← Eesti

2-19-107524/12

Obsah (8)§ 429§ 168§ 174§ 138§ 144§ 175§ 150§ 352

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Määruse tegemise aeg ja koht 13.11.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-107524 Tsiviilasi Xxxx korteriühistu hagi S J vastu

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 429lg 4 sätestatud alused hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks.

Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas asjas lõpetada. 2.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesoleval juhul on kostja menetluse käigus oma võlgnevuse hageja ees täies ulatuses tasunud. Seega tuleb

§ 168lg 5 kohaselt jätta menetluskulud kostja kanda.

3.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on välja toonud, et tema menetluskulud on kokku 800 eurot, millest õigusabikulud 600 eurot ja riigilõiv 200 eurot. Hageja lepinguline esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid: 12.03.2019 kohtumine kliendiga, tutvumine vaidluse asjaoludega ja nõupidamine, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine 1 tund; 2 20.05.2019 hagiavalduse koostamine ja lisamaterjalide kogumine 3 tundi; 05.07.2019 hageja seisukoht 1 tund; 01.08, 22.08 ja 06.11 hageja nõuete täpsustamised ja menetluskulude taotlused 1 tund. Hageja menetluskuluks käesolevas menetluses on olnud hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 200 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskuluna riigilõivu 200 eurot. Kuna hageja on aga hagist loobunud ja pool riigilõivust kuulub hagejale tagastamisele, siis on kostjalt põhjendatud välja mõista riigilõiv summas 100 eurot. Hageja poolt välja toodud õigusabikulud on kohtu hinnangul põhjendatud 4,5 tunni ulatuses. Iseenesest ei saa ühtegi menetluskulude nimekirjas märgitud teenust pidada ebavajalikuks. Samas ei ole maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine õiguslikult keerukas ega ajamahukas. Samuti ei ole kulu seoses menetluskulude taotluse esitamisega vastaspoolelt väljamõistetav. Arvestades eeltooduga vähendab kohus menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 1,5 tunni võrra. Hageja esindaja tunnihind oli 100 eur/tund (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasu mõistlik ja põhjendatud. Seega on põhjendatud esindaja tasu suuruseks kokku 450 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 550 eurot, s.o riigilõiv summas 100 eurot ja esindaja tasu summas 450 eurot. 4. Hageja palus tagastada pool tasutud riigilõivu. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 200 eurot.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Eeltoodust tulenevalt tuleb riigilõiv tagastada osaliselt, s.o summas 100 eurot hageja arveldusarvele. 5.

§ 352

lg 1 kohaselt võib mõjuval põhjusel kohus istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Kuna hageja on hagist loobunud ning kohus lõpetab menetluse, siis tuleb käesolevas tsiviilasjas määratud istungiaeg, s.o 19.11.2019 kell 10.00, tühistada. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.