KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht
- november 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-19-8936 Tsiviilasi Vladimir Višnjovi hagi Dmitry Vishnevi vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks Menetlusse võtmisest keeldumine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
- oktoobri 2019 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vladimir Višnjovi määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): Vladimir Višnjov (ik: XXXXXXXXXXX ) Vastustaja (kostja): Dmitry Vishnev (ik: XXXXXXXXXXX ) RESOLUTSIOON
- Tühistada Viru Maakohtu
- oktoobri 2019 määrus ja saata asi samale maakohtule asja menetlusse võtmise otsustamiseks.
- Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
- Vladimir Višnjov (hageja) esitas 11.06.2019 maakohtule Dmitry Vishnevi (kostja) vastu hagi, milles palus tühistada kinnisasja mõttelise osa müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse ning rahasumma hoiustamise avalduse. Hagiavalduse ja selle lisade kohaselt kuulus hagejale ja kostjale kaasomandina kinnisasi. Kostja müüs 2/3 kaasomandist Natalja Fedotovale, kuid tegelikult ei olnud kostja müügilepingu sõlmimisel mõttelise osa omanik. Kinnisasja endine omanik Valentina Višnjova tegi 19.02.2018 koduse testamendi, millega pärandas kogu oma vara hagejale. Testamendiga sisuliselt tühistati 23.09.2015 kinkeleping, millega oli osa kinnisasjast kingitud kostjale. Seetõttu ei saanud kostja sõlmida mõttelise osa müügilepingut ning tehing oli tehtud eksimuse tõttu või pettuse teel. Samuti ei pakkunud kostja hagejale osta tema mõttelist osa. Kostja avaldas ostjale valeandmed ja müüs talle kinnisasja koos elanikuga. Hageja tahab kaasomandi lõpetada. Maakohus jättis 19.06.2019 määrusega hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli täpsustada hagi asjaolud ja nõuded, märkides selgelt, mis põhjusel ja millise tehingu tühistamist ta soovib, ning esitada tõendid oma väidete kinnitamiseks. 03.07.2019 esitas hageja täpsustatud hagi, milles palus tunnistada kinnisasja mõttelise osa müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse, rahasumma hoiustamise avalduse kehtetuks. MAAKOHTU LAHEND
- Viru Maakohus keeldus
- oktoobri 2019 määrusega V. Višnjovi hagi D. Vishnevi vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks menetlusse võtmast. Samuti keeldus maakohus menetlusse võtmast hageja menetlusabi taotlust. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määruse kohaselt on hagiavaldusele lisatud Sillamäe notari Irina Kritsuki 26.07.2018 kinnisasja mõttelise osa müügileping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus, rahasumma hoiustamise avaldus nr 1156, mille pooled on kostja ja N. Fedotova. Hageja on vaidlustanud tehingu, sh asjaõiguslepingu, mille pooleks ta ei ole. Asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik saab esitada asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamise hagi juhul, kui asjaõigusleping mõjutab tema asjaõiguslikku positsiooni, st mõnd asjaõigust, üldjuhul omandiõigust, või kui hagi esitamise õigus tuleneb otse seadusest. Arvestades hagis esitatud asjaolusid, on hagejal kui asjaõiguslepingu pooleks mitteoleval isikul õigus esitada kohtule asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamise hagi. Õiguskirjanduses on leitud, et tuvastatava õigussuhte osalised ei ole tuvastushagi alusel tehtud otsusega seotud, kui neid pole menetlusse kaasatud. Kui puudub poolte otsene puutumus hagi esemeks oleva õigussuhtega, tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda või jätta see läbi vaatamata (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II, Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 408). Seega ainult ühe lepingupoole vastu esitatud hagi on perspektiivitu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 tähenduses. 2 Lisaks ei ole hageja märkinud, millise konkreetse tehingu tühistamist (kuupäev, pooled jne) ta tahab ja mida ta soovib saada tehingu tühistamise tagajärjel (sooritusnõue). Samuti jääb arusaamatuks, kas hageja soovib tehingu tühistamist või tühisuse tuvastamist. Hageja märgib ka, et soovib kaasomandit lõpetada. Märkimata on kaasomandi lõpetamise viis ja põhjendused, miks konkreetne kaasomandi lõpetamis viis on otstarbekam. Kohus määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja ei ole puuduseid kõrvaldanud. Täpsustatud on ainult, et nõue on tehingu kehtetuks tunnistamine. Hagi on perspektiivitu põhjusel, et nõuet ei ole esitatud tehingu mõlema poole vastu. Tehingu tühistamise tuvastamist ei saa nõuda, esitades nõude tehingu ühe poole vastu. Hagi aluseks olevad asjaolud on ka ebaselged ja ei viita sellele, et leping võiks olla nende alusel tühistatud või tunnustatud tühiseks. Tehingu kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda isik, kes ei ole tehingus osaline. Seega hagi menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- V. Višnjov esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
- oktoobri 2019 määruse tühistamist ja hagi menetlusse võtmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tegi V. Višnjova 19.02.2018 koduse testamendi, millega tühistas pärimisosad 2/3 ja 1/3 ning määras kogu vara pärijaks hageja. Vaatamata sellele müüs kostja vaidlustatud 26.07.2018 müügilepinguga N. Fedotovale 2/3 mõttelist osa kinnisasjast. Kostja ei olnud tehingu tegemise ajal kinnisasja 2/3 osa omanik. Kostja ei pakkunud 2/3 mõttelist osa osta hagejale kui 1/3 mõttelise osa omanikule. Müügileping sisaldab näiliku tehingu tunnuseid. Kinnisasja mõtteline osa müüdi koos elanikuga ja hageja tahab kaasomandi lõpetada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning asi saata samale maakohtule asja menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
- Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Maakohus leidis, et hagi on perspektiivitu, kuna tehingu tühistamise nõuet ei saa esitada üksnes tehingu ühe poole vastu, kaasamata tehingu teist poolt. Lisaks märkis maakohus, et hageja ei ole kohtu poolt eelnevalt märgitud puuduseid kõrvaldanud. Asja materjalidest nähtuvalt jättis maakohus sama hagi 19.06.2019 määrusega käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Samas nähtub nimetatud määrusest, et maakohus ei heitnud hagejale ette nõude esitamist üksnes tehingu ühe poole vastu. Seega on maakohus ennatlikult leidnud, et hageja ei ole kohtu poolt märgitud puuduseid kõrvaldanud (esitanud nõuet väidetava tühise tehingu mõlema poole vastu). Sellest tulenevalt puudus maakohtul ka alus hagi menetlusse võtmisest keelduda. Ringkonnakohus leiab, et asja uuel lahendamisel peab maakohus esmalt selgitama välja, kas esinevad alused hagejale riigi õigusabi andmiseks. Maakohtul on otstarbeks korraldada eelnevalt eelistung ning selgitada välja hageja tegelik nõue, st kas kaasomandi lõpetamise nõue on käsitletav alternatiivse nõudena, ning menetlusosalised.
- Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 4