KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 18. november 2019.a., Tallinna kohtumaja Tsiviilasi A R (end. K K pankrotis

) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. 7.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algas 29.10.2014. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku A R pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§ 175lgle 1.

8.

§ 175

lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175

lg 2 p 2 kohaldamine eeldab võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Vastavalt võlaõigusseaduse VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. 2

§ 173

lõike 1 järgi on võlgniku põhikohustuseks kohustustest vabastamise menetluse kestel tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgniku selgituste kohaselt tal puudub töökoht ja puuduvad materiaalsed võimalused, et teha võlausaldajatele vabatahtlikuid makseid. Arvestades võlgniku pikaajalist vangistuses viibimist, siis pole ka lähitulevikus näha, milliste vahendite arvelt võlgnik laenumakseid saaks tasuda. Võlgniku ütluste kohaselt ta ise mingit lahendust võlgade tasumiseks ei näe. Toimiku materjalidest nähtub, et võlgnikust usaldusisik käesoleva ajani võlausaldajatele ühtegi väljamakset teinud ei ole. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik kannab pikaajalist karistust, millega võlgnik pani end teadlikult raskesse majanduslikku olukorda ning mille tõttu võib võlausaldaja eeldada kohustuste mittetäitmist ka lähitulevikus. Võlgniku süülise käitumise tõttu on võlgnik endalt võtnud võimaluse konkureerida avatud tööturul ja teenida sissetulekut, mistõttu võlausaldajad on pandud sellisesse olukorda, kus kohustuste täitmisel puudub perspektiiv. Võlgnik on ise oma ütlustega kinnitanud, et ta ei ole kohustustest vabastamise perioodil (mõistlikult) tulutoova tegevusega tegelenud ega näe võimalust enda kohustuste täitmiseks. Hinnates asjas esitatud/kogutud tõendeid, sh võlgniku enda poolt vande all antud ütlusi, on kohus seisukohal, et võlgnik on oma

§-s 175 lg 2 p 2 sätestatud kohustusi rikkunud süülise käitumise vormis. 10. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (

§ 172lg 2).

Kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajatele hea tahte märgiks ühtegi makset võlgnevuse katteks tehtud ei ole.

1. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuivõrd A R ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb A R kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest.
2. Lähtudes eelnevast, tuleb vastavalt

§ 175

lg 2 p-le 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku A R tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

1. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Toimiku materjalide kohaselt menetluskulud, mida võlgnik peaks kandma, puuduvad.
2. Tulenevalt

§ 175lg-st 7 avaldab kohus teate A R (pankrotis) kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 3