1-18-8781/69

(18230101367)Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk - Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Kaupo Rõigase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu Kaupo Rõigas isikukood 36203072721; viibib Viru Vanglas Kohtuistungil osalenud isikud süüdimõistetu Kaitsja Istungi toimumise aeg 10.09.2019 Kaupo Rõigas Andrei Matvejev RESOLUTSIOON Jätta Kaupo Rõigas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel mõista Kaupo Rõigaselt menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks välja õigusabi kulu 97 (üheksakümmend seitse) eurot 20 senti, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700066175 ning selgitus „Kaupo Rõigas, 1-18-8781, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 1-18-8781 Asjaolud Viru Vangla esitas 05.08.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kaupo Rõigase tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Harju Maakohtu 11.12.2018 otsusega nr 1-18-8781 tunnistati Kaupo Rõigas süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, § 201 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 19.09.

1. Karistuse kandmise lõpptähtaeg on 19.03.
2. Kinnipidamisasutuses Kaupo Rõigase kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et elektroonilise valve rakendamisega tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 19.07.
3. Viru Vangla märgib, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 12-l korral, millest kaks on kehtivad. Vangistuses olnud kokku üheksal korral. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 34%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Prokuratuur nõustub vangla argumentidega ja toetab samuti Kaupo Rõigase ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistungil ütles Kaupo Rõigas, et ta tervislik seisund on hetkel väga halb. Alkoholi ja narkootilisi aineid ei ole kunagi tarbinud. Vanglas mingeid rikkumisi ei ole sooritanud. Vabaduses soovib hakata hüvitama kahjusid kannatanutele. Talle pakutakse öövahi tööd, lisaks saab töövõimetuspensioni. Kaitsja palus vabastada Kaupo Rõigas enne tähtaega. Tal on olemas piisav sissetulek ning arvab, et isik ei soorita enam varavastaseid süütegusid. Maakohtu seisukoht Tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja seisukohad, leiab kohus, et Kaupo Rõigase vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla esitas Kaupo Rõigase suhtes koostatud iseloomustuses viiteid Kaupo Rõigase varasematele, ent kustunud/arhiveeritud karistustele. Kaupo Rõigast iseloomustatakse vähemalt osaliselt just selliste varasemate, arhiveeritud karistusandmete kaudu. Toetudes Riigikohtu korduvalt väljendatud seisukohale märgib kohus, et kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole KarRS § 5 lg 1 mõttes lubatav. 2 1-18-8781 Kaupo Rõigase vabastamise kaalumisel saab positiivse argumendina tuua välja, et vabanemise korral oleks tal kindel elukoht aadressil XXX. Kodukülastusel selgus, et elamistingimused on seal väga head. Elektroonilise valve kohaldamiseks on tagatud elektriga varustatus, elukohas on teenusepakkuja levi ning Kaupo Rõigasel on seaduslik alus sellel aadressil elamiseks. Tema ema ning korteri omanik allkirjastasid kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti võib positiivseks pidada, et isik tunnistab, et käitus valesti ja saab aru oma süüst. Soovib tekitatud kahjud hüvitada. Tunnistab, et turvalise suhte jaoks on tähtis usaldus ja andestamine. Ta saab aru tehtud vigadest ja kahetseb neid. On seisukohal, et vanusega muutuvad prioriteedid. Praegusel hetkel on kõige tähtsam tema tervis ja head toetavad suhted. Ametnikega suheldes on ta viisakas ja rahulik, isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Eeltoodud viitab sellele, et vangistus mõjutas süüdlast positiivselt, kuna süüdimõistetu on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning tunnistas oma valet käitumist. Vaatamata eeltoodule ei saa kohus tähelepanuta jätta järgmisi negatiivseid aspekte. Ühest küljest nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et isik on küll suhelnud ametnikega viisakalt ja rahulikult ning tunnistab oma eksimusi. Teisalt juhtis vangla tähelepanu asjaolule, et Kaupo Rõigasele on iseloomulik rääkida ilustavalt ja anda kohati vastuolulist infot. Ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ning on omakasupüüdlik. Viimaste tähelepanekute valguses on kohtul alust arvata, et vabadusse pääsedes võib Kaupo Rõigas jätkata uute süütegude sooritamist, kuivõrd ta ei pea oluliseks ühiskonnas kehtivate käitumisnormide järgimist. Seega võib ta ebameeldivasse olukorda sattudes lahendada probleeme mitteaktsepteeritaval viisil, juhindudes üksnes omakasu motiivist. Tema varasem elukäik näitab, et probleemide lahendamise oskus on puudulik ning esineb harjumus otsida probleemidele kuritegelikke lahendusi. Rahaliste raskuste tekkimisel on seni olnud tavapärane lahendada neid erinevate varavastatste kuritegude sooritamise abil. Enda sõnul tegeles ta 90ndatel kelmustega (metsa- ja metalliäri). St isiku enda väited koosmõjus asjaoluga, et iseloomustuse kohaselt olid kuriteod etteplaneeritud, viitavad sellele, et kuritegude toimepanemine on kujunenud isiku tavapäraseks käitumismustriks. Seda kinnitab ka karistusregistri väljavõte, mille kohaselt on Kaupo Rõigasel kaks kehtivat kriminaalkaristust. Kaupo Rõigas kannab vanglakaristust viie erineva karistusseadustiku paragrahvi järgi, millest kolm näevad ette karistamist juhul, kui kuritegu oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise, st esineb korduvus. Korduv karistatus viitab sellele, et (samalaadsete) kuritegude toimepanemine ei olnud juhuslik ning see oli isiku teadlik valik. Seega ka antud juhul ei ole kohtul veendumust, et isiku väited mõtteviisi muutmise kohta on siirad ja usutavad. Võimalike probleemide kerkimist soodustab ka see, et vabaduses puudub isikul arvestatav legaalne sissetulek. Väidetavalt töötas kinnipeetav varasemalt Soome Vabariigis ning tal avaneb võimalus saada Soome Vabariigilt pensioni, kuid selle kinnituseks ei ole kohtule esitatud ühtki dokumenti. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta, et Kaupo Rõigase enda väitel ei võimalda tema tervislik seisund asuda tööle ametisse, mis võimaldaks elamiseks vajalikus suuruses sissetulekut teenida. Asjaolu, et tema vastu on rahalisi nõudeid 17 788,31 euro ulatuses, muudab igapäevase rahalise toimetuleku veelgi keerulisemaks. Kuigi isik väitis, et ta on motiveeritud neid nõudeid täitma, ei ole see kohtu hinnangul eluliselt usutav. Isiku senine käitumine ei kinnita, et ta oleks kohustuste täitmisesse märkimisväärselt panustanud ja teinud kõik endast oleneva võlgade kiireks tasumiseks. Sellest tulenevalt on kohtul alust arvata, et vabanemisel võib Kaupo Rõigas oma majandusliku olukorra parandamiseks jätka kuritegelikul teel tulu teenimisega. Taolist ohtu suurendab tõik, et tervisliku seisundi tõttu on töötamise võimalused piiratud. 3 1-18-8781 Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et Kaupo Rõigase puhul on uute kuritegude sooritamise peamiseks riskiteguriks tema ükskõikne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ning teisi ära kasutav elustiil. Vangla iseloomustusest ja kohtuistungil väljendatust nähtuvalt ei ole neis küsimustes positiivseid arenguid märgata. Arvestades ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivaid tagajärgi ei pea kohus antud hetkel põhjendatuks Kaupo Rõigase enne tähtaegset vangistusest vabastamist. Kohtuistungil osales Kaupo Rõigase kaitsja Andrei Matvejev. Kaitsja esitas kohtule taotluse õigusabi kulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse 97,20 euro ulatuses. Kõnealune menetluskulu kuulub Kaupo Rõigaselt välja mõistmisele ning kohus annab võimaluse tasuda menetluskulu ühe aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384,
4. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 4