KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.märtsil 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-8260 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Valentina Mi

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432, kohus määras: Jätta Aleksandr Ivanov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev taotlus Aleksandr Ivanov`ile osutatud riigi õigusabi tasu määramiseks summas 90 (üheksakümmend) eurot (75 eurot õigusabi eest, 15 eurot käibemaks). Välja mõista Aleksandr Ivanov`ilt kriminaalmenetluse kulud 90 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Aleksandr Ivanov´il tasuda kaitsjatasu 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700083545 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. 1 Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.02.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Ivanov`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Aleksandr Ivanov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 07.12.2016 kohtuotsusega

§ 184lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust, mida

§ 65

lg 2 alusel suurendati Harju Maakohtu 16.12.2015 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa (11 kuu ja 28 päeva vangistuse) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kohtuotsuse jõustumisel oli A.Ivanov kohustatud vabatahtlikult ilmuma vangistuse kandmisele Tallinna Vanglasse ning karistuse alguseks on tema vanglasse ilmumise päev. Kohtuotsus jõustus 09.02.

1. Karistuse kandmise algus 31.08.2017 ja lõpp 28.08.
2. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 28.02.
3. Aleksandr Ivanov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutusest A.Ivanov kohta koostatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud kahel korral. Isik kannab vanglakaristust esimest korda. A.Ivanov`i on nii varasemalt kui ka käesolevalt karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Teod on pandud toime samalaadsetel põhjustel, soodusteguriteks on sõltuvusprobleemid ja majandusliku kasu saamise eesmärk. A.Ivanov on 30.11.201716.02.2018 osalenud majandustöödel koristajana ja alates 16.02.2018 määratud tööle toidujagajaks; alates 03.09.2018 omandab abikoka eriala; perioodil 21.08.2018 – 06.12.2018 läbis riigikeele A1 taseme kursuse tulemusega 71,25%, A2 taseme õpinguid alustas 21.01.2019; 03.10.2018 – 06.07.2018 läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“; 02.04.2018 – 10.07.2018 osales OÜ X sõltuvusteemalises nõustamises; 15.01.18 vestlus psühholoogiga, enese tunnete õppimise teemal - seos narkootikumide ja enese väärtustamise vahel; 04.05.2018 eneseanalüüs seoses surutud seisundiga (tugev stress); 21.05.2018 eneseanalüüs kaaskinnipeetavatega suhetest lähtuvalt; 31.05.2018 emotsioonidega toimetulek peale matuseid; 16.04.2018 vestlus majanduslikku toimetulekut mõjutavatest teguritest ja raha planeerimisest. A.Ivanov`il on vangistuse jooksul kaks kehtivat distsiplinaarkarist: 09.04.2018, noomitus, ametniku korralduse eiramine ja 17.07.2018, noomitus, muu 2 rikkumine. Kinnipeetav elas enne vangistust ema M. T. aadressil xxx ja ka aadressil xxx koos onu O. M. ja vanaema J. P.. Vabanemisjärgselt asub elama aadressile xxx. Tegemist on esimesel korrusel asuva kahetoalise korteriga, mis on heas seisukorras, olemas eluks vajalik ning vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. E-kinnisturaamatu päringu kohaselt kuulub korter isiku emale, kes andis 11.01.2019 nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Korteri omanik elab ise teises elukohas. O. M. kinnitas, et A.Ivanov hakkab elama eelnimetatud aadressil koos temaga, kedagi teist korteris ei ela ning andis samuti nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Rahvastikuregistri andmetel on isikul olemas kehtiv isikut tõendav dokument ID-kaart kuni 03.11.
4. Väidetavalt on see kadunud ning dokumendi asukoht teadmata. Isik omandas põhihariduse X. Peale
5. klassi läks THK-sse keevitaja eriala õppima, mille jättis pooleli. Kinnipeetav on seoses õppimisega seadnud omale eesmärgid - eesti keelt õppida ning juhiload ära teha. Perioodil 21.08.2018-06.12.2018 omandas A1 riigikeele taseme tulemusega 71,25% ning 03.09.2018 alustas abikoka eriala õpinguid. Enne vangistust vahetas erinevaid töökohti, töötas autopesulas 3 kuud ja haigla köögis 2 kuud. Ei ole kohusetundlikult töösse suhtunud, on sisse maganud ja mitmeid kordi töölt lahti lastud. Viimane ametlik töökoht oli pandimajas, kuid sealt lasti samuti lahti. Peale seda on teinud mitmeid juhutöid. Motiveeritud töötama nii vanglas kui ka vabaduses, kuid ei oska raha planeerida, kulud ületavad tulusid. Kasutab raha mõtlematult ning palju kulus mõnuainete ostmiseks. Väidetavalt ei ole narkootikume ise müünud kuigi käesolevaks kuriteoks on narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. K-raha andmetel 29.01.2019 seisuga on jooksvaid nõudeid 4 631,44 eurot. Väidetavalt on vabanedes motiveeritud trahve maksma selleks, et konto ei oleks arestitud. Soovib minna ametlikult tööle, et saaks hiljem laenu võtta ning sugulasi aidata. Perioodil 30.11.2017-16.02.2018 töötas koristajana, on olnud ka toidujagaja. 16.04.2018 viidi läbi vestlus majanduslikku toimetulekut mõjutavatest teguritest ja raha planeerimisest. Kinnipeetaval on olemas vabanemise korral garanteeritud töökoht OÜ X-s, mida kinnitas juhatusse kuuluv A. V.. Tegemist on ehitusfirmaga ning A.Vassiljev andis teada, et elektroonilise valve perioodiks suudab tööandja tagada A.Ivanovile pikemaajalisi objekte, vältimaks liikumist objektilt objektile. Minimaalseks töötasuks oleks 600 eurot, kuid sõltub töötundidest. Onu on tervisest tingituna kodune ja ema töötab hotellis puhastusteenindajana ning nad toetavad kinnipeetavat igakuiselt 50 euroga, mida on nad nõus tegema ka tema vabanemisel. Kinnipeetava lähedaste isikute hulka kuuluvad ema, kasuisa, poolvend, isa, onu, onutütar. Kõikidega saab hästi läbi ning suhtleb peamiselt telefoni teel. Väidetavalt teadis ema isiku seosest narkootikumidega, see ei meeldinud talle, kuid ei teinud selle muutmiseks midagi. Kinnipeetav oli enne vangistust tagaotsitav aga ema ei teinud politseiga koostööd. Kinnipeetav on korra kasuisa vastu vägivalda kasutanud. Bioloogiline isa D. I. on varasemalt narkootikumide vahendamisega tegelenud, toonud Eestisse narkootikume välismaalt, samuti ka tarvitanud. Praegu on isal uus pere, on abiellunud ning narkootikume ei tarvita. Kinnipeetav on mõjutatav isa poolt, kes tekitas temas ka kuritegelikke hoiakuid. Onu on kinnipeetava jaoks nagu isa, kuna siis kui D.I. vanglas karistust kandis, õpetas onu kinnipeetavat lugema ja kirjutama. Onu tegeles isikuga palju kuna emal siis aega polnud ja töötas palju. Kinnipeetaval on lähedane sõber A.V., kes on hetkel kaitseväes. Sõbra isa kaudu saab kinnipeetav vabanemisel tööle. Kinnipeetaval on suhtlusringkonnas ka kriminaalse taustaga isikuid. Paljud tuttavad tarvitavad narkootikume või tegelevad nende vahendamisega. On mõjutatav sõprade poolt, kui keegi kutsub, siis läheb kaasa. Riskivale elustiilile viitab narkootikumide tarvitamine ning korduv karistatus väärteokorras. Alkoholi tarvitamise risk puudub. Narkootikumide tarvitamise risk olemas. Hakkas narkootikume tarvitama 17 aastaselt. On tarvitanud erinevaid narkootilisiaineid. Amfetamiini tarvitas enne vangistust igapäevaselt. Seoses narkootikumide tarvitamisega esinesid unehäired. Veetis palju aega koos narkomaanidega ning inimestega, kes vahendasid narkootikume. Suurem osa sõpruskonnast on seotud narkootikumide vahendamisega, on 3 aidanud samuti narkootikume vahendada, kuid ise väidab, et raha selle eest võtnud ei ole ja ainult vahel aitas sõpru. Korduvalt karistatud väärteokorras narkootikumide tarvitamise eest ja kriminaalkorras karistatud kanepi suures koguses omamise eest. Väidetavalt ei soovi narkootilisi aineid rohkem tarbida ning arvab, et suudab ilma hakkama saada. Probleemide tekkimise korral tarvitab narkootikume, ei oska neid sihipäraselt lahendada ja püüab eemale hoida. Esines vägivalla juhtum kasuisaga ning väidetavalt on vägivalda kasutanud grupis teise isiku vastu. Isikule määrati kahel korral ÜKT. 05.06.2013-18.10.2013 sooritas korrektselt, kuid teisel korral 18.11.2014-12.08.2015 rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. On olnud tagaotsitav politsei poolt, kuid väidab, et peab seadusi vajalikuks. On kergesti mõjutatav, arvab, et kui kutsutakse siis läheb kaasa. Enda sõnul proovib kuritegelikust teest hoiduda. Soovib loobuda sõltuvusainete tarvitamisest, kuid isiku teod näitavad vastupidist. Isiku väärteokorras karistatus näitab tema suhtumist ühiskonda. Hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele, ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohtlikus seisneb narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises ning oht on kõige tõenäolisem, kui isikul tekib vajadus narkootikume tarvitada. Ohtlikkus suureneb, kui esinevad rahalised probleemid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 55%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Vangla kinnipeetav Aleksandr Ivanovi tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava Aleksandr Ivanov´i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaeg kuni karistusaja lõpuni, st 28.08.2020 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 14 kuud. Kriminaalhooldaja on andnud arvamuse katseaja kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta. Käitumiskontrolli ajaks peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks määrata Aleksandr Ivanov´le järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2´1 – mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid uute kuritegude riski alandamiseks, kuna isik on süüdi mõistetud narkootiliste või psühhotroopsete aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest;

§ 75

lg 2 p 4 – otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks.Asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vabanemist – uute kuritegude riski alandamiseks ning majandusliku kindlustatuse saavutamiseks;

§ 75

lg 2 p 7 – mitte suhelda Aleksandr Ivanov´le teadaolevate kriminaalses korras karistatud isikutega ja narkootikume või psühhotroopseid aineid omavate või tarvitavate isikutega v.a. lähisugulased või isikud, kellega suhtlemiseks kriminaalhooldaja on andnud loa - ära hoida võimaliku negatiivset mõju ja uute kuritegude riski alandamiseks;

§ 75lg 2 p 9 – alluda elektroonilisele valvele.

Elektroonilise valve pikkuseks 3 kuud. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et lähtudes KrMS § 432 lg 33 prokurör ei soovi võtta osa Aleksandr Ivanov`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Aleksandr Ivanovi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõisatetu Aleksandr Ivanov selgitas kohtuistungil, et ta loobub vabaduses narkootiliste ainetet tarvitamisest, tal on elu- ja töökoht. Tal on see esimene vangistus, mis on hea õppetund ja ta ei hakka enam kuritegusid toime panema. Kaitsja toetas oma kaitsealust. Kaitsja arvates on narkootikumide tarvitamise risk vangistuses ajal vähenenud, isikul on läbitud sotsiaalprogramm ja samuti OÜ X nõustamine sõltuvusteemal.isik on motiveeritud muuta oma käotumist. Ta on vangistuses ajal 4 keeleõppega tegelenud, õppinud abikoka erialal. Vabaduses on talle garanteeritud töökoht. Distsiplinaarrikkumised ei ole olulised. Ühtlasi on isiku võimalused vabaduses väga head ja prognoos, et isik ei pane uusi kuritegusid toime, realistlik. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Aleksandr Ivanov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Enne vangistust tegi isik juhutöid, tal oli elukoht ja pere. Isik viibis kriminaalhoolduse all seoses varasema 2015.a kohtuotsuse alusel ja sellega määratud kriminaalhoolduse ajal jooksul panigi toime esimese astme narkokuriteo. Isik oli ka varasemalt kriminaalhoolduse all

§ 218lg 1 ja Tub

S 48 järgi. Sellest nähtub, et narkoainete tarvitamine on isiku märkimisväärne risk uute kuritegude toimepanemiseks. Isiku korduvad kriminaal –ja väärteokaristused näitavad kohtu hinnangul, et isik ei ole olnud motiveeritud elama õiguskuulekat elu ega järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Isiku pikaajaline käitumine on see, et ta tarvitab narkoaineid, sooritab kuritegusid. Tema elus on oluline roll narkoainetel ( korduvalt karistatud narkoaine tarvitamise eest väärteokorras). Isik on tunnistanud, et enne vangistust tarvitas amfetamiini igapäevaselt. Tähelepanuväärt on fakt, et viimane karistus oli toime pandud katseajal. Isik oli allutatud kriminaalhooldusele, kuid see ei avaldanud talle piisavalt positiivset mõju, kuna pani toime uue samalaadse kuriteo. Isiku käitumisest enne vangistust tuleneb, et lähedastel ei olnud isikule olulist positiivset mõju. Nüüd hindab kohus isiku käitumist vangistuse ajal ja kuidas vangistuse ajal tuvastatud riskid on vähenenud. Vangistuse jooksul on Aleksandr Ivanov on osalenud majandustöödel koristajana (30.11.2017 - 16.02.2018) ja toidujagajana (alates 16.02.2018). Aleksandr Ivanov omandab alates 5 03.09.2018 abikoka eriala. Ta läbis riigikeele A1 taseme kursuse ja on jätkanud 21.01.2019 õpinguid A2 tasemel. Isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“; 02.04.2018 – 10.07.2018 osales OÜ X sõltuvusteemalises nõustamises; 15.01.18 vestlus psühholoogiga, enese tunnete õppimise teemal - seos narkootikumide ja enese väärtustamise vahel; 04.05.2018 eneseanalüüs seoses surutud seisundiga (tugev stress); 21.05.2018 eneseanalüüs kaaskinnipeetavatega suhetest lähtuvalt; 31.05.2018 emotsioonidega toimetulek peale matuseid; 16.04.2018 vestlus majanduslikku toimetulekut mõjutavatest teguritest ja raha planeerimisest. Ülalnäidatud asjaolud osutavad, et isik on vangistuses teinud pingutusi enda hoiakute muutmiseks. Samas tuleb juhtida tähelepanu, et isiku kasulik tegevus hõlmab ajavahemikku alates november 2017 ehk sellest käesoleva ajani on möödunud poolteist aastat. Kohus märgib, et isikute hoiakute ja elustiili korrigeerimiseks on see väike aeg ja kohtul ei ole veendumust, et positiivsed hoiakud on isiku poolt kindlalt ja lõplikult vastu võetud. Isik on noor, 21-aastane, narkoaineid hakkas tarvitama 17-aastasena. Kohus nõustub kaitsjaga, et isiku distsiplinaarkaristused (2 noomitust), ei ole märkimisväärsed võrreldes isiku poolt vangla läbitud õppimise ja programmidega. Samas annabki distsiplinaarkaristuste fakt tunnistuse selle kohta, et isik ei ole veel kindel hoida oma käitumist kontrolli alla. Seega on kohus seisukohal, et isiku poolt vangistuse ajal tehtud pingutuste tähendust ja mõju ei tohi ega saagi eirata, samas ei leia kohus, et läbitud õppimised, töö ja programmid oleks piisav uue eriti narkokuriteo toimepanemise riski oluliseks vähendamiseks. Nüüd hindab kohus, millised on isiku perspektiivid vabaduses. Tema võimalused vabaduses on iseenesest head – pere, elu- ja töökoht. Need asjaolud annavad aluse loota, et isiku hoiakute muutmiseks on loodud teatud eeldused, ehk kinnipidamisasutuse poolt on isikule antud teadmised ja oskused oma käitumise korrigeerimiseks. A.Ivanov omab isikut tõendavat dokumenti ID-kaart, xxx kehtivusega kuni 03.11.2021. A.Ivanovil on garanteeritud töökoht OÜ X, ehitustöödel. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx. Elukoht on kriminaalhooldaja kontrollitud, sobib ka elektroonilise järelevalveseadme paigaldamiseks. Isik selgitas, et seal elab tema onu, kes on töövõimetu, ja isik oleks onule abiks. Kohus nõustub, et tuvastatud asjaolud on positiivsed ja olulised isiku resotsialiseerimise seisukohast.Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, toetav tugivõrgustik ja garanteeritud töökoht. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus märgib, et isikut on mõlemal juhul karistatud noomitusega ning karistatud on ametniku korralduse eiramine ja muu rikkumise eest. Kohus nõustub, et korra rikkumised on pigem juhuslikku laadi ja isiku positsiooni ennetähtaegse küsimuse läbivaatamisel ei pea see asjaolu oluliselt kahjustada. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. 6 Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul Aleksandr Ivanov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, keda on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, keda on varasemalt määratud kriminaalhooldusele, mille ajal on isik pannud toime uue samalaadse kuriteo, oleks piisav mõjutamiseks, kui karistusest on ära kantud selle veidi üle poole. Isiku varasemad hoiakud kriminaalses elus on kujunenud pikema ajal jooksul ja on jõudnud isikusse süveneda. Iseenesest fakt, et isik on vanglas teinud pingutusi oma elu muutmiseks, ei ole veel piisav tõdemiseks, et isiku hoiakud on lõplikult muutunud ja karistuse eesmärk on täidetud. Isiku suhtes ei ole kohtul sellist veendumust, et isik ei peaks edasist karistust kandma, tekkinud. Enne vangistust oli isiku käitumine hoopis teine, vaatamata asjaolule, et kinnipeetav oli määratud kriminaalhooldusele ja üldkasuliku töö tegemisele eelnevale, isik jätkas kuritegeliku eluviisi ja õigusrikkumiste toime panemist. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Seega puudub kohtul veendumus, et enne tähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla oleks isiku suhtes õigustatud. Lisaks on oluline märkida, et kinnipeetava narkootikumide tarvitamist. See on oluline asjaolu ja risk uute kuritegude toimepanemiseks seoses narkoainega, ei ole kadunud ega oluliselt vähenenud. Kinnipeetav on tunnistanud, et hakkas narkootikume tarvitama 17 aastaselt ja enne vangistust tarvitas igapäevaselt amfetamiini. Isikut on korduvalt karistatud väärteokorras narkootikumide tarvitamise eest ja kriminaalkorras on isikut samuti karistatud kahel korral seoses narkootikumidega. Kohus on seisukohal, et kui isikul peaks tekkima mõni tagasilöök, siis isik võib probleemide lahendamiseks otsida abi narkootikumide tarvitamisest ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Ja see risk ei ole kuhugi kadunud ja on oluline, sest isiku poolt ainete tarvitamine ei olnud üksikud juhtimis, vaid pikemaajaline. Veel on oluline märkida, et kinnipeetav on avaldanud, et tema suhtlusringkonnas ka kriminaalse taustaga isikuid ning paljud tuttavad tarvitavad narkootikume või tegelevad nende vahendamisega. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Isik võib olla mõjutatav teiste isikute poolt narkootikumide ja/või narkootikumide tarvitamisel. Seega suhtlemine sõltuvusprobleemidega isikutega suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Veel on oluline märkida, et kinnipeetav tegi enne vangitust juhutöid, ta ei suutnud pikalt püsida ühe töökoha peal. Isik ei osanud oma majandusliku seisundit hinnata ning tema kulud ületasid tulusid. Isikul on küll olemas vabanemisel garanteeritud töökoht, kuid K-raha andmetel on isikul palju maksmata rahalisi nõudeid summas 4 631,44 eurot. See võib halvendada isiku majandusliku olukorda, mille tõttu võib isikul tekkida tagasilangus ja stress, mis soodustab narkootikumide tarvitamist. Kohtu hinnangul isiku halb majanduslik olukord võib soodustada uute kuritegude toimepanemist ja hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. 7 On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 28.08.2020, s.o enam kui 1 aasta ja 5 kuu pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla liialt ennatlik. Seega ei teki kohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid. Kohus arvestab asjaolu, et isikul on toetav tugivõrgustik küll positiivse faktina, samas peab vajalikuks märkida, et isikul oli toetav perekond ja lähedaste toetus olemas ka enne kuritegude sooritamist. Samuti oli isik ka enne vangistust tööga hõivatud. Seega pole kohtu hinnangul toetav tugivõrgustiku olemasolu ja garanteeritud töökoht nii märkimisväärse tähendusega, et tooksid kaasa isiku vabastamise enne tähtaegselt. Olukord on selline, et kohtu arvates ei kaalu isiku käitumine vanglas ja tema vabaduses viibimise võimalused tema varasemast elukäigust tulenevaid riske. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, tööhõives osalemine, taasühiskonnastavates tegevustes osalemine, garanteeritud töökoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema korduv karistatuse ja tingimuslike karistuste kestel uue kuriteo toimepanemine. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku 8 sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema korduv karistatust, katseajal uue kuriteo toimepanemist, tema narkootikumide tarvitamise riski, leiab kohus et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Kohus leiab, et elektroonilise valve kohaldamine, ei hoiaks ära uue kuriteo toimepanemise riski. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud. Tegemist ei olnud üksiku juhusliku laadi kuriteoga, vaid isik oli süüdi mõistetud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Lisaks on peab kohus narkootiliste ainete tarvitamist täiendavaks oluliseks riskiks uute kuritegude toimepanemisel. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole käesoleval ajal kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksandr Ivanov`i temale 07.12.2016 Harju Maakohtu kohtuotseusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu Kohtunik Määrus on osaliselt tühistatud 22.04.2019 Tartu Ringkonnakohtu määrusega 9