabastamiseks kasuks rääkivaile asjaoludele anda tähendust, mis viiks tema suhtes positiivse ennetähtaegse vabastamisotsuse tegemiseni. 4 1-10-14956
7. Seoses I. Sokolovski suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid I. Sokolovski varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse I. Sokolovskit just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole

RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga. /allkirjastatud digitaalselt/ 5