Obsah (8)
§ 121§ 424§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78§ 83Kriminaalasi nr 1-19-9240 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 21. november 2019. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Mariken Arro Kriminaalasi Toomas Jaam
§ 121
lg 1 ja § 424 lg 1 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav Toomas Jaam, IK 36104222722; sünniaeg:
- aprill
- a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon XXX; varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada Toomas Jaam
§ 121lg 1 järgi ja karistuseks mõista üks
(1)aasta vangistust. Süüdi tunnistada Toomas Jaam
§ 424lg 1 järgi ja karistuseks mõista neli
(4)kuud vangistust.
§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista Toomas Jaamale liitkaristuseks üks
(1)aasta vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Toomas Jaama kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.–20. november 2019. a, s.o kolm
(3)päeva ning lõplikuks karistuseks mõista üksteist
(11)kuud kakskümmend seitse
(27)päeva vangistust.
§ 74lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Toomas Jaam ei pane ühe
(1)aasta kahe
(2)kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§ 75
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
§ 75
lg 2 alusel temale määratud lisakohustust.
§ 75lg 1 alusel on Toomas Jaam katseajal kohustatud: 1.
elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;
- ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
- alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 2 alusel määrata Toomas Jaamale katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.
§ 78
p 1 alusel hakata Toomas Jaama katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja lisakohustust kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata Toomas Jaam katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
§ 83
lg 1 alusel konfiskeerida Toomas Jaamalt kohtuotsuse jõustumisel kuriteo toimepanemise vahendina nuga, mis asub kriminaalasja materjalide juures pakendis „1. NUGA“. Kaks CD-plaati häirekeskuse kõnesalvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures pakendites „HK1“ ja „HK 2“ – jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista Toomas Jaamalt sundraha nelisada viis
(405)eurot ja kaitsjatasu üheksakümmend seitse
(97)eurot 20 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Toomas Jaamal on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe
(1)aasta jooksul, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt nelikümmend üks
(41)eurot 85 senti kuni menetluskulude täieliku äratasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99919700059657. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. vormistatuna Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Jõustumisel edastada kohtuotsus konfiskeerimise osas täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Toomas Jaama süüdistatakse selles, et tema juhtis
- novembril
- a kella 18:03 paiku Tartu linnas Veeriku tn 19 juures mootorsõidukit Suzuki Vitara registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobeseisundis, kui tõendusliku alkomeetri lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli tema poolt väljahingatava õhu alkoholisisadlus 1,15 mg/l kohta. Toomas Jaam rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Toomas Jaam toime
§ 424
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Samuti süüdistatakse Toomas Jaama selles, et tema
- novembril
- a kella 18:05 paiku Tartu linnas XXX asuva maja lähistel XXX tänaval, olles alkoholijoobeseisundis, kasutas füüsilist vägivalda T. S. i suhtes, mis seisnes selles, et Toomas Jaam lõi T. S. ile ühel korral noaga parema puusa piirkonda. Sellise tegevusega põhjustas Toomas Jaam T. S. ile füüsilist valu ja parema puusa lahtise haava. Sellega pani Toomas Jaam toime
§ 121
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Toomas Jaamale
§ 121
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuseks 1 aasta vangistust.
§ 424
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.–20.
november 2019. a, s.o 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 kuud 27 päeva vangistust.
§ 74
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Toomas Jaam ei pane 1 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§ 75
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
§ 75
lg 2 alusel temale määratavat lisakohustust.
§ 75
lg 1 alusel on Toomas Jaam käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 2 alusel määrata Toomas Jaamale käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.
§ 83
lg 1 alusel taotleb prokurör konfiskeerida Toomas Jaamalt kuriteo toimepanemise vahendina nuga, mis asub kriminaalasja materjalide juures pakendis „1. NUGA“ ning hävitada see KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjana. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 405 eurot ja kokkuleppe sõlmimisel osalenud kaitsja tasu 97,20 eurot, mille tasumiseks määrata KrMS § 180 lg 3 alusel tähtaeg 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest alates, kohustades Toomas Jaama tasuma menetluskulude hüvitamiseks iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 41,85 eurot. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Toomas Jaam tuleb süüdi tunnistada
§ 121lg 1 ja § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Kriminaalasja materjalide juures asuvad pakendites „HK1“ ja „HK 2“ 2 CD-plaati häirekeskuse kõnesalvestistega, mis tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde ka peale kohtuotsuse jõustumist.
§ 83
lg 1 alusel tuleb Toomas Jaamalt kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeerida nuga, mis asub kriminaalasja materjalide juures pakendis „
- NUGA“. Kuigi prokurör on taotlenud kokkuleppes ka konfiskeeritava noa hävitamist väärtusetu asjana, siis kohtul selle üle otsustamise pädevus riigivaraseaduse § 7 lg 1 p 2 tulenevalt puudub. Samas leiab kohus, et nimetatud asjaolu ei takista kohtuotsuse tegemist kokkuleppemenetluses, kuna konfiskeerimine on kokkuleppes toodud ning seda peab kohus ka põhjendatuks. Konfiskeeritava varaga edasise toimimise saab kohus jätta kohtuotsusest välja ning leiab, et ei välju sellega oluliselt ka sõlmitud kokkuleppest ega kokkuleppemenetluse piiridest. Süüdistatava jaoks on oluline eseme konfiskeerimine, mitte sellega edasine toimimine riigi poolt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Toomas Jaama menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja §
- Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)