← Eesti

2-17-10138/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-10138 Tsiviilasi Ö

) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. 6. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et praeguses menetlusstaadiumis saab ta vaidlustada menetluskulude jaotust.

kohaselt hinnatakse menetluskulude väljamõistmise õiglust ja mõistlikkust menetluskulude jaotuse otsustamisel põhimenetluses. Nii näeb

§ 178

lg 1 ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada, kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa muuta menetluskulude jaotust. Praegusel juhul on põhimenetluses jäetud menetluskulud hageja kanda. Seega tuleb kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud hagejalt välja mõista. 7. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud

§ 175lg 1.

Maakohtu järeldus hagejalt väljamõistetava vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb kostjale osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile 2

(3)kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu
  1. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja lepinguliste esindajate antud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
  2. Kuigi kostjal oli kaks esindajat, ei nähtu menetluskulude nimekirjast ega õigusabikulu kajastavatest arvetest, et tehtud töö eest oleks märgitud kahekordne ajakulu. Toimikust nähtuvalt kestis
  3. oktoobri 2018 kohtuistung ca 1 t ja
  4. jaanuari 2019 kohtuistung 1 t 14 min. Kuigi istungitest võtsid osa kostja mõlemad esindajad, ei ole menetluskulude nimekirjas vastavat ajakulu dubleeritud. Seega ei ole maakohus ajakulu põhjendatuse arvestamisel lähtunud kostja kahe esindaja tööajast.
  5. Kostja esindajad on patendivolinikud, st kvalifitseeritud asjatundjad, kelle pädevuses ongi õigusteenuse osutamine kaubamärgi kasutamist puudutavas vaidluses. Arvestades väljakujunenud kohtupraktikat on patendivoliniku kui kaubamärgivaidlustes eriteadmisi omav esindaja tunnihind 120 eurot mõistlik ja kooskõlas keskmise antud teenuse tunnihinnaga. Samas ei saa esindajate kvalifikatsioonist järeldada, et neil ei oleks pidanud praegusel juhul kuluma menetluses osalemiseks aega, mida maakohus pidas vajalikuks ja põhjendatuks. 10.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 11. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.