← Eesti

1-19-9186/2

Obsah (5)§ 25§ 65§ 73§ 69§ 75

Kriminaalasi nr 1-19-9186 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 19. november 2019. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Mariken Arro Kaitsja advokaat Anne Vi

§ 25

lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav Jaan Siilak, IK 34208042710; sünniaeg:

  1. august
  2. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; perekonnaseisXXX; töökoht: XXX, XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon XXX, e-post XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada Jaan Siilak

§ 25lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõista üks

(1)kuu vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Jaan Siilakule Tartu Maakohtu 15. mai 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3868 mõistetud karistuse, s.o kolme

(3)kuu pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista neli
(4)kuud vangistust.

§ 73

lg 4 ja § 69 alusel asendada Jaan Siilakule mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb ükssada kakskümmend

(120)tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb

§ 69lg 3 alusel ära teha ühe

(1)aasta kolme
(3)kuu pikkuse tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Jaan Siilak kohustatud järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75lg 1 sätestatule: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

  1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 4 alusel määrata Jaan Siilakule üldkasuliku töö tegemise ajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt ühe

(1)kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule ning käia psühhiaatri vastuvõtul meditsiiniasutusest saadud ajal (psühhiaatri vastuvõtule on Tartus võimalik pöörduda Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse aadressil Tartu, Raja 31, registratuuri telefon 731 9100). Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Jaan Siilak Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Jaan Siilakult riigituludesse menetluskuluna sundraha ükssada kakskümmend
(120)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Jaan Siilakul on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulu osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe
(1)aasta jooksul, tasude iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt kümme
(10)eurot kuni menetluskulu täieliku äratasumiseni. Menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99919700059246. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulu tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Jaan Siilakut süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Tartu Maakohtu 15. mai 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3868 süüdi tunnistatud

§ 25

lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on vargusi pannud toime süstemaatiliselt, püüdis

  1. novembril
  2. a kella 13:00 paiku uuesti, st süstemaatiliselt, Tartu linnas Tehnika tn 13 asuvast OÜ-le A1M kuuluvast Alko1000 Market Tartu kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Rannamõisa kananagitsad väärtusega 1,59 eurot, läbides kassaliini kauba eest tasumata. Kuritegu jäi Jaan Siilaku tahtest sõltumata lõpule viimata, sest pärast kassaliinist möödumist pidas turvatöötaja ta kinni. Sellega pani Jaan Siilak toime

§ 25

lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusiku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör

§ 25

lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale Jaan Siilakule karistuseks 1 kuu vangistust.

§ 73

lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendada Jaan Siilakule mõistetavat karistust Tartu Maakohtu

  1. mai
  2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3868 mõistetud karistuse, s.o 3 kuu pikkuse vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 4 kuud vangistust.

§ 73

lg 4 ja § 69 lg 1 alusel asendada Jaan Siilakule mõistetav 4 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 120 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb

§ 69lg 3 alusel ära teha 1 aasta 3 kuu pikkuse tähtaja jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on Jaan Siilak kohustatud järgima

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Jaan Siilakut registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule ja käima psühhiaatri vastuvõtul meditsiiniasutusest saadud ajal. Jaan Siilak võib psühhiaatri vastuvõtule pöörduda näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse (aadress: Tartu, Raja 31, registratuuri telefon 731 9100). Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 405 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses 64,80 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses. Jaan Siilak on vanaduspensionär, kes saab igakuist pensioni veidi vähem kui 500 eurot. Süüdistataval on XXX. XXX tõttu saab süüdistatav riigipoolset toetust paarkümmend eurot kuus. Süüdistatav elab koos abikaasaga neile kuuluvas korteris. Abikaasa on samuti vanaduspensionär. Igakuiselt tuleb tasuda korteri kommunaalkulud umbes 200 eurot. Ravimitele kulub süüdistataval igakuiselt umbes 100 eurot. Süüdistataval puuduvad võlgnevused ja ta ei soovi muutuda võlglaseks. Jaan Siilak tasub hetkel korrapäraselt Tartu Maakohtu

  1. mai
  2. a otsusega väljamõistetud menetluskulusid. Menetluskulude täiemahuline väljamõistmine halvendaks oluliselt Jaan Siilaku ja tema perekonna hakkamasaamist, mistõttu esinevad alusel menetluskulude osaliseks vähendamiseks ja nende riigi kanda jätmiseks. Prokurör taotleb kohtult mõista Jaan Siilakult KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna välja 120 eurot sundaraha ning jätta KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha summas 285 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 64,80 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada Jaan Siilakul menetluskulud hüvitada ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu viimaseks kuupäevaks tuleb süüdistataval tasuda vähemalt 10 eurot. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Jaan Siilak tuleb süüdi tunnistada

§ 25lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Jaan Siilaku menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega, millele lisandub kaitsjatasu 32,40 eurot kohtumenetluses. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, süüdistatava majanduslikku olukorda ning tema enda seisukohta, leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses ja korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3, jätta osa menetluskuludest riigi kanda ning määrata ülejäänud menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulu osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.