← Eesti

1-19-2808/33

Obsah (9)§ 238§ 126§ 180§ 175§ 318§ 319§ 189§ 237§ 7

1-19-2808 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. september 2019.a, Pärnu Kriminaalasja number 1-19-2808 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli

§-d 233-238, § 311, § 313 ja § 315, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Janek Haponen KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.05 kuni 21.05.2018.a ja 29.05 kuni 31.05.2018.a, s.o kokku 5 (viis) päeva. Seega kandmisele kuulub 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 08.12.2015.a otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Janek Haponenil ilmuda karistust kandma Tallinna Vanglasse kutse alusel. Janek Haponeni karistuse kandmise algust arvata alates tema kinnipidamiskohta ilmumisest. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid – DVD-plaadid –

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

Rahuldada M. P. (isikukood: x) tsiviilhagi osaliselt ning välja mõista Janek Haponenilt M. P. kasuks 239 (kakssada kolmkümmend üheksa) eurot, mis kanda M. P. arveldusarvele nr x (Swedbank). Rahuldada AS Prisma Peremarket’i (registrikood: 10569681) tsiviilhagi ning välja mõista Janek 1 1-19-2808 Haponenilt AS Prisma Peremarketi kasuks 3.95 (kolm eurot ja 95 senti) eurot, mis kanda AS Prisma Peremarket arveldusarvele nr EE232200221014966058 (Swedbank). Välja mõista

§ 180

lg 1 alusel süüdimõistetult Janek Haponenilt menetluskulud riigi tuludesse –

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu ja kulud 842.88 (kaheksasada nelikümmend kaks eurot ja 88 senti) eurot

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot, kokku 1652.88 (üks tuhat kuussada viiskümmend kaks eurot ja 88 senti) eurot. Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99919700043016. Selgituseks märkida: Janek Haponen, 1-19-2808, menetluskulud. Välja mõistetud menetluskulud tasuda

(1)ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaitsjale, prokurörile ning kannatanutele A. S. ja M. P., AS Prisma Peremarket ja ABC Supermarkets AS Edasikaebamise kord

§ 318

lg 3 p 2 kohaselt ei ole prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigust lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.

§ 319

lg 1 sätestab, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

§ 319

lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 189

lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Asjaolud Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et Janek Haponen - olles isik, kes on varem toime pannud röövimise, 20.01.2018 enne kella 22.32 x x korteris 69 pani enda paremas käes oleva noa tera risti enda ees püsti seisva A. S. kaela ette vahetusse lähedusse, öeldes samal ajal A. S., et ta oma käes oleva mobiiltelefoni esiku riiuli peale paneks. Kuna A. S. tundis reaalset hirmu, et Janek Haponen võib temale noaga füüsiliselt haiget teha, pani A. S. enda mobiiltelefoni riiuli peale, misjärel Janek Haponen langetas enda käes oleva noa ja võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil enda kätte A. S. mobiiltelefoni x DS IMEI: x koos SIM kaardi ja mobiiltelefoni ümbritsevate nahkkaantega ning kaante sees oleva Pärnu bussisõidukaardi ja Pärnu Keskuse kinkekaardiga, põhjustades A. S. varalise kahju kogusummas 274 eurot. Seejärel, kui A. S. oli esiku põrandale põlvili laskunud, lõi Janek Haponen A. S. jala labaga ühel korral paremale poole ribide piirkonda, tekitades A. S. füüsilist valu. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud röövimise ja relvana kasutatava esemega ähvardades pani Janek Haponen toime KarS § 200 lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna, kes on KarS § 218 lg 1 alusel väärteokorras karistatud kahel korral 12.01.2018 (tegu 26.12.2017) ja 13.05.2018 (tegu 13.05.2018), viibides 20.05.2018 kella 20.33 paiku Tallinnas Tartu mnt 87 asuvas ja AS Prisma Peremarketile kuuluvas kaupluses Sikupilli Prisma võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist 2 1-19-2808 ühe akutrelli Easy Drill Bosch

(4053423201338)maksumusega 115,90 eurot, ühe elektroonilise hambaharja Oral B Smart
(44210201180326)maksumusega 119,00 eurot, kaks spordikella Garmin Fore Runner
(75375914883)maksumusega 169,00 eurot ühe kella eest ja lõiketangid
(4007875352962)maksumusega 3,95 eurot, s.o. kaupa kogusummas 576,85 eurot. Isikud asetasid võetud kaubad Janek Haponeni käes olnud kotti ning seejärel mõlemad möödusid kassast, jättes tahtlikult võetud kaupade eest tasumata. Janek Haponeni poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitte olenevatel põhjustel, kuna pärast kassaliini läbimist pidas turvatöötaja ta kinni. Kaup on osaliselt korras ning tagastatud kauplusele. Võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt pani Janek Haponen toime KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna, kes on KarS § 218 lg 1 alusel väärteokorras karistatud 12.01.2018 (tegu 26.12.2017), 13.05.2018 (tegu 13.05.2018) ja 24.05.2018 (tegu 23.05.2018), võttis 29.05.2018 kella 13.49 ajal Pärnu linnas Liblika 6 asuvast ABC Supermarkets AS-le kuuluvast Comarketi kauplusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil 500 grammise Saaremaa rosinapätsi väärtusega 0,49 eurosenti, möödudes kassast kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi süüdlase poolt lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjusel, kuna peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt pani Janek Haponen toime KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Süüdistatav tunnistas, et võttis kannatanult ära telefoni, kuid teda röövinud ei ole, sest vägivalda ta ei kasutanud. Süüdistatava ütluste kohaselt nõudis ta üksnes valjuhäälselt kannatanult telefoni äraandmist. Varguste episoodide osas tunnistas süüdistatav, et on need toime pannud. Kaitsja asus seisukohale, et KarS § 199 järgi kvalifitseeritavate episoodide osas vaidlus puudub. Samas palus kaitsja süüdistatava KarS § 200 järgi õigeks mõista. Prokurör leidis, et süüdistatava süü talle etteheidetavate kuritegude toimepanemisel on leidnud tõendamist. Prokurör taotles süüdistatava süüdi tunnistamist KarS § 200 lg 2 p 4, 8 järgi ning tema karistamist 3-aastase vangistusega, süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistamist 6-kuulise vangistusega ning KarS § 64 lg 1 alusel taotles prokurör liitkaristuseks 3-aastat vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista 2 aastat vangistust, mida suurendada Pärnu Maakohtu 08.12.2015.a otusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra. Tsiviilhagid rahuldada, menetluskulud välja mõista süüdistatavalt ning turvakaamerate salvestised jätta kriminaalasja juurde. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüdistatava süü talle ette heidetavate kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevalt. 20.05.2018.a episood J. Haponenile heidetakse ette 20.05.2018.a Sikupilli Prismas varguse katse toimepanemist. Esitatud süüdistuse kohaselt võttis J. Haponen kaupluse müügisaalist akutrelli Easy Drill Bosch maksumusega 115,90 eurot, elektroonilise hambaharja Oral B Smart maksumusega 119,00 eurot, kaks spordikella Garmin Fore Runner maksumusega 169,00 eurot ühe kella eest ja lõiketangid maksumusega 3,95 eurot, s.o. kaupa kogusummas 576,85 eurot, nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Janek Haponeni poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna pärast kassaliini läbimist pidas turvatöötaja ta kinni. Kaup oli osaliselt korras ning tagastati kauplusele. Antud episoodi osas heidetakse süüdistatvale ette varguse katset. Erinevalt lõpuleviidud tahtlikust süüteost alustatakse süüteokatse koosseisu tuvastamist mitte objektiivsete tunnuste kindlakstegemisest, vaid subjektiivsetest tunnustest (RKKK 3-1-1-55-09 p 24, 3-1-1-68-11 p 13, 3-13 1-19-2808 1-41-14 p 12). Katse üle ei saa otsustada enne, kui on teada, millist tegu toimepanija plaanis (teoplaan), ehk kindlaks tehtud toimepanija tahtlus. Alles seejärel saab tuvastada süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Isikut saab süüteokatse eest karistada vaid juhul, kui tal on süüteo toimepanemise tahtlus (RKKK 3-1-1-68-11 p 11). Süüteokatse subjektiivseks küljeks piisab, kui isik pidas kaudse tahtluse tasemel vähemalt võimalikuks, et tema teo tagajärjel võib realiseeruda süüteokoosseis. Süüteokatse koosseisu objektiivsete tunnuste hulka kuulub süüteo vahetu alustamine toimepanija poolt. Viimane moodustabki süüteokatse objektiivse koosseisu ainsa tunnuse (RKKK 31-1-55-09 p 26; 3-1-1-41-14 p 12). Eelöeldust tulenevalt on antud juhul vajalik tuvastada, mis oli süüdistatava eesmärk ehk mida ta n.-ö. soovis ning kas ta alustas soovitu elluviimist. AS Prisma Peremarket palub avaldusega (II kd t.l 1) võtta vastutusele meesterahva, kelle juurest avastati kaplusele kuuluvat kaupa 576.85 euro väärtuses, s.o akutrell Easy Drill Bosch maksumusega 115,90 eurot, elektrooniline hambahari Oral B Smart maksumusega 119,00 eurot, kaks spordikella Garmin Fore Runner maksumusega 169,00 eurot ühe kella eest ja lõiketangid maksumusega 3,95 eurot. Kõik teised esemed peale lõiketangide väärtusega 3.95 eurot olid korras. Tunnistaja M.-L. P. (II kd t.l 2-5) on selgitanud, et 20.05.2018.a avastati ühe meesterahva juurest AS Prisma Peremarketile kuuluvat kaupa koguväärtuses 576.85 eurot. Meesterahvas tuvastatud esemete eest kauplusele tasunud ei olnud. Lisaks on tunnistaja kirjeldanud, et kotti asetasid esemeid kaks meest koos. Samuti on tunnistaja kinnitanud, et kõik esemed, v.a lõiketangid, olid müügikõlbulikud ning tagastati kauplusele. Videosalvestiselt (II kd t.l 33-50) nähtub, et 20.05.2018.a kaupluse müügisaalis võtavad prillidega meesterahvas ja mütsiga meesterahvas erinevaid esemeid, asetavad need omale kotti ning kassad läbitakse millegi eest tasumata. Prillidega meesterahvana on kohtueelse menetluse käigus tuvastatud süüdistatav J. Haponen. Seega videosalvestis kinnitab üheselt, kuidas süüdistatav võttis kaupluse müügisaalist esemed ning ei tasunud nende eest. Ka isikusamasuse tuvastamise protokolliga (II kd t.l 27-29) on kindlaks tehtud, et Sikupilli Prismas Tartu mnt 87, Tallinn kinni peetud isikuks osustus Janek Haponen. J. S. on selgitanud (II kd t.l 74-76), et oli koos J. Haponeniga Sikupilli Prismas. J. Haponen palus tal võtta mõned asjad ning panna need J. Haponeni käes olnud kotti. J. S. arvas, et J. Haponen läheb esemetega kassasse ning tasub nende eest.

§ 237lg 5 tulenevalt andis J.

Haponen antud episoodi osas kohtus ütlusi. Seega tuleb arvestada antud juhul J. Haponeni kohtus antud ütlusi ning kohtueelses metluses antud ütlustest lähtuda ei saa. J. Haponen selgitas antud episoodi osas kohtus, et palus J. S. panna esemed kaasas olnud spordikotti. Seega on süüdistatav sisuliselt tunnistanud varguse katse toimepanemist. Eelviidatud tõenditest järeldub üheselt, et 20.05.2018.a püüdis J. Haponen Sikupilli Prisma müügisaalist varastada kaupa kogusummas 576.85 eurot, esemed pandi kotti ning kassadest mööduti nende eest tasumata. J. Haponen peeti aga kinni ning esemed, v.a lõiketangid, mis ei olnud enam müügikõlbulikud, tagastati kauplusele. Seega süüdistatava eesmärgiks oli ilmselgelt võtta kauplusest esemed ning väljuda kauplusest nende eest maksmata. Seega süüdistatava sooviks ja eesmärgiks oli toime panna vargus. Süüdistatav ilmselgelt seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Märgituga on tuvastatud isiku teos kavatsetus. Süüdistatav alustas süüteo toimepanemist. J. Haponen võttis Sikupilli Prisma müügisaalist kaupa kogusummas 576.85 eurot, asetas need kotti ning kassadest mööduti esemete eest tasumata. J. Haponeni tahtest mitteolenevatel põhjustel jäi kuritegu lõpule viimata. Kohus on veendumusel, et J. Haponen oleks takistuste puudumisel teo lõpule viinud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas kriminaalasjas on leidnud täielikku tõendamist, et 20.05.2018.a pani süüdistatav Sikupilli Prismas toime varguse katse. 29.05.2018.a episood J. Haponenile heidetakse ette 29.05.2018.a Comarketis varguse katse toimepanemist. Esitatud 4 1-19-2808 süüdistuse kohaselt võttis J. Haponen kaupluse müügisaalist saiatoote väärtusega 0.49 senti ning möödus kassast kauba eest tasumata. Janek Haponeni poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna pärast kassaliini läbimist pidas turvatöötaja ta kinni. Kaup tagastati kauplusele. Sarnaselt 20.05.2018.a episoodile on ka antud episoodi puhul vajalik tuvastada, mis oli süüdistatava eesmärk ehk mida ta n.-ö. soovis ning kas ta alustas soovitu elluviimist. Tunnistaja E. E. on kirjeldanud (III kd t.l 2-4), kuidas üks meesterahvas pani endale midagi kotti ning läbis kassad, millegi eest tasumata. Meesterahva kinnipidamisel nägi tunnistaja kotis saiatoodet väärtusega 0.49 senti, mille eest isik tasunud ei olnud. Turvaruumi suundudes pani meesterahvas toote tagasi omale kohale. ABC Supermarketsi avaldusest (III kd t.l 5) nähtub, et 29.05.2018.a jäeti tasumata saiatoote eest väärtuses 0.49 senti. Ka õigusvastase teo toimepanemise aktist (III kd t.l 6-7) nähtub, et 29.05.2018.a on jäetud tasumata saiatoote eest. Toode oli korras. Lisaks nähtub teenistuslehe väljatrükilt (III kdd t.l 8-9), et 29.05.2018.a on olnud väljakutse Comarketisse seoses vargusega ning kinni peetud isikuks osutus J. Haponen, s.o. süüdistatav. Samuti nähtub videosalvestiselt (III kd t.l 14-18), kuidas 29.05.2018.a Comarketi müügisaali sisenevad kaks meest, kellel ühel on käes hall kott. Seejärel liiguvad kaks meest korvi juurde ning üks mees otsib korvist midagi, võtab sealt eseme ja paneb selle endaga kaasas olnud kotti (Camera 07). Mõne aja pärast kotiga meesterahvas möödub kassadest millegi eest tasumata. Pärast kassadest möödumist liginevad mehele koheselt kolm müüjat, kes peavad ta kinni (Camera 01). Antud episoodi osas J. Haponen kohtus ütlusi anda ei soovinud, mistõttu tuleb antud episoodi osas lähtuda isiku kohtueelses menetluses antud ütlustest. J. Haponen on 31.05.2018.a ülekuulamisel (III kd t.l 34-35) tunnistanud teo toimepanemist, selgitades, et võttis poest saiatoote ning möödus kassadest selle eest tasumata. Samuti selgitas J. Haponen, et viis pärast sai oma kohale tagasi. Seega on süüdistatav tunnistanud varguse katse toimepanemist. Eelviidatud tõenditest järeldub üheselt, et 29.05.2018.a võttis J. Haponen Comarketi müügisaalist saiatoote väärtusega 0.49 senti, asetas selle kotti ning läbis kassad saia eest tasumata. J. Haponen peeti aga kinni ning sai tagastati kauplusele. Seega süüdistatava eesmärgiks oli ilmselgelt võtta sai ning väljuda kauplusest selle eest maksmata. Süüdistatava sooviks ja eesmärgiks oli toime panna vargus. Süüdistatav ilmselgelt seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Märgituga on tuvastatud isiku teos kavatsetus. Süüdistatav alustas süüteo toimepanemist. J. Haponen võttis Comarketi müügisaalist saiatoote, asetas selle kotti ning möödus kassadest saia eest tasumata. J. Haponeni tahtest mitteolenevatel põhjustel jäi kuritegu lõpule viimata, kuna ta peeti kinni enne kauplusest väljumist kaupluse turvatöötaja poolt. Kohus on veendumusel, et J. Haponen oleks takistuste puudumisel teo lõpule viinud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas kriminaalasjas on leidnud täielikku tõendamist, et 29.05.2018.a pani süüdistatav Comarketis toime varguse katse. 20.01.2018.a episood J. Haponenile heidetakse ette 20.01.2018.a A. S. suhtes röövimise toime panemist. Süüdistuse kohaselt käskis J. Haponen vägivalda kasutades, s.o noaga ähvardades, A. S. panna telefoni riiulile, mille J. Haponen võttis enda kätte. A. S. on 21.01.2018.a ülekuulamisel (I kd t.l 2-4) selgitanud, et J. Haponen asetas talle noa kõri ette ja võttis talt telefoni ära. Seejärel J. Haponen langetas noa ja pani telefoni endale tasku. Koos telefoniga võttis süüdistatav ka ID-kaardi, pangakardi ja Tallinna ning Pärnu bussisõidukaardi. Samas ID-kaart, pangakaart, Pärnu ja Tallinna bussisõidukaart tagastati. 19.02.2018.a ülekuuluamisel (I kd t.l 6-9) on A. S. selgitanud, et J. Haponen asetas talle noa kõri ette ning käskis A. S. panna telefoni riiulile. Kuna A. S. tundis noa pärast hirmu panigi ta telefoni riiulile. Seejärel J. Haponen langetas noa ja võttis mobiiltelefoni. A. S. sõnul olid tal mobiiltelefoni kaante vahel pangakaart, ID-kaart, Pärnu ja Tallinna bussisõidukaardid ning Pärnu Keskuse kinkekaart. A. S. selgituste kohaselt J. Haponeni kätte jäid mobiiltelefon koos kaantega ning Pärnu Keskuse kinkekaart. Pärast esemete äravõtmist A. S. laskus 5 1-19-2808 põlvili ning J. Haponen lõi A. S. jalaga. Seejärel A. S. väljus korterist ja palus tänaval ühel naisel politsei kutsuda. Mõne aja pärast ka politsei saabus ning koos mindi J. Haponeni juurde. Mõlemal ülekuulamisel ütleb A. S., et kirjeldatut nägi pealt ka üks meesterahvas, kellena A. S. tunneb ära J. S. (I kd t.l 10-12). Kohtu hinnangul on A. S. kahel ülekuulamisel antud ütlused vastuolulised. Esimesel korral räägib A. S., et J. Haponen võttis talt telefoni ära ja pani selle omale taskusse. Samas teisel ülekuulamisel räägib isik, et J. Haponen käskis telefoni riiulile panna ning ka lõi A. S. jalaga. Esimesel ülekuulamisel A. S. ei räägi aga sõnagi sellest, et teda oleks ka jalaga löödud. Ka ei räägi A. S. esimesel korral midagi äravõetud Pärnu Keskuse kinkekaardist ning seda mainib esmakordselt alles teisel ülekuulamisel, kuigi ka esimesel ülekuulamisel A. S. nimetas esemed, mis talt lisaks mobiiltelefonile ära võeti ning hiljem tagastati. Seega kohtu hinnangul on A. S. ütlused vastuolulised, mistõttu tuleb hinnata, kas ja kuidas need haakuvad teiste kriminalasjas kogutud tõenditega. Asitõendi vaatlusprotokollist (I kd t.l 22-24) nähtub, et 20.01.2018.a on helistanud hädaabibumbrile naisterahvas. Naisterahva sõnul palus helistada noormees, kellelt olevat ära võetud dokumendid, rahakott ja telefon. Isikud (kannatanu ja hädaabinumbrile helistanud naisterahvas) asusid Oja bussipeatuses ning esemete äravõtmine olevat toimunud korteris. Veidi aega pärast kõnet saabus sündmuskohale politsei. Teenistuslehe väljatrükilt (I kd t.l 33) nähtub, et 20.01.2018.a oli väljakutse, sest A. S. palus helistada, kuna talt varastati telefon, raha ja dokumendid. Politseiametnikust tunnistaja J. L. on kirjeldanud (I kd t.l 34-36), et 20.01.2018.a oli väljakutse Oja tänavale, kus noormees selgitas, et talt on ära võetud mobiiltelefon, dokumendid ja sularaha. Koos mindi x asuvasse korterisse, kus oli kolm meesterahvast J. Haponen, I. N. ning J. S.. Politseiga koos korterisse sisenenud noormees leidis taskust oma ID-kaardi ning isikuks osustus A. S.. Tunnistaja J.L. kinnitusel rääkis A. S. vastuolulist juttu. Tunnistaja sai lõpuks aru nii, et J. Haponen olevat A. S. noaga ähvardanud ning võtnud isikult ära mobiiltelefoni. Tunnistaja kinnitusel A. S. jutt ajas ja kohas pidevalt muutus, mistõttu ei saanud tunnistaja hästi aru, mis oli juhtunud. Visuaalsel vaatlusel tunnistaja korteri köögis ja koridoris ühtegi telefoni ei tuvastanud. Tunnistaja I. N. on selgitanud (I kd t.l 43-45), et ühel jaanuarikuu päeval läks ta koos A. S. J. Haponeni juurde. J. Haponeni juurde saabudes oli korteris ka üks võõras mees. Ühel hetkel J. Haponen ja A. S. väljusid köögist. Veidi hiljem väljus ka tunnistaja jaoks võõras noormees. Tunnistaja ei näinud esikus toimuvat, kuna köögi uks oli suletud. Tunnistaja kinnitusel tema köögis nuga ei näinud ning ka köögist lahkudes ei olnud J. Haponenil nuga kaasas. Samas tunnistaja kuulis, kuidas A. S. nuttis ja J. Haponen karjus. I. N. kuulis, kuidas J. Haponen käskis A. S. talle anda A. S. mobiiltelefoni. Seejärel keegi väljus korterist ning J. Haponen ja võõras noormees tulid tagasi kööki. Kui J. Haponen kööki tuli, nägi tunnistaja J. Haponeni käes A. S. kuldset mobiiltelefon koos ümbrisega. J. Haponen võttis köögis telefonil ümbrise ära. Umbes 10 minutit hiljem saabus A. S. koos kahe politsenikuga. A. S. käskis J. Haponenil politsenike juuresolekul asjad tagasi anda, kuid J. Haponen väitis, et tema käes asju ei ole. Tunnistaja ei julgenud öelda, et A. S. telefon on J. Haponeni käes, sest kartis, et J. Haponen võib talle selle eest midagi teha. J. S. on väitnud (I kd t.l 46-50), et ta ei näinud ega kuulnud, et J. Haponen oleks A. S. 20.01.2018.a mobiiltelefoni ära võtnud. Ühel hetkel väljus J. S. korterist ning leidis õuest kuldset värvi mobiiltelefoni. J. S. arvas, et tegemist võib olla korterist lahkunud noormehe telefoniga. J. S. peitis telefoni prügikasti alla, sest ei tahtnud, et J. Haponen ja teine korteris viibiv meesterahvas näeks, et ta leidis mobiiltelefoni. Hiljem läks J. S. uuesti välja ning võttis mobiiltelefoni prügikasti juurest ära. J. S. vahetas mobiiltelefonis olnud SIM-kaardi talle kuuluva SIM-kaardi vastu. Umbes kuu aega hiljm müüs J. S. leitud telefoni 100 euroga ühele meesterahvale. A. S. äravõetud telefoni J. S. kasutuses olemist kinnitavad ka sideettevõtjalt saadud andmete protokollid (I kd t.l 27, 31) ning L. L. ütlused, kelle kinnitusel abonentnumber 56880628 oli J. S. kasutuses.

§ 237lg 5 lähtudes tuleb antud episoodi osas arvestada J.

Haponeni kohtuistungil antud ütlusi ning kohtueelses menetluse antud ütlustest lähtuda ei saa. Kohtuistungil tunnistas J. Haponen, et võttis A. S. telefoni ning viskas selle köögi aknast välja. Telefoni saamiseks süüdistatav enda sõnul vägivalda ei kasutanud, kuid tegi kõva häält ja käskis telefoni panna kapi peale. Hiljem sai süüdistatav teada, et äravõetud telefon oli sattunud J. S. kätte. J. Haponeni sõnul tal telefoni omastamise eesmärki 6 1-19-2808 ei olnud. Prokurör viitas, et J. Haponeni kohtuistungil antud ütlused on vastuolus isiku kohtueelses menetluses antud ütlustega. Prokuröri selgituste kohaselt väitis J. Haponen kohtueelses menetluses, et ta ei tea telefonist midagi. Märgitu ei ole kohtu hinnangul selline asjaolu, mistõttu tuleks ilmtingimata järeldada, et J. Haponeni ütlused on ebausaldusväärsed, kuna on vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega. Väga paljudel juhtudel on inimeste esimene reaktsioon juhtunut/toimepandut eitada. Ka J. Haponeni esmane teo eitamine ei ole midagi erakordset, vaid omane väga paljudele inimestele. J. Haponeni ütluseid tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega. Eelnevast nähtub, et sündmuskohal viibinud isikulised tõendiallikad on äärmiselt vastuolulised. A. S. väidab, et talt võeti noaga ähvardades mobiiltelefon ära. J. S. väidab, et ta ei näinud ega kuulnud telefoni ära võtmist ning leidis telefoni hiljem õuest. J. Haponen väidab, et võttis küll A. S. telefoni, kuid telefoni äravõtmisel ei ähvardanud A. S. noaga. Ka väidab süüdistatav, et viskas telefoni köögi aknast välja. I. N. selgitab, et ta kuulis, kuidas J. Haponen käskis A. S. anda mobiiltelefoni. Samas tunnistaja korteris ega J. Haponeni käes nuga ei näinud, samuti ei anna tunnistaja ütlusi selle kohta, et J. Haponen oleks telefoni aknast välja visanud. Kohtu hinnangul saab vaidlusaluse sündmuse osas kõige usaldusväärsemaks pidada I. N. ütlusi. Ilmselgelt on J. Haponenil motiiv väita telefoni ära võtmisel vägivalla puudumist, lootes kergemat karistust, vähendada enda süüd vms. Eelnevalt kohus viitas, et A. S. ütlused on vastuolulised. Ka on sündmuskohal viibinud politseiametnik selgitanud, et A. S. jutt oli ajas ja kohas pidevalt muutuv ning raske oli aru saada, mis oli juhtunud. Lisaks väitis A. S. naisterahvale, kes kutsus politsei, et talt olid varastatud ka dokumendid ja rahakott. Märgitu aga kinnitust leidnud ei ole. Näiteks ID-kaardi leidis A. S. politsei juuresolekul omal taskust. Samuti võivad A. S. vastuolulised ütlused olla tingitud tema meditsiinilisest diagnoosist (I kd t.l 16-17). Ka on kohtu hinnangul J. S. ilmselge motiiv anda J. Haponeni jaoks soodsaid ütlusi. Nimelt oli J. S. juhtunu ajaks J. Haponeni tütrega n.-ö. neli kuud „käinud“. Samuti oli J. S. see, kellel J. Haponen käskis Sikupilli Prismas esemed kotti panna. Seega J. S. ja J. Haponeni puhul ei olnud tegemist lihtsalt põgusalt tuttavate isikutega, vaid võib öelda, et nad olid omavahel lähemalt seotud, sh perekondlikult. Arvestades J. Haponeni ja J. S. omavaheliste suhete iseloomu n.-ö. äi ja väimees, siis ilmselgelt oli J. S. motiiv anda J. Haponeni jaoks soodsaid ütlusi. Lisaks ei haaku J. S. ütlused I. N. ütlustega. Näiteks J. S. ei näinud ega kuulnud telefoni äravõtmist, samas I. N. köögis seda kuulis, samuti J. S. väitis, et leidis telefoni, aga I. N. selgitas, et telefon oli J. Haponenil köögi naastes käes ning J. Haponen telefoni köögi aknast välja ei visanud. Kohtu hinnangul oli I. N. antud juhul see isik, kellel oli kõigi osalistega kõige väiksem isiklik seos ning tal puudusid sündmusega seoses igasugused isiklikud huvid. Seetõttu saab öelda, et I. N. oli antud sündmuse puhul n.-ö. asjassepuutumatu kõrvalseisja. Kuna I. N. puudub kohtu hinnangul antud sündmuse osas igasugune motiiv sündmusi kuidagi moonutada, tuleb ka tema ütlusi pidada kõige usaldusväärsemateks. Seetõttu leiab ka kohus, et I. N. ütlused kajastavad kõige täpsemalt ja adekvaatsemalt 20.01.2018.a juhtunut. Neil asjaoludel leiab ka kohus, et teiste isikute ütlused tuleb tunnistada ebausaldusväärseks ja jätta tõendikogumist välja osas, kus nad ei haaku I. N. ütlustega. Hinnates eeltoodut kogumis, saab käesoleval juhul tõsikindlalt järeldada, et 20.01.2018.a võttis J. Haponen A. S. ära viimase kasutuses oleva mobiiltelefoni. Pärast A. S. telefoni äravõtmist oli mobiiltelefon mõnda aega J. S. kasutuses. Samas kohtu hinnangul ei ole tuvastamist leidnud, et telefoni äravõtmiseks oleks kasutatud vägivalda. Noaga ähvardamist väidab üksnes A. S.. Samas eelnevalt kohus viitas, et A. S. ütlused on vastuolulised. Samuti ei haaku ütlused noa osas I. N. ütlustega. Märgitud tunnistaja on ülekuulamisel kinnitanud, et ei näinud ei korteris ega J. Haponeni käes nuga. Kohtu hinnangul ei saa käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt tõsikindlalt ja kahtlusteta väita, et telefoni äravõtmiseks kasutati noaga ähvardamist, s.o noa kõrile asetamine. Seega vägivalla kasutamise osas esineb antud juhul

§ 7lg 3 sätestatud kõrvaldamata kahtlus, mis tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.

Kuna antud juhul ei saa tõsikindlalt väita, et telefoni äravõtmiseks kasutati noaga ähvardamist ehk vägivalda, on välistatud toime pandud teo kvalifitseerimine röövimise ehk KarS § 200 järgi. J. Haponeni poolt A. S. telefoni äravõtmise puhul on tegemist võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk vargusega. Süüdistatav väitis, et tal puudus telefoni osas omastamise tahe. Kohus süüdistatava seisukohaga ei 7 1-19-2808 nõustu. Telefoni A. S. äravõtmisega lõpetas J. Haponen A. S. valduse ja tegeliku võimu asja üle ning need läksid üle J. Haponenile. Pärast telefoni A. S. valdusest välja minemist saavutas J. Haponen valduse ja seeläbi tegeliku võimu asja üle ning oli tema otsustada, mis telefonist edasi saab, nt viskab aknast välja, annab kellelegi vms. Vaatamata sellele, kas süüdistataval oli tahe telefon endale jätta või mitte, oli tal asja omastamise tahe, kuna soovis saada tegelikku võimu A. S. kasutuses oleva mobiiltelefoni üle. Kuriteo koosseisu realiseerimise seisukohast ei oma tähtust, mis sai mobiiltelefonist pärast seda, kui selle valdus läks üle J. Haponenile. Seetõttu ei pea kohus ka vajalikuks peatuda telefoni edasisel saatusel. Eelnevast järeldub, et 20.01.2018.a episoodi osas on tuvastamist leidnud varguse objektiivne koosseis. Subjektiivsest küljest esineb antud episoodi osas vähemalt otsene tahtlus. Süüdistatav pidi teadma või vähemalt möönma, et A. S. nõudmise esitamisele nõuab ta vallasasja, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi teise valduses. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas kriminaalasjas on leidnud täielikku tõendamist, et 20.01.2018.a pani süüdistatav toime varguse. Kvalifikatsioon Käesolevas kriminaalasjas on J. Haponenile esitatud süüdistus kahes episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Eelnevalt leidis tuvastamist, et J. Haponen on 20.05.2018.a ja 29.05.2018.a toime pannud varguse katsed. KarS § 199 lg 2 p 9 koosseisu realiseerumise eelduseks on, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toimepandud teod on omavahel seotud, st et need üksikud vargused moodustatav teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks. Käesoleval juhul on J. Haponen lisaks 20.05.2018.a ja 29.05.2018.a varguse katsetele ka korduvalt toime pannud n.-ö. pisivarguseid. 26.12.2017.a toime pandud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest on J. Haponeni karistatud 12.01.2018.a otusega (II kd t.l 20-21). 13.05.2018.a toime pandud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest on J. Haponeni karistatud 13.05.2018.a otusega (II kd t.l 21-23). 23.05.2018.a toime pandud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest on J. Haponeni karistatud 24.05.2018.a otusega (III kd t.l 21-23). Samuti leidis käesoleva otsusega tuvastamist, et ka 20.01.2018.a pani J. Haponen toime varguse, võttes A. S. ära telefoni. Seega enne 20.05.2018.a oli J. Haponen toime pannud vähemalt kaks vargust. Eelnevaga on täidetud KarS § 199 lg 2 p 9 eelduseks oleva vähemalt kolme varguse toimepanek. Kohus leiab, et J. Haponeni puhul on tegemist isikuga, kellele varastamine on elustiiliks, hankides selliselt omale soovitud asju. 26.12.2017.a varastas J. Haponen alkoholi ja kassitoitu, 13.05.2018.a püüdis süüdistatav varastada samuti alkoholi, 24.05.2018.a proovis isik varastada parfüüme. 20.05.2018.a püüdis J. Haponen varastada akutrelli ja muid esemeid ning 29.05.2018.a püüdis süüdistatav varastada saiatoote. 20.01.2018.a varastas isik telefoni. Kohtu hinnangul on süüdistatav isik, kes n.-ö. võimaluse avanedes varastas. Käesolevas kriminaalasjas tuvastamist leidnud vargused ning vargused, millede eest on süüdistatavat väärteokorras karistatud, on ta toime pannud vaid umbes poole aasta jooksul. Märgitu kinnitab üheselt, et varastamine on kujunenud isikule elustiiliks. Kohtu seisukohta, et varastamine on n.-ö. elustiil kinnitab ka see, et J. Haponen oli töötu ning tal puudusid legaalsed sissetulekud. Seega just varastamine oli see, kuidas J. Haponen hankis endale soovitut. 20.01.2018.a episoodi osas on leidnud tuvastamist lõpule viidud vargus, mistõttu varguse katsed ammenduvad lõpuleviidud teos. Seega isiku süüdimõistmisel ei ole vajalik täiendav viide KarS § 25 lg-le 2, vaid isik tuleb süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. 20.01.2018.a episoodi osas ei ole leidnud tuvastamist röövimine. Samas leidis tuvastamist, et J. Haponen võttis A. S. ära mobiiltelefoni selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk pani toime varguse. Samuti on kinnitust leidnud, et varastatud telefoni väärtus oli üle 200 euro (I kd t.l 5). Vargus pandi toime vähemalt A. S. nähes. J. Haponen nõudis A. S. telefoni üleadmist, mitte ei võtnud seda ise näiteks salaja isiku taskust vms. Seega on antud juhul tegemist avaliku vargusega. Kirjeldatud tegu 8 1-19-2808 on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 5 järgi. Lähtudes eeltoodust, tuleb J. Haponen käesolevas kriminaalasjas süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi. Süü ja karistus Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega süüvõimeline süüdistatav Janek Haponen on toime pannud seaduses sätestatud süüteokoosseisule vastavad teod. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 p 3 sätestatud puhtsüdamlik kahetsus. J. Haponen on toime pandud tegude suhtes avaldanud kahetsust 06.06.2019.a kohtuistungil ning 31.05.2018.a toimunud ülekuulamisel (III kd t.l 34-35). Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et J. Haponeni süüd KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi tuleb pidada keskmiseks. Toime pandud vargused ei olnud kuidagi erakordsed vms, mis suurendaks või vähendaks isiku süüd. Kohtu hinnangul oli antud juhul tegemist sellise tüüpiliste vargustega, milles ei olnud midagi erakordset. Seega leiab kohus, et süüdistatava süü hindamine keskmiseks on põhjendatud. KarS § 199 lg 2 p 5, 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. 20.01.2018.a toime pandud teo on J. Haponen toime pannud tingimisi ennetähtaega vabastamise katseajal (I kd t.l 84-87). Seega eriprevetiivsetel kaalutlustel ilmselgelt ei täida kergemaliigilised karistused J. Haponeni puhul oma eesmärki. Isegi peaaegu kaks aastat vangistuses viibimist, s.o 03.09.2015.a kuni 28.06.2017.a, ei mõjutanud isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Isik on oma jätkuva kuritegeliku käitumisega näidanud, et tema puhul ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada karistuse kandmisega vabaduses. Seega on süüdistatavale ainuvõimalik karistuseks kohaldada reaalset vangistust. Reaalse vangistuse mõistmist lisaks eripreventatiivsetele kaalutlustele toetab ka asjaolu, et J. Haponenil ilmselgelt puuduksid rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks, kuna tema 2017.a aasta sissetulek oli vaid 2592 eurot ning keskmine päeva sissetulek oli 3.28 eurot (II kd t.l 94). J. Haponenile mõistetav karistus peab olema selline, mis mõjutaks teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Üldpreventiivses mõttes tuleb aga näidata selgelt taunivat ja hukkamõistvat suhtumist kuritegude toimepanemisse. Kohus leiab, et võttes arvesse isiku süü suurust, kergendavat asjaolu, üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, on J. Haponenile KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest kohaseks karistuseks kaks aastat vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista üks aasta ja neli kuud vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.05 kuni 21.05.2018.a (II kd t.l 8-9) ning 29.05 kuni 31.05.2018.a (III kd t.l 29-31), s.o kokku viis päeva. Seega kandmisele kuulub üks aasta kolm kuud ja 25 päeva vangistust. Pärnu Maakohtu 08.12.2015.a otsusega mõisteti J. Haponenile liitkarituseks kaks aastat viis kuud ja 24 päeva vangistust. J. Haponen kandis 08.12.2015.a otsuse alusel karistust 03.09.2015.a kuni 28.06.2017.a, mil jõustus Harju Maakohtu 12.06.2017.a määrus isiku tingimisi ennetähtaega vabastamise kohta. Seega on isikul kantud 1 aaasta 9 kuud ja 25 päeva vangistust ning kandmata on 7 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada käesolevas kriminaalasjas mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu 08.12.2015.a otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o seitse kuud ja 29 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista üks aasta 11 kuud ja 24 päeva vangistust. Kohtu hinnangul on karistus proportsionaalne toime pandud teo ulatuse ja iseloomuga. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kuritegu ja selle asjaolud sellised, mis õigustaks raskema või kergema karistuse mõistmist. 9 1-19-2808 Menetluskulud KarS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna süüdistatav mõistetakse toime pandud kuritegudes süüdi, kohustub ta hüvitama ka menetluskulud vastavalt § 180 lg-le 1. Janek Haponenile riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu on 150 (I kd t.l 96)+152.16 (I kd t.l 102)+240.24 (I kd t.l 113)+150.24 (I kd t.l 119)+150.24 (I kd t.l 137)=842.88 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike tasu ja kuludega. Arvestades kriminaalasja, ei ole tegemist põhjendamatult suure tasu ja kuludega. Seega kuulub

§ 175lg 1 p 4 alusel Janek Haponenilt väljamõistmisele 842.88 eurot. Kar

S § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on tulenevalt KarS § 4 lg-st 3 teise astme kuriteod. Seega vastavalt

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 tuleb süüdistatavalt välja mõista sundraha 810 eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kogusummas 842.88+810=1652.88 eurot. Tõkend, asitõendid Tõkend elukohast lahkumisekeeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Märgitud ajani on vajalik jätkuv tõkendi kohaldamine, tagamaks süüdistatava kättesaadavus. Asitõendid – DVD-plaadid –

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

Tsiviilhagid

  1. a)Merle Pruuli Käesolevas kriminaalasjas on tsiviilhagi esitanud M. P., taotledes varalise kahju hüvitamist summas 274 eurot. Hagi kohaselt koosneb kahju äravõetud mobiiltelefoni, selle kaante ning Pärnu Keskuse kinkekaardi väärtusest. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kohus leiab, et varalise kahju nõue seoses mobiiltelefoni ja selle kaante väärtuse hüvitamiseks on põhjendatud. M. P. on kirjeldanud (I kd t.l 18-20), et tema ostis A. S. telefoni väärtusega 229 eurot, mis A. S. sõnul võeti talt x x asuvas korteris ära. Telefoni väärtust kinnitab ka Telia arve nr 53464324 (I kd t.l 5), mille kohaselt on M. P. soetanud mobiiltelefoni maksumusega 229 eurot. Samuti on tänapäeval äärmiselt tavapärane, et mobiiltelefonil on ümber kaaned/ümbris. M. P. hinnangul on varaliseks kahjuks seoses mobiiliümbrisega 10 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku suurusega summaga. Juhul, kui A. S. ei oleks telefoni ära võetud, siis kahju tekkinud ei oleks. Seega tekkinud kahju on põhjuslikus seoses toime pandud kuriteoga. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks varalise kahju nõuet summas 229+10=239 eurot. Lisaks eelnevale taotletakse varalise kahju hüvitamist ka seoses äravõetud Pärnu Keskuse kinkekaardiga. Märgitud osas kahju tõendamiseks ei ole tsiviilhagile lisatud mitte ühtegi tõendit. Kinkekaardi äravõtmist väidab üksnes kannatanu ning selle olemasolu kohta puuduvad igasugused muud tõendid. Veel enam, kannatanu alles teisel ülekuulamisel räägib, et võeti ära ka Pärnu Keskuse kinkekaart ning esimesel ülekuulamisel kannatanu kinkekaarti ei maini, kuigi samuti loetleb esemeid, mis tal veel ära võeti ja tagasi anti. Kohtul ei ole võimalik varalise kahju hüvitist kindlaks määrata üksnes kannatanu väite põhjal, vaid varalise kahju tekkimine peab olema ka tõendatud. Näiteks antud juhul oleks olnud võimalik Pärnu Keskuselt küsida väljavõte kinkekaardi soetamise kohta vms. Samuti on erinevatel ülekuulamistel ka kannatanu ütlused vastuolulised. Seega kuna muud tõendid peale A. S. ütluste, mis on vastuolulised, antud kahju kohta puuduvad, ei ole kohtu hinnangul võimalik tõsikindlalt tuvastada, et viidatud osas on kahju tekkinud. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul käesoleval juhul tõendamata kahju tekkimine seoses Pärnu Keskuse kinkekaardiga. 10 1-19-2808 Lähtudes eeltoodust, on kohus seisukohal, et eelmärgitud osas tuleb varalise kahju nõue jätta rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks varalise kahju nõuet summas 239 eurot. Lähtudes eeltoodust, rahuldada M. P. (isikukood:
  2. x)tsiviilhagi osaliselt ning välja mõista Janek Haponenilt M. P. kasuks 239 eurot, mis kanda M. P. arveldusarvele nr x (Swedbank).
  3. b)AS Prisma Peremarket Käesolevas kriminaalasjas on tsiviilhagi esitanud AS Prisma Peremarket, taotledes varalise kahju hüvitamist summas 3.95 eurot. Hagi kohaselt koosneb kahju lõiketangide väärtusest. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Käesolevas kriminaalasjas on leidnud tuvastamist, et J. Haponen võttis 20.05.2018.a Sikupilli Prisma müügisaalist erinevaid esemeid, sh lõiketangid, asetas need kotti ning kassadest mööduti esemete eest tasumata. Isik peeti turvatöötaja poolt kinni. Kohus leiab, et varalise kahju nõue 3.95 euro osas on põhjendatud. AS Prisma Peremarketi avaldusest (II kd t.l 1) ja mahakandmise aktist (II kd t.l 83) nähtub, et J. Haponeni poolt Sikupilli Prismast võetud lõiketangid olid rikutud ning need kanti maha. Lõiketangide väärtus oli 3.95 eurot. Samuti on tunnistaja M.-L. P. kinnitanud (II kd t.l 4), et lõiketangid ei olnud müügikõlbulikud. Seega tekkinud kahju on põhjuslikus seoses toime pandud kuriteoga. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks varalise kahju nõuet summas 3.95 eurot. Lähtudes eeltoodust, rahuldada AS Prisma Peremarket’i (registrikood: 10569681) tsiviilhagi ning välja mõista Janek Haponenilt AS Prisma Peremarketi kasuks 3.95 eurot, mis kanda AS Prisma Peremarket arveldusarvele nr EE232200221014966058 (Swedbank). (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.