← Eesti

2-18-19306/34

Obsah (7)§ 178§ 633§ 187§ 436§ 459§ 129§ 163

Tsiviilasi nr 2-18-19306 VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-18-19306 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 11.07.2019, Narva kohtumaja Kohtunik Liina Naab

§ 178lg 1 ja 2).

Vastavalt

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD

  1. Hageja on esitanud 21.12.2018 hagi elatise suurendamise nõudes (tlk 1 – 2). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10.02.2016 kohtuliku kompromissi (tsiviilasi nr 2-16-409), mille kohaselt kohustus kostja maksma hagejale ülalpidamiseks 100 eurot kuus. Viru Maakohus kinnitas kokkuleppe 10.02.2016 määrusega (tlk 3 – 6). Tänaseks on hagejast saanud koolilaps, ta on füüsiliselt kasvanud, ka tema vajadused arenguks on oluliselt kasvanud. Laps käib koolis ja meremeeste klubis. Hagi esitamise ajal ei olnud hageja seaduslikul esindajal T M püsivat sissetulekut ja lapse ülalpidamiseks sai ta abi oma vanematelt. Keskmiselt kulub hageja ülalpidamiseks 500 – 600 eurot – toit, kulud korterile, riided ja jalanõud, koolitarbed, tasu muusikakooli ja huviklubi külastamise eest, kulud arstiabile. Hageja palub kohtul suurendada kostjalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurust poole käesoleval ajal kehtestatud miinimumpalgani kuus, alates hagi esitamisest kohtusse. Lisaks sellele palub hageja kehtestada, et eelnimetatud miinimumpalga iga-aastase tõstmise korral on kostja kohustatud maksma miinimumpalga tõusu võrra suuremat elatist. Hageja palub elatis välja mõista kuni hageja täisealiseks saamiseni, aga tema õpingute jätkamise korral päevases osakonnas kuni õpingute lõpuni. KOSTJA VASTUVÄITED
  2. Kostja on esitanud 14.03.2019 oma seisukoha (tlk 62 – 65). Kostja on seisukohal, et alates kompromissi sõlmimisest on olukord muutunud – kostjale on sündinud veel üks laps (A M, sündinud XXX, ik. XXX) (tlk 69), kes elatise suurendamisel hageja poolt nõutud suuruseni jääks halvemasse seisukorda kui hageja.
  3. Kostja töötab alates 15.10.2018 OÜ V transport kaugeveo autojuhina lähetustega Eestis ja Euroopa liidus põhipalgaga 650 eurot (neto 601 eurot) kuus (tlk 80), muu vara, mille 2

(9)Tsiviilasi nr 2-18-19306 arvelt elatist maksta kostjal puudub. Kostjal puuduvad võimalused täiendava sissetuleku teenimiseks. Kostja on lisanud oma vastusele pangakonto väljavõtted ja juhib kohtu tähelepanu, et konto väljavõttes kajastatud summad „päevaraha“ ei ole kostja sissetulek, vaid tegemist on rahasummaga, mis on ettenähtud kostja välislähetuse igapäeva jooksevkulude katteks (TLS § 40 lg 2-4) ja mida ei loeta TLS § 40 lg 1-e alusel töötaja töötasu hulka.
  1. Kostja on seisukohal, et elatise määramisel tuleb arvestada kohustatud isiku varalist seisukorda, ennekõike kohustusi, et tagada kohustatud isiku igapäevane normaalne toimetulek. Eluga normaalseks toimetulekuks on kostjal vajalik vähemalt 300 eurot. Kostja leiab ka, et elatise määramisel on vajalik arvesse võtta ka lapsele makstavaid toetusi.
  2. Kostja on nõus maksma elatist 150 eurot kuus.
  3. Kostja väidab, et hageja seaduslik esindaja T M ei tegele lapse kasvatamisega ja tegelikkuses on lapse kasvatajateks T M vanemad, kelle tervislik seisukord ei ole hea ja kellele tegelikult hagejale makstav elatis peaks laekuma. Hageja seadusliku esindaja T M sissetulekute puudumine ei vabasta lapse ülalpidamise kohustusest. HAGEJA ARVAMUS KOSTJA VASTUSE KOHTA (tlk 112 – 113)
  4. Hageja ei ole pakutud kompromissiga nõus. Hageja selgitab, et on esitanud oma väljaminekud ja sissetulekud kohtule esitatud pangaväljavõtetel. Hageja leiab, et kostja teise lapse sünd ei saa olla asjaolu, mida käesoleva menetluse juures peaks uue asjaoluna hindama, kuna laps sündis enne 10.02.2016 kompromissi sõlmimist. Asjaolu, et kostja sai teise lapse oli põhjuseks, miks hageja seaduslik esindaja oli nõus sõlmima 10.02.2016 kokkuleppe ja vähendama miinimumelatist. Hageja on seisukohal, et kostja tulud on tegelikult suuremad (umbes 750 eurot kuus 2018 aastal) ja kostja teise lapse ülalpidamisel peab osalema ka lapse teine vanem. KOHTUISTUNGID
  5. 15.05.2019 istungil jäid pooled oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Hageja esindaja teavitas kohut, et ta on asunud tööle (tlk 131, töötuna arveloleku lõpetamine). Kohus kohustas pooli esitama täiendavaid tõendeid oma sissetulekute kohta ning kohustas hagejat tõendama asjaolusid, mis on tinginud vajaduse kokkulepitud elatise summa muutmiseks. 02.07.2019 on hageja esindaja selgitanud hagejale tehtavaid kulutusi, võrreldes 2016 aastat ja 2019 aastat. Kostja ei vaidle vastu, et lapsele tehtavad kulutused on aja jooksul suurenenud ning ei vaidle vastu ka kulutuse suuruse osas (tlk 152). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
  6. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hageja ning kostja täiendavate seisukohtadega, poolte poolt kohtuistungil esitatuga, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis leidis, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 3
(9)Tsiviilasi nr 2-18-19306 (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

  1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt oli
  2. aastal kuutasu alammäär 500 eurot, seega PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatusraha miinimummäär oli 250 eurot. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 on alates 01.01.2019 kuutasu alammäär 540 eurot ning pool sellest ehk PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatusraha miinimummäär on 270 eurot. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  3. Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud andmete kohaselt on hageja D M isaks kostja N M. Selles osas pooltel vaidlus puudub.
  4. Viru Maakohus on 10.02.2016 kinnitanud poolte vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt kohustub kostja hagejale igakuiselt maksma elatisraha 100 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni 08.01.2028 (tlk 3).
  5. Lapse ema taotleb esitatud väljamõistetud elatise suurendamist seaduses sätestatud elatise miinimummäärani, kuna lapse vajadused on muutunud, st on tekkinud täiendavad kulud. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et tema majanduslik olukord ei võimalda hagejale täiendavat elatist tasuda. Kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, perekonnas kasvab veel ka abikaasa laps ning kostja sissetulek ei ole nii suur, et tal oleks võimalik palju suuremas summas oma alaealisi lapsi ülal pidada. Kostja on teinud ettepaneku suurendada elatise suurust 150 euroni. 14.

§ 459

sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või 4

(9)Tsiviilasi nr 2-18-19306 vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
  1. Riigikohus on 9.06.2017 lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 37.1 asunud seisukohale, et kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud.
  2. PKS § 102 lg 2 teise lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Kostja on palunud elatise määramisel arvestada hageja eest makstavate peretoetustega ning vähendada elatist ½ makstava peretoetuse võrra. Riigikohus on 09.06.2017 otsuses nr 3-2-1-35-17 selgitanud, et kohus küll saab arvestada asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, kuid ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Riigikohus on 22.03.2017 otsuses nr 3-2-1-174-16 selgitanud, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest.
  3. Võttes arvesse eeltoodud Riigikohtu seisukohti peab kohus esmalt tuvastama, mis on olnud poolte vahel sõlmitud kompromissiga välja mõistetud elatise välja mõistmise aluseks olevad asjaolud ning mis on nimetatud asjaoludes muutunud. Viru Maakohtu 10.02.2016 määruses tsiviilasjas nr 2-16-409 ei ole toodud välja elatise välja mõistmise aluseks olevaid asjaolusid, kokkulepe kinnitati enne kostja vastuse esitamist kirjalikus menetluses. Hageja esindaja on selgitanud, et oli nõus elatise summaga, kuna kostja oli saanud just teise lapse. Hageja esindaja põhistab vajadust elatise suurust suurendada sellega, et võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga on muutunud hageja ülalpidamise kulud. Seoses hageja kasvamisega on suurenenud kulud huvitegevusele ning lisaks sellele on kallinenud nii toidule kui ka ülalpidamisele tehtavad kulutused (tlk 11 – 44; 132 – 146). Hageja esindaja on koostanud võrdlustabeli ja ülevaate tehtavatest kuludest ning nende kallinemisest (tlk 146; tlk 151 -152). Kostja nimetatud kuludele vastu ei vaielnud (tlk 152), seega pooltel ei ole vaidlust, et lapsele tehtavate kulude osas ning selles osas, et kulud on aastatega suurenenud:
  4. Üldised kulud viie kuu lõikes (02.07.2019 istungil väitis hageja, et tegemist on kuludega poolaasta lõikes, kuid toimikus olevad pangakonto väljavõtted on tehtud viie kuu osas) nii lapse kui ka emaga seonduvalt: 5
(9)Tsiviilasi nr 2-18-19306 Sissetulek Korteri Elisa Telia Maxima Rimi Progress kokku kulu 2016 3242 525 0 27 743 9 99 1403 2019 3387 541 36 89 345 577 281 1869
  1. Ainult lapsega seonduvad kulud viie kuu lõikes (kuna hageja esindaja väitis, et mõlemad arvestused on tehtud sama perioodi kohta): riided jalanõud hügieen rohud kontori- kooli- mängud, kogumis- tarbed tarbed telefon arve muu kokku 2016 100 20 20 30 0 0 50 70 100 390 2019 250 100 20 50 50 87 150 150 150 1007
  2. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. Laps käib muusikakoolis ja huviringis, mis nõuab täiendavaid kulutusi.
  3. Hageja põhjendatud kulude arvestamiseks jagas kohus tabelis näidatud üldkulud 1869 eurot esmalt kaheks, kuna kulu sisaldab nii ema kui ka lapse kulusid kokku (söök, korter, sidekulu) ja siis viiega, et saada ühe kuu keskmine, seejärel jagas kohus lapsega seonduvad kulud 1007 eurot viiega, et saada lapsega seonduvate kulude ühe kuu keskmine. Viimaks liitis kohus eelnimetatud kulud kokku. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud kulud hinnanguliselt 388 eurot kuus. Hageja on esitanud kohtule ka hageja ema 2018 aasta arveldusarve väljavõtte. Nimetatud arveldusarve väljavõttest tuleneb, et ühe aasta jooksul on ema teinud kulutusi kokku 9899,21 eurot. Kui nimetatud summa jagada kaheteistkümnega ja seejärel kahega, siis võiks saada väga hinnanguliselt lapsele tehtavate kulude suuruse. Kuna nimetatud tulem (412 eurot) on ligilähedane lapse kulude analüüsi tulemusega, siis leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalikeks kuludeks on 388 eurot kuus, millest ühe vanema osa on 194 eurot kuus. Riigikohus korduvalt (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 30) juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks. Arvestades, et kompromissis kokku lepitud elatise suuruse muutmise põhjenduseks on lapsele tehtavate kulutuste suurenemine võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga, siis ei ole võimalik lähtuda automaatselt elatise miinimummäärast, vaid vajalik on tugineda tõendatud vajalikele ja põhjendatud kuludele, mis ajas muutunud on.
  4. Järgnevalt analüüsib kohus vanemate võimalusi hageja põhjendatud ja vajalikke kulutusi hüvitada. Kohus on tuvastanud, et kostja sissetulekuks on igakuine töötasu 650 eurot (tlk 125). Kostja 2018 aasta brutotulu oli 6973,20 eurot. Äriregistrist nähtub, et 6
(9)Tsiviilasi nr 2-18-19306 kostja ettevõtluses ei tegutse. Kinnistusregistrist nähtub, et kostjale kuulub ühisomandis I M korteriomand XXX, 65,4 m
  1. Kostjale kuulub kaks sõidukit – BMW sedaan 318l, ehitusaasta 1995 ning BMW X
  2. Kostja suhtes täitemenetlusi käimas ei ole. Lisaks sellele saab kostja igakuiselt lähetustasusid (pangakontol märgitud „komandeering“). Perioodil oktoober 2018 – märts 2019 kokku 3463 eurot. Tallinna Ringkonnakohus on 25.10.2016 otsuses nr 2-16-820 selgitanud, et lähetustasusid saab arvesse võtta isiku varalise seisundi kindlaks tegemisel. Kõiki sissetulekuid, mis mõjutavad isiku varalist võimekust elatist tasuda, tuleb elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Seega on apellatsioonkaebuses toodud viited töötasu ja lähetuskulu definitsioonile ja olemusele asjakohatud, kuna käesoleval juhul ei ole oluline see, kas tööõiguslikus mõttes saab lähetustasusid käsitleda töötasuna või maksuõiguslikus mõttes maksustatava tuluna. Hinnates kostja kulutusi (tlk 106 – 109), siis kasutab kostja nimetatud tulu sissetulekuna (üle 200 euro suurune igakuine laenumakse, igakuised üle 100 euro suurused telefoni arved, regulaarsed sisseostud ehituspoodides ja lisaks sellele veel kulutused toidule). Välisriigis tehtavad maksed on väiksed. Seega nähtub, et kostja majanduslik olukord võimaldab anda hagejale põhjendatud ulatuses (s.o ülalt tabelist nähtuvas ulatuses) ülalpidamist ja puudub vajadus nimetatud summa vähendamiseks lapsetoetuse võrra, kuna lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest.
  3. Kostja on küll viidanud, et tal on kohustus ka A M (tlk 68 pöördel lapse sünnitunnistus) ülal pidada, kuid ei ole tõendanud, et see tooks kaasa olukorra, kus A M osutuks hagi rahuldamise korral varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kostja viited A K ülalpidamise kohustusele ei anna kohtu hinnangul alust kostja ülalpidamiskohustuse piiramiseks, kuivõrd kostjal puudub kohustus seda teha. A K ülalpidamiseks peavad tagama tema vanemad.
  4. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele igakuine elatis summas 194 eurot.
  5. T M igakuine sissetulek varieerub, kuid perioodi märts 2019 – mai 2019 keskmine kuutasu on 712,8 eurot (tlk 149). 2018 aasta brutotulu oli T M 8668,57 eurot (tlk 129). Äriregistrist nähtub, et T M ei tegutse ettevõtluses. T M kuulub XXX kinnistu, mis on koormatud kasutusvaldusega A K ja N K kasuks. Lisaks sellele kuulub hagejale korteriomand XXX, 36,9 m2, mis on koormatud hüpoteegiga AS Eesti krediidipank kasuks. Nimetatud sissetulek ja varaline olukord võimaldab T M kostjaga võrdses osas lapse kulude eest tasuda.
  6. Hageja on palunud elatis välja mõista nii, et kui elatise miinimumsumma suureneb, siis suureneb automaatselt ka hagejale makstav elatis. Riigikohus on 9.06.2017 lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 35 selgitanud, et korduva kohtu poole pöördumise vältimiseks

§ 459

lg 1 alusel on ülalpidamist saama õigustatud lapse huvides määrata elatise suurus kohtulahendis kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutuks kohtulahendiga väljamõistetud või kohtumäärusega kinnitatud kompromissis sisalduv elatis miinimumelatisest väiksemaks (eeldusel, et miinimumelatis on asjaolude kohaselt ka proportsionaalne). […] Kohtulahendi resolutsioonis saab selle määrata nt nii, et nimetada algne summa ja lisaks näha ette selle muutumine vastavalt miinimumelatise määra muutumisele (nt „mitte vähem, kui ...“). Võttes arvesse, et kohus mõistis kostjalt välja igakuise elatise summa 194 eurot kuus, siis on asjakohane arvestada välja mitu protsenti moodustab antud summa miinimumelatisest ning miinimumelatise 7

(9)Tsiviilasi nr 2-18-19306 suurenemisel on vajalik kostjal tasuda vastavat osa miinimumelatisest. Käesoleval ajal on miinimumelatise suurus 270 eurot kuus. 194 eurot moodustab antud summast 72%, seega miinimumelatise suurenemisel on kostja kohustatud hagejale tasuma 72% kehtivast miinimumelatisest.
  1. Hageja on soovinud elatise väljamõistmist kas tema täisealiseks saamiseni või siis õpingute jätkamise korral kuni õpingute lõpuni. Kohus leiab, et elatise saab mõista välja kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuna edaspidi on võimalik elatist mõista välja teisel alusel (PKS § 97 p 2), millise nõude alused on erinevad käesolevast nõudest ja mille kohaldamise võimalikkust saab kontrollida nõude esitamise ajal.
  2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et tuleb muuta Viru Maakohtu 11.02.2016 määrust tsiviilasjas nr 2-16-409, millega kohustati kostjat N M tasuma hagejale D M elatist 100 eurot kuus alates veebruarist 2016 kuni D M täisealiseks saamiseni. Muuta tuleb väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt N M hageja N M kasuks välja elatis alates 21.12.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 194 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 72% poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuutasu alammäärast kuus. HAGI HIND
  3. Hageja nõudeks on elatis igakuise elatusrahana 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kompromissimäärusega oli hageja kasuks välja mõistetud elatise summaks 100 eurot kuus. Seega soovib hageja elatise suurendamist 170 euro võrra. 30.

§ 129

lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. 31. Tsiviilasja hinna määramisel tuleb seega lähtuda hagi esitamise aegsest erinevusest 170 eurot (270-100) kuus ja korrutada üheksaga, mis teeb hagi hinnaks 170x9 = 1530 eurot. MENETLUSKULUD 32.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu mh ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Hagejat esindas menetluses seaduslik esindaja. Pooled ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ning arvestades asjaolu, et menetluses ei ole osalenud lepingulisi esindajaid ega tõlke, siis ei saa pooltel olla menetluskulusid ka tekkinud. Menetluskulude üle tulevikus vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 8

(9)Tsiviilasi nr 2-18-19306 Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik KOHTUOTSUS ON PARANDATUD TARTU RINGKONNAKOHTU 25.10.2019 KOHTUOTSUSEGA. 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.