Obsah (5)

§ 76§ 184§ 68§ 256§ 75

1-17-2511 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-2511 (15930000151) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljub

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 383, 384 ja 387, kohus määras: Jätta Aleksei Nikolajev vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Määrus edastada süüdimõistetule ja tema kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 1-17-2511 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla esitas 26.09.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Nikolajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks allutamisega elektroonilise järelevalve alla. 2. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 23.04.2018 otsusega tunnistati Aleksei Nikolajev süüdi

§ 184

lg 21 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja alguseks loeti Aleksei Nikolajevi kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 27.09.2016. Aleksei Nikolajev mõisteti õigeks

§ 256lg 1 järgi seoses prokuröri loobumisega süüdistusest.

Tõkend vahistamine tühistati pärast otsuse jõustumist või mõistetud karistuse ärakandmist. Kohtuotsus jõustus 19.05.

2. Nähtuvalt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 23.04.2018 otsusest tunnistati Aleksei Nikolajev süüdi selles, et ta pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 184lg 21 järgi, s.o.

suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise grupis suure varalise kasu saamise eesmärgil. Ta mõisteti eeltoodud otsuse kohaselt süüdi selles, et ta käitles ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos J Š ja A T ebaseaduslikult suures koguses, s.o koguses, mis tekitab narkojoobe vähemale kümnele inimesele, narkootilisi aineid metamfetamiini ja buprenorfiini suure varalise kasu saamise eesmärgil. Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 14.10.2015 leppisid Aleksei Nikolajev, J Š ja A T kokku narkootilist ainet buprenorfiini sisaldavate Subutexi tablettide salakaubaveos Leedu Vabariigist, selle edasise salakaubaveo ja edasimüügi eesmärgil Soome Vabariiki. Kuivõrd Aleksei Nikolajev omas läbi tutvuste kontakte Subutexi müüja ja kokkuostjaga Leedu Vabariigis lepiti eelnevalt eeluurimisel tuvastamata kanali kaudu kokku nende võimalik saabumise aeg ning orienteeruv kokku ostetava Subutexi tablettide hulk. Peale selle leppis A T oma tutvuste kaudu kokku Subutex tablettide vastuvõtmise Soome Vabariigis. Peale ühise tegevuskava kooskõlastamist, võttis Aleksei Nikolajev ühendust J Š ja A T leppimaks kokku reisi toimumise aja ning samuti reisi õnnestumiseks vajamineva sularaha hulga osas. Vastavalt kokkuleppele andsid Subutexi tablettide omandamiseks vajamineva raha Aleksei Nikolajev, J Š ja A T nii enda rahalistest vahenditest, kui ka eeluurimisel tuvastamata isikute käest võetud rahalistest vahenditest. Subutex tablettide Eestisse toomine tehti A T poolt kooskõlastatult Aleksei Nikolajevi ja J Š, ülesandeks A Š. Lisaks Subutex tablettide käitlemisele käitles Aleksei Nikolajev koos J Š ja A T ka suures koguses narkootilist ainet metamfetamiini, mis seisnes selles, et Aleksei Nikolajev leppis eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ja kohas koos J Š ja A T kokku narkootilise aine metamfetamiini veos Soome Vabariiki. Aleksei Nikolajevi juhendas J Š, kelle ülesanne oli narkootilsie aine omandamise kokkuleppimine täpselt tuvastamata Leedu kodanikega. Selleks kohtus J Š Leedu kodanikega ning organiseeris narkootilise aine omandamise ja hoiustamisega seonduva Eesti Vabariigis. Eesti Vabariigist Soome Vabariiki organiseeris narkootilise aine veo A T. 4. Kinnipidamisasutuses Aleksei Nikolajevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates selle kinnipeetava puhul oht seisneb rahva tervise kahjustamises narkootikumide leviku soodustamisega. Oht on tõenäolisem, kui isikul on materiaalseid probleeme ja ta suhtleb kriminaalse taustaga isikutega ega taju oma tegevuse tagajärgi. Samuti siis, kui ta ei muuda oma mõtlemist ja käitumist ning hoiakuid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 17%. Arvestades Aleksei Nikolajevi ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise 2 1-17-2511 tõenäosust (keskmine risk), toetab Viru Vangla Aleksei Nikolajevi tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. 5. Kriminaalhooldusametnik teeb juhul kui kohus leiab, et Aleksei Nikolajev tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ettepaneku määrata käitumiskontroll pikkusega 12 kuud ja katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 27.09.2022. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Aleksei Nikolajevile järgmised kohustused: -

§ 75

lg 2 p 4 – otsima endale töökoha või võtma ennast Eesti Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist ning töö leidmisel olema tööga hõivatud kogu käitumiskontrolli vältel – uute kuritegude riski alandamiseks ning majandusliku kindlustatuse saavutamiseks; -

§ 75

lg 2 p 21- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid – kohustus toetab motivatsiooni narkootikumidest loobumiseks; -

§ 75

lg 2 p 7 – mitte suhelda narkootikume vahendavate ja tarvitavate isikutega - kohustus uute kuritegude toimepanemise riski alandamiseks; -

§ 75lg 2 p 9 - määrata elektroonilise valve pikkuseks 6 kuud.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova nõustub oma 01.10.2019 kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab samuti Aleksei Nikolajevi ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa Aleksei Nikolajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.
2. Kohus rahuldas 02.10.2019 toimunud kohtuistungil taotluse täiendava tõendi kogumiseks ning võttis asja materjalide juurde Aleksei Nikolajevi pöördumise kohtu poole. Nimetatud pöördumises tõi süüdimõistetu välja, et on 2016.a teinud oma elus vea, mille eest kannab tänaseni vanglakaristust. Ta tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Ta toob välja, et vanglas veedetud aja jooksul tema väärtushinnangud on muutunud ning ta on maksnud sooritatud kuriteo eest. Karistuse kandmise ajal suri tema isa. Tal on südamest kahju, et ei saanud isa toetada talle raskel ajal ega temaga hüvasti jätta. Tema teo tagajärjel lagunes täisväärtuslik ja õnnelik perekond. Tema abikaasa otsustas temast lahutada ehki tema arvates oli nende 15 aastat kestnud abielu väga tugev. Kahjuks abikaasa ei leppinud sellise asjade käiguga. Õnneks on neil kaks toredat last, keda ta väga armastab ning kellega on tal praegu võimalus telefoni teel suhelda. Praegu on tema kõige suurem unistus osaleda oma laste elus, olla hea isa, aidata neid ning näha oma poega ja tütart iga päev. Ta väga palub anda talle võimalus alustada uut, seaduskuulekat elu. Süüdimõistetu ja tema kaitsja poolt kohtuistungil välja toodu
3. Süüdimõistetu Aleksei Nikolajev jäi 02.10.2019 toimunud kohtuistungil selle juurde, et ta soovib vabaneda vanglast elektroonilise valve alla. Ta tõi välja, et läheb tööle ja muutub seaduskuulekaks kodanikuks. Ta töötas ehitajana ajavahemikul 2004-2009, tegelesid eramajade ehitamisega. Ta ei töötanud ametlikult sellel perioodil ehitusvallas. Ta ei soovinud vanglas tööd teha, kuna tema hagid on kõik hüvitatud ja vabanemisfond on täidetud. Ta otsustas, et parem õppida eesti keelt ja vähemalt telefoni teel tegeleda laste kasvatamisega. Selle raha eest, mida makstakse ta ei tahtnud töötada. Ta ei ole töötamisele vastu, aga seal ei olnud kindlat graafikut. Ta tahaks töötada, aga ta ei tahtnud töötada kaks päeva kuus ja saada selle eest kaks eurot. Ta tahaks töötada täis tööpäevaga. Töö tegemisest keeldumise põhjuseks ei ole see, et ta ei soovi nn kriminaalmaailmas autoriteeti kaotada. Ta ei toeta sellist subkultuuri ja see teda ei huvita. Ta istus vanglas ja sai hästi aru, mida see tähendab ja ei soovi enam siin viibida. Talle koristamine küll ei meeldi, aga kui talle võimaldatakse töötada täis tööpäeva või tervet vahetust, siis ta ei näe selles midagi alandavat. Tal oli küll mälukaart. Ta leidis seda Tallinna vanglas ja tõi siia. Umbes nädal aega vaatas seda ja siis leiti ja võeti ära telekal. Kuna ta tegi koostööd operatiivtöötajatega ja ise neile ütles, siis talle tehti soodsamat karistust ja võeti telekas ära ainult üheks kuuks. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisest oli talle kasu. Ta õppis, kuidas soovidega hakkama saama. Motiveerival vestlusel selgitati seda, et saab normaalset elu 3 1-17-2511 elada siis, kui asuda ametlikult tööle ja teenida legaalselt raha aga mitte teenida kergemat tulu nii nagu tema seda tegi. B1 keeleõppe tasemel on laupäeval viimane õppetund ja eksam on
4. novembril, aga juhul kui teda lastakse välja, siis õpetaja ütles, et annab telefoninumbri, kus on võimalik vabaduses eksamit sooritada. Ta on varasemalt ametlikult töötanud kokana, kui õppis kutsekoolis aastatel 1997-
5. Vanglas olles on teda majanduslikult toetanud tema õde ja mõnikord tema sõber teeb ülekannet. Ta müüs auto maha ja talle igakuiselt laekub raha sealt, siis ta ise kannab edasi arvele. Ta püüab suhted taastada oma perekonnaga. Ta saab suurepäraselt aru sellest, mida ta on teinud ja saab aru, et see on halb. Mingi raha ei ole seda väärt, mida ta on lõppkokkuvõttes saanud. Tal suri isa, tema perekond lagunes ja ta soovib kasvatada oma lapsi mitte telefoni teel. Ta osaleb enda laste ülalpidamisel. Kuu lõpus ta iga kord teeb ülekannet oma endise abikaasa arvelduskontole ja kuu jooksul 10, 20 või 50 eurot saadab tütrele enda isiklikult arvelt. Eesti keele õppimise eest ta saab 20,71 eurot ja ta leiab, et see toob talle rohkem kasu kui oskus ühe tunni jooksul koristada. Tööpakkumised ei olnud samadel päevadel kui eesti keele õppimise tunnid. Kuus kuud on tal olnud igati korrektne käitumine vanglas. Tema suhtes oli koostatud uus tööleping augustikuus, aga siiamaani pole keegi tema juurde tulnud. Ta ei keeldu tööst kui nüüd oleks augustist alates tehtud ka mingi koristamispakkumine, siis oleks ta tööle läinud. Ta on täielikult nõus kriminaalhooldusametniku seisukohaga ja nende kohustuste täitmine tema hinnangul ei ole talle liialt koormav.
6. Aleksei Nikolajevi kaitsja toetas kaitsealuse soovi vabaneda enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja oli seisukohal, et isik on omandanud praeguseks eesti keele nii, et järelikult ta on teinud üldiselt palju, et tänasesse ühiskonda uuesti sisse sulada. Üks eesmärk vanglas seatud eesmärkidest on täidetud. Üldiselt kui vangla toetab isikut olukorras, kus ta ise märgib, et viimane on kõrgohtlik ja isikul on distsiplinaarkaristusi on tavatu. Praegusel hetkel vangla vaatamata sellele kolmele distsiplinaarkaristusele ja isiku väidatavale ohtlikkusele ikkagi toetab vabastamist. See ongi märk sellest, et võib olla ka vangla on hinnanud neid väiteid, mida isik on esitanud, et keele õppimine on talle kasulikum ja otstarbekam ja ka majanduslikult talle kasulikum kui töö tegemine. See, et isikule uuesti ja uuesti neid nn tööpakkumisi koristustöödes osalemiseks teha, siis ilmselt on ka vangla aru saanud, et siin on tegemist teiste põhjustega ja isik ise kinnitanud, et tal ei ole töötamisele vastu midagi, aga lihtsalt olukord oli sellel hetkel teistsugune. Kui me vaatame seda karistusmäära nn tööst keeldumise eest, siis on 7 päeva. Kui kaitsja on neid varem näinud, siis need on olnud tavaliselt 45-päevased karistused. See tähendabki seda, et vangla on ka selle isiku neid rikkumisi käsitlenud kergemalt. Loomulikult elektrooniline valve tagab isiku läbi GPS seadmete 100 % järelevalve. Isiku käitumisest ja asukohast on ülevaade. Isik, kellel tänase päeva seisuga, arvestades seda, et üks karistus on arhiveeritud, tegelikult on tegemist esmakordse vangistust kandva isikuga, pool karistusest on kantud. Ta kahetseb oma tegu, mis on ka väga oluline. Vanglas ta on võimalikke koolitusi, mis on ette nähtud, läbinud. Objektiivsetel põhjustel üks jäi läbimata. Vaevalt siis nüüd selle koolituse pärast on vajalik isikut veel vangistuses hoida. Kui kohus leiab, siis saab ta alati panna isikule kohustuse ka seda vabaduses läbida. Kaitsja suheldes isiku õega ja vaadates kriminaalhooldaja arvamust on veendunud, et kõik tingimused on olemas, kus elama asuda. Lastega on tal suhted säilinud, lootus on ka sellele, et endise abikaasaga suhted taastatakse. Kaitsja hinnangul kui isikul on võimalik asuda tööle ametlikult, seda töötamist kriminaalhooldaja kontrollib, kas isik töötab või ei tööta, kus ta käib ja mis ta teeb. Kaitsja hinnangul igati põhjendatud on Aleksei Nikolajevi vabastamine elektroonilise valve alla ja kohtu otsustus isiku vabanemisel määrata neid tingimusi, mis kohtu hinnangul on piisavad, et isik vabaduses hakkama saaks ja ühiskonnas oleks tagatud nii ühiskonna ohutus kui ka isiku enda heaolu ja õiguskuulekas käitumine. Kaitsja palus taotluse rahuldada. 4 1-17-2511 MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja täiendavalt asja materjalide juurde võetud Aleksei Nikolajevi pöördumisega kohtu poole, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning arvestades vangla ja prokuröri kirjalikke seisukohti, leiab, et ei ole põhjendatud Aleksei Nikolajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 11.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 23.04.2018 otsusega tunnistati Aleksei Nikolajev süüdi

§ 184

lg 21 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja alguseks loeti Aleksei Nikolajevi kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 27.09.2016. 13.

§ 76

lg 2 p 1 alusel tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Eeltoodud õigusnormis kasutatud termin „võib“ tähistab kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniõigust nimetatud vangistusosa ära kandnud süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. Seega on kohtule antud seadusega õigus kaaluda süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamist, valides süüdlase vabastamise või vabastamata jätmise vahel silmas pidades

§-s 76 lg-s 4 sätestatud kriteeriume. Käesolevaks ajaks on A. Nikolajev temale mõistetud karistusajast, s.o kuuest aastast ära kandnud vähemalt poole, s.o üle kolme aasta, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub see, et A. Nikolajevi avaldatud elukoht XXX vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja ka õde G J on andnud enda kirjaliku nõusoleku selleks. Seega esinevad kõik formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 14.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 5 1-17-2511 15. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

16. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et Aleksei Nikolajevil on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, kuna 21.11.2018 ja 01.04.2019 on teda karistatud kartserisse paigutamisega seitsmeks ööpäevaks, sest ta keeldus tööst. Viimane distsiplinaarkaristus mõisteti talle 09.05.2019 keelates tal isikliku elektriseadme kasutamise, kuna telekas oli mälukaart.
2. Kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast nähtub, et riskihinnangust lähtuva tegevusena on talle ette nähtud töötamine aastatel 2018-2022, mille tulemuseks on see, et ta säilitab tööharjumuse ja sissetuleku. Ka VangS § 37 sätestab töökohustuse vanglas. Vangla iseloomustuse kohaselt Aleksei Nikolajev põhjendas oma keeldumist töö tegemisest sellega, et ei näe selleks vajadust, sest majanduslikke probleeme tal ei ole ja nii väikese tasu eest ta töötada ei soovi.
3. Vanglas veedetud aja jooksul on Aleksei Nikolajev läbinud sõltuvusteemalise programmi „Eluviisitreening“ 26.02.
4. Kinnipidamisasutuse iseloomustuse kohaselt oli ta programmis aktiivne, asjalik ja motiveeritud osaleja. Enda eesmärgiks pidas saada himust jagu. Eesmärgi enda arvates saavutas. Sai aru, et tarbimisel on miinuseid rohkem kui plusse. Eluviisitreeningu jätkutegevus toimus 31.10.
5. Mäletas hästi treeningu teemasid. Sai aru, kui kahjulik on 6 1-17-2511 narkootikumide tarvitamine ning arvab, et ka ise kuritarvitas kanepi suitsetamist. Sai õigel ajal enda sõltuvusest aru ning loobus sellest. Kordas riskiolukordade teemasid.
6. Ka on toimunud vangistuses olles motiveerivad vestlused legaalse sissetuleku eelistest ning töötamiseks kinnipidamise ajal 31.10.
7. Riigikeele õpe A1 tasemel. Omandas taseme 15.03.
8. Alates 25.03.2019 õpib süüdimõistetu B1 tasemel.
9. Nähtuvalt eeltoodud andmetest kinnipeetava käitumise osas individuaalse täitmiskava täitmisel tuleb asuda seisukohale, et ta on edukalt ja osavõtlikult läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning ka usinalt õppinud riigikeelt, milles kohus veendus ka kohtuistungil. Ka on ta osalenud motiveerivatel vestlustel legaalse sissetuleku eelistest ning töötamiseks kinnipidamise ajal. Kahjuks viimati nimetatud vestlus ei ole süüdimõistetut suutnud motiveerida töötama kinnipidamise ajal. Seega on süüdimõistetu Aleksei Nikolajev enda käitumisega kinnipidamisasutuses kohtu hinnangul näidanud, et ta ei ole mõistetud karistusest veel vajalikke järeldusi teinud. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesoleval juhul ei saa pidada süüdimõistetu käitumist kinnipidamisasutuses kuidagi õiguspäraseks.
10. Kohus peab vajalikuks välja tuua, et süüdimõistetu ei ole enda vanglas tööst keeldumise põhjendustes olnud järjepidev, kuna nähtuvalt isiklikust toimikust kinnipeetud isiku kohta (IT KIK tl 59) on viimane 20.09.2018 märkinud, et praegu ei ole veel nõus töötama, sest selg valutab ning ravimeid ja joogamatti pole veel saanud. Hiljem on töö tegemisest keeldumise põhjuseks olnud see, et ta ei taha ja ei lähe koristama (IT KIK tl 68). Eeltoodud põhjustele on vangla iseloomustuse kohaselt ja ka süüdimõistetu poolt kohtuistungil väljatoodu kohaselt lisandunud töö vähene tasustamine ja ka see, et ei võimaldata töötada täistööpäeva või tervet vahetust. Süüdimõistetu küll eitas kohtuistungil seda, et tema osavõtmatuse taga koristustöödel osalemisel on kartus kaotada ebaseadusliku tegevusega tegelevate isikute silmis autoriteeti, kuna ta kinnitas seda, et ta ei toeta sellist subkultuuri, kuid kohtu hinnangul seda täielikult välistada ei saa, arvestades Harju Maakohtu 23.04.2018 otsusest nähtuvaid kuriteo toimepanemise asjaolusid. Nimelt nähtub sellest otsusest, et süüdimõistetu oli juhtfiguuriks raske rahvatervisevastase kuriteo grupiviisilisel toimepanemisel, mis väljus Eesti Vabariigi piiridest. Seega kui Aleksei Nikolajev oleks korragi vanglas lapi või mõne muu koristusvahendi kätte võtnud, siis saaks kohus täielikult välistada viimati välja toodud põhjuse tööst keeldumiseks ning asuda seisukohale, et süüdimõistetu on siiras selles, et ta alustab vabaduses olles uut seaduskuulekat elu ning tegemist pole paljasõnalise lubadusega ning välistada saab tema puhul subkultuurilised hoiakud.
11. Paraku ei ole süüdimõistetu tööst keeldumised kahel korral ainsad kehtivad rikkumised kinnipidamisasutuses, sest Viru Vangla 09.05.2019 käskkirjast nr 6-3/307-1 (IT KIK tl 91-93) nähtub, et 18.04.2019 leiti kinnipeetav Aleksei Nikolajevi kambrist mälukaart koos adapteriga. Televiisori turvakleebis oli rikutud ja adapter oli ühendatud koos mälukardiga televiisori USB auku. Nähtuvalt eeltoodud käskkirjast on vangla hinnangul mälukaardi omamine vangla tingimustes raske rikkumine. Seda on võimalik levitada ning sellel võib olla selline sisu, mis võib ohustada vangla julgeolekut. Süüdimõistetu poolt selline keeldude ja piirangute eiramine näitab kinnipeetava negatiivset suhtumist vanglas kehtestatud distsipliininõuetesse. Karistuseks määrati Aleksei Nikolajevile selle rikkumise eest elektriseadme kasutamise keeld 30 päevaks.
12. Kokkuvõtvalt eeltoodud andmete alusel asub kohus seisukohale, et süüdimõistetu käitumine kinnipidamisasutuses ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist, sest ta keeldus töötamast, mis on talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud ning mille positiivset mõju kohus ei alahindaks süüdimõistetu käitumise suunamisel õiguskuulekuse poole. Lihttöö tegemises ei ole midagi häbiväärset ning enda elu muutmiseks seaduskuulekuse suunas ei saa pakutava töö ja selle tegemise aja ning tasuga pirtsutada. Püüdlikkuse korral järgnevad ka paremad tööpakkumised suurema tasu ja sobivama töögraafikuga. Ainult korrektse käitumise puhul kinnipidamisasutuses on põhjendatud vaagida tõsiselt ennetähtaegse vabastamise põhjendatust, 7 1-17-2511 sest nimetatu näitab seda, et süüdimõistetu on mõistnud seda, et tema senine käitumine on olnud taunitav ning ta väärib riigipoolset usaldust kanda talle mõistetud karistus ära teistel tingimustel. Viimati nimetatu räägib praegusel hetkel süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kahjuks, kuna ta ei ole isegi range järelevalve tingimustes olnud suuteline alluma kehtestatud korrale kolmel korral. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
13. Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib Aleksei Nikolajev elama asuda aadressil XXX. Korter kuulub kinnipeetava õele G J, kes elab seal koos kahe lapsega. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis vastab elektroonilise valve tingimustele. Õde on andnud nõusoleku kinnipeetava vabanemiseks antud aadressile. Vanglas saab rahalist toetust erinevatelt tuttavatelt ja perelt. K-Raha andmetel on isikul vabanemisfond täis ja tasumata nõudeid pole. Vabanedes on A. Nikolajevi sõnul võimalus tööle asuda OÜ-s B. Juhatuse liige N J on kinnitanud, et on nõus võtma Aleksei Nikolajevi enda juurde tööle esimesel võimalusel peale vanglast vabanemist. Isiku tööülesanded oleks ehitustöödel abistamine ning maalritööd. Palgaks hakkaks Aleksei Nikolajev saama miinimumpalka juhul, kui tal pole vastavat väljaõpet või haridust. Juhul, kui Aleksei Nikolajevil on ehitusalane haridus, hakkaks ta saama 1100 eurot kuus (bruto).
14. Kohus leiab, et eeltoodud süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles toetavad tema ennetähtaegset vabastamist. Kohtule annab aluse asuda sellisele seisukohale see, et süüdimõistetul on olemas püsiv elukoht, puuduvad võlad ning ka lähedase isiku tugi. Ka pole kohtul alust kahelda selles, et Aleksei Nikolajevil on võimalik tööle asuda B OÜ-s.
15. Kokkuvõtvalt A. Nikolajevi elutingimused vabaduses olles toetavad tema ennetähtaegset vabastamist allutamisega elektroonilise valve alla, kuna tal on olemas püsiv eluase ja lähedase, s.o õe tugi ning pole alust kahelda ka selles, et võimalus asuda ametlikult tööle. Ka ei lasu tema õlul võlakoormat, mis kohtupraktikast nähtuvalt tihti räägib ennetähtaegse vabastamise kahjuks. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et vabaduses olles A. Nikolajev täidaks ka paremini isakohustusi, mis räägib ka tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
16. Aleksei Nikolajevi iseloomustusest nähtub, et ta lõpetas Tallinna
17. keskkooli (Tallinna Õismäe Vene Lütseum), kus omandas keskhariduse. Kutsehariduse koka erialal omandas ta Kutsekeskkoolis nr 24 (Tallinna Teeninduskool). Isiku emakeeleks on vene keel, kuid valdab ka eesti keelt ning natuke inglise keelt. Riigikeelt valdab A2 tasemel ja alates 25.03.2019 omandab B1 taset. Õppimisse suhtub positiivselt ning tahab kinnipidamise ajal õppida edasi riigikeelt.
18. Karistusregistri andmete kohaselt on Aleksei Nikolajev kriminaalkorras karistatud üks kord, vanglakaristust kannab esimest korda. Viimane kuritegu oli planeeritud ja sellest sai suuremat tulu. Kohtuistungil selgus, et viimati töötas ta ametlikult aastatel 1997-
20. Eeltoodud andmete valguses ja silmas pidades ka kuriteo toimepanemise asjaolusid ning arvestades süüdimõistetu senist käitumist kinnipidamisasutuses, leiab kohus, et Aleksei Nikolajevi ennetähtaegne vabanemine käesoleval hetkel põhjendatud ei ole. Kohtu ette ei ole toodud mingeid selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse uskuda, et süüdimõistetu on enda elus ja mõtteviisis teinud selliseid kardinaalseid muutusi, mis annaksid kohtule aluse uskuda, et ta on enda kriminaalse käitumisega lõpparve teinud ning suudab ja tahab elada edaspidiselt selliselt, et õiguskaitseorganitel pole võimalik tema käitumisele mingeid etteheiteid teha. Seega Aleksei Nikolajevi tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks võimalik juhul, kui tema poolt toime pandavate kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne. Kohtu hinnangul see aga 8 1-17-2511 käesoleval hetkel selline ei ole, arvestades tema käitumist kinnipidamisasutuses ja tema poolt toimepandud kuriteo asjaolusid.
21. Eeltoodu alusel puuduvad antud juhul alused Aleksei Nikolajevi tingimisi ennetähtaja vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valvega on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks Aleksei Nikolajevi ära uute kuritegude toimepanemisest. Seega leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole seni oma eesmärki täitnud, arvestades kehtivaid distsiplinaarkaristusi.
22. Seega jätab kohus süüdimõistetu Aleksei Nikolajevi vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla, kuna kuriteo toimepanemise asjaoludest (grupiviisiliselt toime pandud rahvatervisevastane kuritegu, mida iseloomustab organiseeritus ja ettekavatsetus) ja isiku vanglas mittenõuetekohasest käitumisest lähtuv ohuprognoos annavad küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist ning ei allu korrektselt käitumiskontrollile.
23. Kohus ei ole seotud ei vangla ega ka prokuratuuri seisukohaga ennetähtaega karistuse kandmisest vabastamise küsimuse otsustamisel. Kohus ei saa jätta märkimata, et käesoleval juhul pole kontrollitav, kuidas kinnipidamisasutus ja prokuratuur on enda kinnipidamisasutusest ennetähtaega vabastamise osas toetava seisukoha kujundanud. Nähtuvalt Viru Vangla iseloomustusest on nad hinnanud Aleksei Nikolajevi kõrgohtlikuks, mis peaks justkui rääkima süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kahjuks. Kohtu jaoks on ka kontrollimatu see, kuidas on kinnipidamisasutus jõudnud seisukohale, et Aleksei Nikolajevi puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 17%. Kohus ei saa iseloomustusest vastust sellele, kas eeltoodud hinnangu kujundamisel on arvestatud ka kolme kehtivat distsiplinaarkaristust, mis viitavad süüdimõistetu jätkuvale korrale allumatusele. Välja toodud protsentuaalne arv, mille kujunemine kohtu poolt kontrollitav ei ole, ei aita kuidagi kaasa õige otsustuse tegemisele ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse küsimuse lahendamisel ning ei muuda ka vangla seisukoha kujunemist kohtu jaoks kontrollitavaks.
24. Ka ei võimalda prokuratuuri napisõnaline vastus, kus nad ei ole Aleksei Nikolajevi ennetähtaegse vabastamise vastu, kohtul sisuliselt analüüsida nende seisukoha põhjendatust, sest igasugune argumentatsioon, mida oleks võimalik hinnata, seisukohas puudub.
25. Kokkuvõtvalt siiani ära kantud karistus, kus pole veel läbitud ka kõik individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused, nimelt töötamine vanglas ja individuaalsed struktureeritud vestlused väärtushinnangute, suhete ja käitumismustrite analüüsimiseks kuritegude kontekstis ning sellest tulenevad muutused ning ka vabanemiskeelne nõustamine, pole veel soovitud eesmärki saavutanud ning eeltoodud negatiivsed asjaolud kaaluvad üles süüdimõistetu puhul esinevad positiivsed asjaolud (püsiva elu- ja töökoha olemasolu, alaealised lapsed, lähedase tugi ning võlgade puudumine). Kui süüdimõistetu saab edaspidiselt hakkama vanglas distsiplinaarkaristusteta ning asub tööle ning tema elutingimused on sama toetavad nagu käesoleva määruse koostamisel, siis kohus ei näe, miks peaks hiljem jätma süüdimõistetu ennetähtaega vabastamata. Käesoleval ajal on aga tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik, arvestades kolme kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kaks karistust on seotud sarnase rikkumisega, s.o töö mittetegemisega, ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Korduv koristustööst keeldumine viitab süüdimõistetu subkultuurilistele hoiakutele, mis räägivad tema püsiva retsidiivsusriski kasuks ja ennetähtaegse vabastamise kahjuks. Õiguskuulekusele orienteeritud isik teeb esimesest karistusest vajalikud järeldused ning käitub edaspidiselt selliselt, et õiguskaitseorganitel pole võimalik tema käitumisele etteheiteid teha. Seega ei ole veel tänaseks päevaks saavutatud VangS § 6 lg-s 1 toodud peamist eesmärki, s.o kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele, mistõttu kohus Aleksei Nikolajevi 9 1-17-2511 ennetähtaega karistuse kandmisest vabastamist allutamisega elektroonilisele valvele põhjendatuks ei pea. Käesoleval ajal ei esine kohtu hinnangul selliseid asjaolusid kogumis, mis annaksid aluse seisukohaks, et süüdimõistetu suhtumist on võimalik muuta kriminaalhooldusega ja seda ka elektroonilise valve kohaldamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson kohtunik 10