Obsah (6)

§ 423§ 346§ 317§ 667§ 173§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-19-5296 Tsiviil

) § 423 lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Kohus on korduvalt üritanud kostjale hagimaterjale kätte toimetada kohtule teadaolevatel aadressidel, kuid tulemusteta. Politsei- ja Piirivalveameti

1. aprilli 2019 vastuse kohaselt piirikontrolli andmekogus on fikseeritud kostja viimane piiriületus sisenemisel Eesti Vabariiki
2. septembril 2019 kell 13:38 Narva maanteepiiripunkti kaudu. Isikul on välismaalase pass nr XXXXXXXXXX. Politseil puuduvad täiendavad andmed kostja tegeliku viibimiskoha kohta. Rahvastikuregistri
3. oktoobri 2019 väljavõtte kohaselt puuduvad kanded kostja elukoha kohta, samuti kontaktandmed ning andmed kehtiva isikut tõendava dokumendi olemasolu kohta. Rahvastikuregistris märgitud kostja väidetaval telefoni nr 56300101 vastas naisterahvas, kes kostjat ei tunne. Kohus palus hagejal täpsustada andmeid kostja võimaliku elu-, töökoha või viibimiskoha kohta, mis võimaldavad kostjale hagiavalduse ärakirja koos lisadega kätte anda. Kohus hoiatas hagejat, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel on kohtul

§ 423lg 1 p 8 kohaselt õigus jätta hagi läbi vaatamata.

Hageja vastuse kohaselt puuduvad tal andmed kostja võimaliku elu, töö- või viibimiskoha kohta. Vastuses ei märgi hageja seda, kas ja mida on ise teinud kostja võimaliku viibimiskoha teadasaamiseks. Hagiavaldusele on hageja lisanud käsikirjalise avalduse, mille on väidetavalt kirjutanud kostja ning kinnitanud, et vastuväiteid abielu lahutamise nõudele ei ole. Kohtul puudub tõsikindel veendumus selles, kas avalduse on kirjutanud kostja. Lisaks eeltoodule peab kohus abieluasjas pooled isiklikult ära kuulama (

§ 346lg 2).

Ärakuulamine võib toimuda ka telefoni teel, kuid käesoleval juhul puuduvad kohtul kontakttelefonid, millele helistades oleks võimalik kostja ära kuulata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ning vaadata hageja hagi läbi. Hageja taotleb kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamist Ametlike Teadaannete kaudu. Hageja leiab, et on olemas alused hagi läbivaatamiseks. Hageja märgib, et tal ei ole võimalik välja selgitada kostja asukohta. Hageja nägi viimati kostjat
2. aprillil
3. Eestis elab kostja isa, kuid hageja ei tea tema kontaktandmeid. Kohus tegi kõik vajalikud päringud, et tuvastada kostja asukoht. Juhul, kui kohtul ei õnnestu kostjale dokumente kätte toimetada, siis tuleb menetlusdokumendid kostjale kätte toimetada avalikult (

§ 317lg 1).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2 5. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ning saadab tsiviilasja maakohtule menetluse jätkamiseks (

§ 667lg 2 teine lause).

Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 6. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata

§ 423

lg 1 p 8 alusel, mille kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Ringkonnakohus leiab, et hageja on kohtu nõudmisele kostja võimaliku elu-, töökoha või viibimiskoha osas tähtaegselt vastanud ning selgitanud, et tal selliseid andmeid ei ole. Siiski nähtub hageja seisukohtadest, et hageja kohtus kostjaga

1. aprillil 2019, mil kostja kirjutas avalduse, et tal puuduvad vastuväited abielu lahutamisele. Hageja ei ole aga selgitanud ning kohus ei ole täpsustanud, millistel asjaoludel ja kuidas hageja kohtumine kostjaga
2. aprillil 2019 toimus. Maakohus saab menetluse jätkamisel paluda hagejal selgitada kostjaga
3. aprilli 2019 kohtumise asjaolusid ning uurida, kas hagejal ei ole kostja või kostja lähedastega muid kontakte, mis aitaks kostjat leida. Asja materjalidest nähtub, et maakohus on hagejaga telefoni teel kontakti saanud, kuid ei selgu, milliseid küsimusi on hagejalt küsitud ning mida hageja vastas (tl 44). Asja materjalide alusel pole võimalik isegi aru saada, kas hageja kohtus kostjaga
4. aprillil 2019 Eestis või välismaal.
5. Ringkonnakohus märgib, et kohtul on võrreldes hagejaga siiski oluliselt rohkem võimalusi isiku kohta päringute tegemiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus saanuks teha ka omalt poolt veel täiendavaid mõistlikke pingutusi kostja aadressi/viibimiskoha väljaselgitamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks teinud päringuid Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile või pankadele. Maakohus on püüdnud hagimaterjale toimetada kätte kostja isa, V.V. , elukohta, kuid ebaõnnestunult põhjusel, et kostja ei ela seal (tl 17). Asja materjalidest ei selgu, kas maakohus on kostja isa käest küsinud kostja kontaktandmeid. Maakohtu toimikust ei nähtu, et kostjale oleks tema teadaolevale e-posti aadressile (XXXX ) menetlusdokumente püütud kätte toimetada. Ekslikult on maakohus kirjutanud määrusesse, et viimane kostja piiriületus Eesti Vabariiki Narva piiripunkti kaudu toimus
6. septembril
7. Tegelikult toimus politsei andmetel kostja viimane piiriületus
8. septembril 2013 (tl 22). Maakohtu väljaselgitatu pinnalt ei ole võimalik isegi tuvastada, kas kostja asub Eestis või välismaal. Juhul, kui andmete täpsustamisel selgub, et kostja asub välismaal, on võimalik kostja asukoht välja selgitada koostöös välisriigiga, arvestades asjakohaseid õigusakte. Eeltoodule tuginedes ei ole maakohus teinud ringkonnakohtu hinnangul kõiki mõistlikke pingutusi selleks, et kostja viibimiskohta välja selgitada.
9. Hageja esitas esmakordselt taotluse menetlusdokumentide avalikuks kättetoimetamiseks koos määruskaebusega. Avalikust kättetoimetamisest keeldumise peab kohus lahendama põhjendatud määrusega ja selle peale võib esitada määruskaebuse (

§ 317lg 6).

Ringkonnakohus selgitab, et üldjuhul abielu lahutamise asjas menetlusosalistele dokumente avalikult kätte ei toimetata.

1. Eeltoodule tuginedes tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab tsiviilasja maakohtule menetluse jätkamiseks. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel teha täiendavaid, mh käesolevas määruses nimetatud, pingutusi kostja viibimiskoha välja selgitamiseks. Maakohtul on võimalik korraldada hagejalt kostja kohta info saamiseks eelistung või paluda hagejalt selgitusi telefoni teel. Viimasel juhul tuleb maakohtul toimikusse märkida, mida hagejalt küsiti ning mida 3 hageja vastas. Samuti tuleb maakohtul lahendada hageja taotlus menetlusdokumentide avalikuks kättetoimetamiseks.
2. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (

§ 173lg 3).

11. Määruse peale ei saa edasikaevata Riigikohtule (

§ 427teine lause).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks 4