Obsah (5)
§ 100§ 105§ 116§ 101§ 102KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Narva kohtumaja Kohtunik Angelina Abol Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2019, Narva Tsiviilasja number 2-19-1098 Tsiviilasi N S , Y S , I S ja D
§ 100lg 4).
- Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et 08.03.2019 tasus kostja hagejatele elatist summas 20.00 eurot ning 10.03.2019 summas 100.00 eurot.
- Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord 1
(7)Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Kohus selgitab, et juhul, kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja jooksul sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hagejate nõue N S , Y S , I S ja D S (hagejad) esitasid Viru Maakohtule hagiavalduse I S (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ela hagejate vanemad koos, nende abielu oli lahutatud septembris 2017. Pärast laste vanemate kooselu lõppemist jäid hagejad elama emaga. Hagejad elavad korteris asukohaga XXX. Nimetatud korter on hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühisvara, mis on tänaseni jagamata. Kostja laste ülalpidamises ei osale. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise summas 200.00 eurot kuus iga lapse kasuks. Hagejad paluvad elatist seadusega ettenähtud miinimummäärast väiksemas summas, kuna kostja maksab laenu summas 150.00 eurot kuus korteri eest, kus elavad hagejad. Samuti on laste vajadused osaliselt kaetud riiklike toetustega. Hagejate seadusliku esindaja sissetulekuks on toetused summas 638.00 eurot ja töötasu summas 500.00 eurot. Hagejate ema sissetulek ei katta kõiki laste vajadusi. Hagejad selgitasid 25.03.2019 täiendavalt, et kohtule esitatud hagejate seadusliku esindaja konto väljavõttest nähtub, et hagejate emal on olemas piisav sissetulek lastele ülalpidamise osutamiseks seaduses nõutavas määras. Hagejad on seisukohal ka, et nad ei ole kohustatud enda kulutusi tõendama, kuna nõuavad elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühisomandis on ka sõiduauto Opel Vivara (reg.märgiga XXX), mis on kostja valduses. Hagejate seaduslik esindaja märkis, et lastele tehtavad kulutused on järgmised: 1) hügieen ca 50.00 eurot kuus; 2) eluasemekulud 80.00 eurot kuus; 3) riided ca 100.00 eurot kuus; 4) lasteaed ja kool 150.00 eurot kuus; 5) toit iga lapse kohta 05.00 eurot päevas, s.o 600.00 eurot kuus (5 x 4 x 30); 6) huvid ja meelelahutus 100.00 eurot kuus; 7) ema kannab laste kontole 20.00 eurot kuus; 8) ravikulud 40.00 eurot kuus (10.00 eurot lapse kohta). Kokku seega vähemalt summas 1 140.00 eurot kuus. Hagejad leidsid ka, et asja lahendamine kompromissiga ei ole võimalik. Kostja vastuväited Kostja 28.01.2019 seisukohast nähtub, et lapsed elavad emaga korteris asukohaga XXX, korter oli soetatud hagejate seadusliku esindaja ja kostja abielu kestel. Kostja maksab nimetatud korteri eest laenu summas 150.04 eurot kuus. Samuti oli vanemate abielu kestel soetatud sõiduk Opel Vivara, mille eest maksab kostja samuti laenu 146.45 eurot kuus. Kostja maksab hagejate seadusliku esindaja kontole raha laste ülalpidamiseks, keskmiselt 65.83 eurot kuus. Kostja andis ka hagejatele raha reisimiseks Ukrainasse. Kostja sissetulek kuus on keskmiselt 775.00 eurot ning peale maksete tegemist jääb talle 412.68 eurot. 08.02.2019 esitatud vastuses kostja nõutava elatise summaga ei nõustu ning soovib sõlmida kompromissi selliselt, et ta jätkab korteri eest laenu maksmist ja osutab lastele jõukohast abi. 15.03.2019 selgitas kostja täiendavalt, et peale ametlikku töötasu ei oma ta mistahes muud sissetulekut. Kostjal ei ole muud vara peale selle, mis on hagejate seadusliku esindajaga ühisomandis. 2
(7)24.04.2019 teatas kostja, et tal puudub võimalus leida enam tasustatavat töökohta. Arvestades piirkonna majanduslikku olukorda, on tema sissetulek hea. Kostja pingutab ja maksab korteri laenu selleks, et lapsed ei kaotaks eluaset. Maksta elatist 200.00 eurot kuus lapse kohta ei ole kostjale jõukohane. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejad N S , Y S , I S ja D S on hagejate seadusliku esindaja E K ja kostja I S ühised lapsed (tlk 4-7). Laste vanemate abielu on 07.09.2017 kohtuotsusega lahutatud (tlk 8). Poolte vahel ei ole vaidlust ka, et pärast laste vanemate kooselu lõppemist, ei ela kostja hagejatega koos ega maksa lastele elatist seadusega ettenähtud miinimummääras. Perekonnaseaduse (edaspidi
) § 101 lg 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 on töötasu alammäär 540.00 eurot, millest ½ on 270.00 eurot. Hagejatel on kostjast lahus elavate alaealiste lastena kostja vastu
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta
§ 100
lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 04.12.2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11).
§ 100
lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul, kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada aga, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
§ 105
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
§ 116lg 1). 3
(7)Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Elatise väljamõistmiseks
§ 101lg 1 sätestatud miinimummääras ei ole vaja üldjuhul lapse vajadusi tõendada.
Riigikohus on mitmetes oma lahendites selgitanud, et tulenevalt
§ 101
lg 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (Riigikohtu
- jaanuari
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (Riigikohtu
- aprilli
- a otsus tsiviilasjas nr 32-1-21-15, p 14). Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise alla miinimummäära, s.o summas 200.00 eurot kuus, iga lapse kohta. Kostja on põhimõtteliselt nõus, et ta peab lastele ülalpidamist andma, kuid leiab, et elatise maksmine summas 200.00 eurot kuus igale lapsele ei ole võimalik, arvestades tema sissetulekut. Kostja tugineb vastuväidete esitamisel sellele, et tema sissetulek kuus on 775.00 eurot, millest peab kostja lisaks elatisele kandma ka muid kohustusi. Kostja maksab ka korteri eest, kus elavad hagejad ja nende seaduslik esindaja, laenu, kuigi ise nimetatud korteris ei ela. Pooltel selles osas vaidlus puudub. Kostja selgitas ka, et korteri laenu tasumine on tähtis, vastasel korral võivad hagejad jääda elamispinnata. Enda väidete tõendamiseks esitas kostja korteriomandi müügilepingu, hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu (tlk 18-21), millest nähtub, et hagejate seaduslik esindaja ja kostja soetasid korteriomandi asukohaga XXX. Nimetatud korter on koormatud hüpoteegiga S AS-i kasuks. Kostja esitas ka konto väljavõtte (tlk 22-23), millest nähtub, et ta maksab alates veebruarist 2013 S AS-ile laenu ja intresse ning varakindlustuse makseid keskmiselt summas 150.00 eurot kuus, jaanuaris 2019 – 150.04 eurot. Kostja esitatud konto väljavõttest (tlk 24) nähtub ka, et ta maksab auto eest laenu ja intresse alates oktoobrist 2015 keskmiselt 145.00 eurot kuus, jaanuaris 2019 – 146.45 eurot. Kostja konto väljavõttest perioodi 01.01.2018 - 25.01.2019 eest (tlk 25-33) nähtub ka, et ta on iga kuu kandnud hagejate ülalpidamiseks erinevaid summasid (15.00 – 20.00 eurot, kuid ka 100.00 – 150.00 eurot). Kuna hagejad ei nõua kostjalt ülalpidamist tagasiulatuvat, ei võta kohus nimetatud summasid arvesse, küll aga tõendavad need, et kostja on mingil määral lahuselamise ajal hagejatele ülalpidamist andnud. Kostja konto väljavõttest (tlk 25-33) nähtub ka, et tema sissetulekuks on töötasu 230.00 eurot – 1 070.00 eurot. Lisaks töötasule saab kostja lähetushüvitist 200.00 eurot – 600.00 eurot. Kostja esitatud konto väljavõttest perioodi 01.01.2019 - 12.03.2019 eest (tlk 77-78) nähtub, et tema sissetulek ei ole oluliselt muutunud, märtsis 2019 maksis kostja hagejatele elatist summas kokku 120.00 eurot. Kostja esitatud Maksu- ja Tolliameti tõendist (tlk 79) nähtub, et ta on saanud 2018 aastal tulu kokku summas 12 029.98 eurot ehk ca 1 000.00 eurot kuus. 4
(7)Kohus selgitab, et vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.
§ 102
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
§ 102
lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on
§ 102
lg 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla
§ 101
lg 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on
§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.
Mõjuvaks põhjuseks võib
§ 102
lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtu hinnangul on kostja tõendanud, et arvestades tema varalist seisu, ei ole ta võimeline maksma elatist summas 200.00 eurot kuus igale lapsele. Kostja selgitas, et arvestades piirkonna majanduslikku olukorda, on tema töötasu keskmisest suurem, tasuvama töö leidmine on väga raske. Kohus loeb nimetatud kostja väiteid eluliselt usutavateks. Kostjal on oma piirkonna jaoks piisavalt hea sissetulek, kuid sellest ei jätku ei miinimummääras ega ka summas 200.00 eurot kuus lapse kohta (s.o kokku 800.00 eurot) elatise maksmiseks. Arvestades piirkonna majanduslikku olukorda, oleks ebamõistlik nõuda kostjalt töökoha vahetamist või kostjale ette heita, et ta ei teeni piisavalt raha laste ülalpidamiseks. Ei ole mõistlik eeldada ka, et kostjal tuleb tasuda kogu oma sissetuleku ulatuses hagejatele ülalpidamist, kuna ilmselgelt on ka kostjal endal kulusid, mida tuleb kanda. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04. detsembri 2013 otsuse nr 3-2-1-136-13, p-st 14 tuleneb, et vanem peab ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kohus on seisukohal, et varaliste vahendite ühetaoline kasutamine
§ 102
lg 2 mõttes ei tähenda automaatselt kohustatud isiku sissetuleku võrdsetesse osadesse jagamist kohustatud isiku ja tema ülalpeetavate vahel. Eelduslikult on täisealise isiku vajadused ülalpidamiseks siiski suuremad kui alaealisel lapsel. Tuleb arvestada, et alaealise hageja ülalpidamisse peavad panustama mõlemad tema vanemad, samuti maksab riik alaealisele lastetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida alaealise ülalpidamiseks saab kasutada. Seega, hinnates kostja varalist seisu, ei ole ta kohtu hinnangul käesoleval juhul võimeline täitma hagejate ülalpidamiskohustust summas 200.00 eurot kuus iga lapse kohta, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, mistõttu esineb käesoleval juhul mõjuv põhjus vähendada hagejate poolt nõutud elatise summat. Kohus selgitab taas, et vanemad peaksid eelduslikult kandma lastega seotud kulusid võrdselt. Seega kui hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise summas kokku 800.00 eurot kuus, peaks sellises ulatuses andma ülalpidamist ka nende ema. Hagejate seadusliku esindaja konto väljavõttest (tlk 37-38) nähtub, et hagejate ema saab riigilt laste toetusi summas 639.18 eurot kuus, tema töötasu M E OÜ-s on keskmiselt 600.00 eurot kuus. Seega leiab kohus, et ka hagejate seaduslikul esindajal ei ole võimalik anda lastele ülalpidamist summas 800.00 eurot kuus. Hagejate seadusliku esindaja sissetulekuks on töötasu ca 600.00 eurot kuus, millest peaks ta eelduslikult katma ka enda ülalpidamisega seotud kulusid. Riigilt saadud toetused on mõeldud laste ülalpidamiseks. Riigikohus on korduvalt märkinud (nt lahendi nr 3 2-1-35-17 p-s 21.1), et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Hagejate mõlema vanema sissetulekud on sellised, mis ei võimalda maksta elatist miinimumsummas ega ka summas 200.00 eurot kuus igale lapsele. Oluliselt 5
(7)suurema töötasuga töökoha (või lisatöö) leidmine on kohtu hinnangul ilmselgelt keeruline. Eeltoodu määrab ka laste tavalise elulaadi, säästlik majandamine on hagejate vanemate varalist seisundit arvestades vältimatu. Hagejate seaduslik esindaja esitas tõendid lastele tehtavate kulutuste kohta (tlk 66-74). Korteri kommunaalmaksed veebruari 2019 eest on summas 164.31 eurot (tlk 67), N S lasteaiakoha tasu koos toitlustamisega on 57.00 eurot (tlk 70), I S käib kursustel maksumusega 64.00 eurot kuus (tlk 71). Hagejate seaduslik esindaja ostab lastele toitu (tlk 66, 68, 69), riideid (tlk 69) ja kannab kulusid seoses meelelahutusega (tlk 72). Samuti kannab hagejate seaduslik esindaja kolme lapse kontole iga kuu 05.00 eurot (tlk 73). Hagejate seaduslik esindaja esitas ka tõendi, millest nähtub, et I S vajab logopeedilist abi (tlk 74), kuid seoses sellega tehtavate kulutuste kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. Kohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et ka kostja osaleb laste ülalpidamises. Nimelt maksab kostja korteri eest, kus elavad hagejad ja nende seaduslik esindaja, laenu summas 150.00 eurot kuus, s.o kostja kannab hagejate eluasemekulusid. Kuigi nimetatud korter on laste vanemate ühisvara ning vanemate vahelised varalised suhted ei tohiks laste ülalpidamiskohustust mõjutada, tuleb käesoleval juhul siiski lugeda kostja poolt laenukohustuse tasumist laste osalise ülalpidamisena.
§ 100
lg 3 alusel vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Hagejad ei ole menetluse käigus avaldanud soovi vabastada kostja korteri laenu maksmise kohustusest ning selle asemel nõuda temalt suuremat elatist. Vastupidi on hagejate esindaja palunud elatise summa määramisel arvestada, et kostja tasub korteri eest laenu summas 150.00 eurot kuus. Kohus loeb seega, et kostja osaleb laste ülalpidamises korteri laenu tasumise teel. Pooled ei ole avaldanud soovi nimetatud kokkuleppe muutmiseks. Juhul, kui pärast laste vanemate ühisvara jagamist tekib olukord, kus tuleb väljamõistetud elatise suurust üle vaadata, võivad hagejad pöörduda kohtusse elatise suuruse muutmiseks. Arvestades eespool öeldut ja tuvastatut, leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista elatis iga lapse kohta summas 80.00 eurot kuus. Suurema elatise väljamõistmine asetaks aga kostja olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Kohus leiab, et elatise nõude eesmärgiks on tagada lapse ülalpidamine, mitte aga tekitada elatise võlgnevus vanemal, mida ta ei suuda tasuda. Tähtis on, et laste vajadused saaksid rahuldatud. Kostjal võlgnevuse korral võib aga tekkida olukord, kus kogu kostja vara, sh ka korter, kus hagejad elavad, läheb sundmüüki. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka, et riik maksab alaealistele lastetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida alaealiste ülalpidamiseks saab kasutada. Hagejate seaduslik esindaja on avaldanud ja tõendanud, et lapsed saavad riigilt toetusi summas 639.18 eurot kuus. Nelja lapse puhul tuleb arvestada ka, et laste ülalpidamisel on olemas n-ö ühised kulud, mida ei tule kanda iga lapse kohta eraldi, nt kütte- või elektrikulud, mänguasjad jms. Samuti on Riigikohus korduvalt (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 30) juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks. 6
(7)Eeltoodut arvestades on kohtu arvates antud juhul laste igapäevased mõistlikud vajadused rahuldatud ja nende arenguks piisavad vahendid tagatud, kui kostja maksab igakuiselt elatist igale lapsele summas 80.00 eurot, millele lisandub lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest (
§ 116
lg 1) sama suures ulatuses hagejate seadusliku esindaja (ema) panus ning riiklikud toetused. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt iga hageja kasuks välja elatise summas 80.00 eurot kuus, alates hagi esitamisest kuni laste täisealisteks saamiseni. Kohus selgitab pooltele ka, et elatusraha maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), s.o hagejatel on võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik 7
(7)