lg 5, § 78 p 2 määrata Jako Mägile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 16.07.2020 ning katseajaks allutada Jako Mägi kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Jako Mäge käitumiskontrolli ajal järgima
lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Jako Mäge käitumiskontrolli ajal järgima
lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; 1 - asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Määrata Jako Mägi kriminaalhooldusele Viru Vangla III üksuse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Jako Mägi tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Jako Mägile ja prokurörile ning kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Viru Vangla III üksuse kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 21.02.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1259 tunnistati Jako Mägi süüdi
järgi (16.05.2018, 12.09.2018, 13.09.2018 kl 00.05 ja 13.09.2019 kl 19.20 episoodides) ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust,
lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust,
lg 2 p 2 ja
järgi (episoodid ööl vastu 21.10.2018) ning
lg 1 alusel mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust,
lg 2 p 8 ja § 423 1 järgi (episoodid 24.11.2018) ning
lg 1 alusel mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust,
lg 2 p 4, 8 järgi ning karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust ja
lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 11 kuud vangistust.
lg 1 alusel liideti mõistetud karistused üksikkaristustest raskema suurendamise teel ning kohus mõistis Jako Mägile liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus luges Jako Mägile mõistetud liitkaristuse kandmise alguseks 16.01.2019. Viru Vangla esitas 10.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jako Mägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta kinnipeetava Jako Mägi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta Jako Mägi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Jako Mägi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 14.11.2019 kohtuistungil selgitas Jako Mägi, et vabanemise korral hakkaks ta elama sotsiaalühiskorteris, kus talle võimaldatakse ühte tuba. Hetkel tal töökohta ei ole, kuid elukoha ligidal on puidufirmad, kuhu ta tööle asuda prooviks. Täpsustab, et ühes puidufirmas on ta ka varem töötanud. Varasemalt sai alkoholi võtta iga nädalavahetus, kuid nüüd on ta mõelnud, et alkoholi ei ole vaja. Leiab, et toime pandud kuriteod on olnud tingitud alkoholi kuritarvitamisest, mõtlematust käitumisest ning rahalistest eesmärkidest. Ta soovib vabaneda, eluga edasi minna ning nõuded ära tasuda. Ta on vabanemise korral nõus kohustusi ja piiranguid järgima. 2 Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu Jako Mägi ja tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, erinevalt vanglast ja prokuratuurist, et Jako Mägi võib vabastada vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Käesoleval juhul on täidetud formaalsed eeldused Jako Mägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kohus on tuvastanud, et kinnipeetaval on avanenud
lg 1 p-s 2 sätestatud võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega ilma elektroonilise valve kohaldamiseta, sest Jako Mägi kannab karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud vähemalt poole temale mõistetud karistusajast. Jako Mägi on ennast karistuse kandmise ajal eeskujulikult ülal pidanud. Kinnipeetavat ei ole distsiplinaarkorras karistatud, kuritegelikke hoiakuid ei esine ning suhtumine ametnikesse on olnud seni rahuldav. Lisaks on kinnipeetav läbinud vanglas temale individuaalsesse täitmiskavasse ette nähtud rehabiliteerivaid tegevusi. Jako Mägi on vangistuses töötanud majandustöödel, läbinud sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste arendamine ning läbis vestlusi sotsiaalprogrammi Eluviisitreening töölehtede põhjal. Kinnipeetav võttis osa motivatsioonisüsteemist ning sai hea käitumise eest erinevaid preemiaid (kinkekaart, motivatsioonituba, väljaviimine koju, kingitused jms). Samuti võimaldati isikul motivatsiooniprogrammi raames käia väljaviimisel vanaema juures. VangS § 20 lg-st 1 nähtub, et kinnipeetava võib ümber paigutada avavanglasse, kui tema suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi. Käesoleval juhul on vanglal olnud piisavalt alust oletada, et Jako Mägi ei pane enam toime uusi õigusrikkumisi, sest kinnipeetav on alates 06.08.2019 paigutatud ümber Viru Vangla avavanglaosakonda edasise karistuse kandmiseks. Kinnipeetava hea käitumine karistuse kandmise ajal ning erinevate tegevuste läbimine ilmestab kohtule, et süüdimõistetu käitumises on toimunud soovitud muutused ning käesolevaks ajaks kantud karistus võib olla oma eesmärgi täitnud. Jako Mägil on vabanemisjärgne elukoht olemas. Vinni Vallavalituse sotsiaalteenistuse juhataja sõnul on kinnipeetaval võimalik asuda elama sotsiaalühiskorterisse aadressil xxxx. Ühtlasi on sotsiaalteenistuse juht kinnitanud, et juhul, kui Jako Mägi vabanemise ajal kõnealuses sotsiaalühiskorteris enam tuba ei ole, siis on Vinni vallal ka teisi sotsiaalühiskortereid, kuhu kinnipeetaval oleks võimalus vabanemise korral elama asuda. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht kinnipeetaval käesoleval ajal puudub, kuid töökoha puudumine ei välista kohtu hinnangul automaatselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetav oli enne vahistamist tööga hõivatud ning tal on töökogemus olemas. Juhul, kui Jako Mägi endale ise soovitud töökohta ei leia, siis oleks tal võimalus võtta ennast töötuna arvele, mis tagaks talle paremad võimalused tööturule naasmiseks. Kinnipeetava iseloomustuses on välja toodud seegi, et Jako Mägi vanaema on valmis kinnipeetavat jõudumööda toetama. Märgitud on sedagi, et kinnipeetavale on tehtud tellimus tugiisiku saamiseks. Jako Mägi näol on tegemist noore isikuga, kes omab käesoleval ajal ühte kehtivat kriminaalkaristust. Kindlasti võtab kohus arvesse, et kinnipeetavat on karistatud arvukate süütegude eest (mootorsõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, omavoliline sissetungimine, võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine grupiga, vargused, teise inimese 3 tervise kahjustamine ja valu tekitav kehaline väärkohtlemine). Samas viitab Jako Mägi puhul positiivsele tulevikuprognoosile asjaolu, et Jako Mägi kannab reaalset vanglakaristust esimest korda ning varasema kriminaalhoolduse ajal täitis isik kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid nõuetekohaselt ja probleeme ei esinenud. Kohtu hinnangul on äärmiselt oluline seegi, et isik on karistust kandes teadvustanud enda peamisi probleeme ning hakanud vanglas karistust kandes mõistma, mis ta on valesti teinud. Eelnevalt nimetatud asjaolud annavad kohtule alust loota, et Jako Mägi üle vabaduses teostatav kriminaalhooldus tagaks tema seaduskuuleka käitumise ka edaspidi. Jako Mägi puhul on kuritegude soodusteguriks olnud alkoholi kuritarvitamine ning majanduslik kasu. Vangla materjalidest selgub, et kinnipeetav ei ole olnud vangistuses tegevusetu, vaid on vanglas töötanud. Ka Jako Mägi alkoholiprobleemiga on vanglas tegeletud, sest isikuga läbiti vestlusi sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi Eluviisitreening töölehtede põhjal. Kinnipeetav on avaldanud, et soovib alkoholi tarvitamisest edaspidi hoiduda ning ta on motiveeritud tööle asuma. Uute kuritegude toimepanemise riski aitaks maandada ka
lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kohustused mitte tarvitada alkoholi ning otsida endale töökoht või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Jako Mägi katseaeg kestaks karistusaja lõpuni, s.o kuni 16.07.2020 ning vabanedes vangistusest tingimisi enne tähtaega on ta teadlik, et katseajal uue kuriteo toimepanemisel satuks ta tagasi vanglasse. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Jako Mägi tingimisi enne tähtaega. Kohus rõhutab, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu isik vabastataks karistuse kandmisest – muutub vaid karistuse kandmise viis. Jako Mägi loetakse lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral. Seega peab Jako Mägi suhtuma temale määratud katseaega ja käitumiskontrolli ning sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387 /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.