← Eesti

1-19-2974/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 28. oktoober 2019 1-19-

§ 74lg 4 alusel Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 3.

oktoobri

  1. a määrus Tanel Roosa kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga Viru Vangla kriminaalhooldusosakond RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a määrus muutmata ja Tanel Roosa kaitsja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Viru Maakohus tunnistas
  5. mai
  6. a otsusega Tanel Roosa süüdi karistusseadustiku (

) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust, millest

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuse karistusaja hulka lugemisel jäi kandmisele kuuluvaks 5 kuud 28 päeva.

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel määras kohus, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui T.

Roosa 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uute kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p-des 2 ja 8 nimetatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus

  1. mail
  2. juunil 2019 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, kuna T. Roosa oli rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu (rikkumised
  3. ja
  4. juunil 2019). Ametnik tegi ettepaneku määrata T. Roosale

§ 75lg 2 p 5 alusel täiendav kohustus läbida alkoholivastane võõrutusravi.

  1. Viru Maakohus rahuldas
  2. juuni
  3. a määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ja määras T. Roosale täiendava kohustuse läbida alkoholivastane ravi hiljemalt
  4. augustiks
  5. augustil 2019 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule teise erakorralise ettekande, milles palus pikendada T. Roosa katseaega ühe kuu võrra seoses alkoholi tarvitamise keelu järjekordse rikkumisega (rikkumine
  6. juulil 2019).
  7. Viru Maakohus rahuldas
  8. augusti
  9. a määrusega taotluse ning pikendas katseaega ühe kuu võrra.
  10. septembril 2019 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule kolmanda erakorralise ettekande, milles ta palus T. Roosa karistuse täitmisele pöörata. Ettekande kohaselt on T. Roosa rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu
  11. augustil ja
  12. septembril
  13. septembril 2019 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande juurde lisana alkoholi või narkootikumide kontrollimise protokolli, mille kohaselt tuvastati T. Roosal sel päeval kl 11.40 alkoholijoove 0,270 mg/l kohta. Vaidlustatud kohtumäärus
  14. Viru Maakohus pööras
  15. oktoobri
  16. a määrusega T. Roosale Viru Maakohtu
  17. mai
  18. a otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa 5 kuud 28 päeva täitmisele.
  19. Maakohus tegi kindlaks, et T. Roosa on taas korduvalt eksinud keelu vastu mitte tarvitada alkoholi. Tema alkoholi tarvitamine tuvastati
  20. augustil ning
  21. ja
  22. septembril
  23. Süüdimõistetu tarvitas kanget õlut Bock.
  24. Samuti ei ole T. Roosa läbinud alkoholivastast ravi. Ta käis
  25. augustil 2019 eriarsti juures, kus kirjutati välja tabletid Selinkro.
  26. augustil 2019 osteti see ravim ka välja. Samas pole peale süüdimõistetu seletuste tõendeid selle kohta, et ta võtaks tablette arsti ettekirjutatud viisil. Isegi kui T. Roosa võtab tablette, siis enda seletuste järgi teeb ta seda ebaregulaarselt. Tartu Maakohtu
  27. juuni
  28. a määrusega määratud kohustus läbida alkoholivastane ravi
  29. augustiks 2019 on sisuliselt täitmata. T. Roosa ostis tabletid välja alles eelviimasel päeval enne kohustuse täitmise tähtaja lõppu. Selleks ajaks pidi ravikuur olema juba lõpetatud. Reaalseid võimalusi ravi läbimiseks oli tal piisavalt. Juba oma
  30. juuni
  31. a seletuses kirjutas T. Roosa, et ta on nõus läbima alkoholivastase ravi, kuid siiski ei teinud ta alates sellest ajast kuni
  32. augustil 2019 tablettide väljaostmiseni sõltuvusprobleemi lahendamiseks midagi. See näitab T. Roosa madalat motiveeritust senise eluviisi muutmiseks ja alkoholist loobumiseks.
  33. Seda järeldust kinnitab ka asjaolu, et pärast kahe erakorralise ettekande esitamist ja kohtu antud võimalustest karistuse vabaduses kandmiseks jätkas T. Roosa alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Eeltoodu osutab, et karistuse täitmisele pööramata jätmise korral jätkaks süüdimõistetu suure tõenäosusega ka edaspidiselt alkoholi tarvitamise keelu rikkumist, mis ei ole aga kooskõlas käitumiskontrolli eesmärgiga. Seega ei ole võimalik T. Roosa õiguskuulekust kriminaalhoolduslike vahenditega tagada. Karistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eripreventiivset eesmärki, mistõttu tuleb see täitmisele pöörata. T. Roosale täiendavate kohustuste määramine ei oleks otstarbekas. Tema kohtuistungil väljendatud soov minna statsionaarsele ravile ei haaku senise käitumisega. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  34. T. Roosa kaitsja Kaido Kooga esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, taotledes kohtulahendi tühistamist.
  35. Kaitsja leiab, et Viru Maakohtu
  36. juuni
  37. a määrusega T. Roosale pandud kohustus läbida alkoholivastane ravi ei vasta seadusele.

§ 75lg 2 p-s 5 on sätestatud kohustus 2

(4)alluda ettenähtud ravile, kui süüdlane on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Selle sätte kohaselt ei saa kohustada isikut kindlaks kuupäevaks läbima alkoholivastast ravi. T. Roosa on ravile allumise kohustust täitnud. Ta esitas tõendi, et pöördus arsti poole
  1. augustil
  2. Arst pakkus talle välja kolm ravivõimalust – kodeerimine, tabletiravi ja statsionaarne ravi. Kuna T. Roosa põeb kõrgvererõhuhaigust, siis kodeerimine oli talle vastunäidustatud. Seetõttu otsustas arst alustada ravi tablettidega. T. Roosa seletuse kohaselt teevad tabletid ta uimaseks, tekitavad peavalu ja sellepärast ta neid ebaregulaarselt võttiski. Seega tabletiravi ebaõnnestus. Sel põhjusel otsustas T. Roosa, et tal tuleb minna statsionaarsele ravile. Seda seletas ta ka
  3. oktoobri
  4. a istungil. Maakohus heitis oma määruses süüdimõistetule ette, et ta polnud seda istungipäevaks veel teinud. Statsionaarsele ravile aga ei olegi võimalik päevapealt minna. Pärast
  5. oktoobri
  6. a istungit pöördus T. Roosa Ahtme Haigla ambulatoorsesse vastuvõttu, et minna statsionaarsele ravile, kuid sai arsti vastuvõtule alles
  7. novembriks
  8. Maakohtu määrus karistuse täitmisele pööramise kohta on seega ebaseaduslik ja põhjendamatu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  9. Esimese astme kohus tuvastas, et T. Roosa eksis vähem kui pool aastat kestnud kriminaalhoolduse perioodil korduvalt keelu vastu mitte tarvitada alkoholi ega täitnud kohustust läbida alkoholivastane ravi hiljemalt
  10. augustiks
  11. Kaitsja ei sea määruskaebuses kahtluse alla, et T. Roosa on mitmel korral tarvitanud alkoholi. Ta leiab aga, et tema kaitsealusele ei saa ette heita ravikohustuse rikkumist.
  12. Ringkonnakohus märgib, et Tartu Maakohus pani
  13. juuni
  14. a määrusega T. Roosale

§ 75lg 2 p 5 alusel kohustuse läbida alkoholivastane ravi hiljemalt 30.

augustiks 2019.

§ 75

lg 2 p 5 kohaselt võib kohus määrata süüdlasele kohustuse alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks nõusoleku andnud. T. Roosa on nõustumist väljendanud

  1. juunil 2019 kriminaalhooldusametnikule alkoholi rikkumise keelu kohta antud kirjalikus selgituses, märkides ka, et ta on nõus läbima alkoholivastase ravi hiljemalt
  2. augustiks
  3. Vaadates kriminaalhooldaja
  4. juunil 2019 esitatud erakorralise ettekande läbi kirjalikus menetluses, maakohus T. Roosa sellist nõusolekut lisakohustuse määramisel ka arvestas. Kaitsja arvates näeb

§ 75

lg 2 p 5 ette võimaluse kohustada süüdimõistetut alluma ravile ning kohustuse panemine läbida ravi teatud kuupäevaks on seadusvastane. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et

  1. juuni 2019 kohtumäärus on ebaseaduslik, kuna sellega on T. Roosat kohustatud läbima alkoholivastane ravi kindlaks kuupäevaks. Samas möönab kolleegium, et kohustuse selline määramine ei ole otstarbekas, kuna võib teatud asjaoludel osutuda täidetamatuks süüdimõistetust mitteolenevatel asjaoludel. Menetletavas asjas siiski sellise juhtumiga tegemist ei ole.
  2. Nõustuda ei saa kaitsja arvamusega, mille kohaselt on T. Roosa ravikohustusele allunud. Ravile allumiseks ei saa lugeda seda, et süüdimõistetu käis
  3. augustil 2019 eriarsti juures ning ostis sellest kahe nädala möödumisel (ja päev enne kohtumäärusega kindlaks määratud ravi läbimise tähtaega) välja arsti kirjutatud tabletid. Samuti tuleb tähele panna, et T. Roosa on Tartu Maakohtus
  4. oktoobril 2019 toimunud kohtuistungil kohtu küsimustele vastates tunnistanud, et ta ei võta tablette regulaarselt, näiteks võttis ta rohtu viimati kaks päeva enne istungit (KoTo, tl 219 pöördel).
  5. Samas leiab ringkonnakohus aga sedagi, et T. Roosa karistus tuleks täitmisele pöörata isegi juhul, kui asuda seisukohale, et ta ei ole

§ 75lg 2 p-s 5 nimetatud kohustust rikkunud.

Nimelt tuvastas maakohus, et süüdimõistetu rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Seejuures jätkusid kõnealused rikkumised vaatamata sellele, et kriminaalhooldusametnik esitas T. Roosa kohta erakorralised ettekanded maakohtule ja kohus reageeris neile lisakohustuse panemise ja katseaja pikendamisega. Samuti on tähendusrikas, et T. Roosa 3

(4)tarvitas alkoholi ka pärast seda, kui kriminaalhooldaja oli maakohtule edastanud arvult kolmanda ettekande ning kohus oli talle kätte toimetanud kutse, kohustades teda ilmuma kohtuistungile. See, et T. Roosa rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ka pärast temale

§ 74

lg 4 alusel kergemate mõjutusmeetmete kohaldamist ning vaid mõni päev enne kohtuistungit, demonstreerib tema vähest motiveeritust kohtu määratud kohustusi täita. Tõsi, T. Roosa on nüüdseks pöördunud Ahtme haiglasse ning tema esmane vastuvõtuaeg on

  1. novembril
  2. Sarnaselt maakohtuga kahtleb aga ka ringkonnakohus selles, et T. Roosa on valmis alkoholiprobleemi kontrolli alla saamiseks pingutama ning suudab ja tahab ravile alluda ning raviplaani täita. Taolise umbusalduse on ta ise esile kutsunud. Seega ei ole põhjendatud süüdimõistetule taaskord uue võimaluse andmine, vaid tema karistus tuleb pöörata täitmisele.
  3. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  4. oktoobri
  5. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.