Obsah (8)

§ 630§ 442§ 187§ 444§ 468§ 168§ 174§ 175

Tsiviilasi nr 2-19-9854 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 5. november 2019. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

KOHTU SEISUKOHT

1. Lembit Liivamägi esitas 01.07.
2. a Tartu Maakohtule hagi Järveotsa Vutifarm OÜ vastu, milles palus tuvastada Järveotsa Vutifarm OÜ
3. novembri
4. a osanike koosoleku otsuse vastuvõtmata jätmine. Alternatiivselt palus hageja tuvastada Järveotsa Vutifarm OÜ
5. novembri
6. a osanike koosoleku otsuse tühisus.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. 3. Kostja on 20.09.2019. a vastuses võtnud hageja nõude õigeks. Kohus teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. 4.

§ 444lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

5. Vastavalt

§ 468

lõike 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. Menetluskulud 6. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§ 168

lg 6 ning rahalise suuruse kindlaksmääramisel

§ 174

lg 1.

§ 168

lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 7. Kohus leiab, et hoolimata sellest, et kostja on võtnud hagi õigeks, on kostja oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks, seega tuleb menetluskulud

§ 168lg 6 alusel jätta kostja kanda.

1. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2268 eurot (koos käibemaksuga). Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mille § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 3500 eurot tasuda riigilõivu 300 eurot. Hageja on nõutud riigilõivu tasunud, seega on põhjendatud kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista hageja tasutud riigilõiv.
2. Tulenevalt

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõude olemust ning hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud hagiavalduse koostamiseks, kokkuleppe osas läbirääkimiste pidamiseks ning menetluskulude jaotuse osas seisukoha esitamiseks kokku 10 tunni ulatuses summas 1680 eurot koos käibemaksuga.
2. Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 1980 eurot (300 + 1680). 2
3. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 3