lg 1 p 2 alusel tunnistada lubamatuks R K suhtes tehtud Leedu Vabariigi Taurage esimese astme kohtu 16.05.
§-s 50858 toodud loetelus ei ole sellist võimalust keeldumiseks, et isikul on liikumispuue. Välisriik on sellise karistuse mõistnud ning nemad on ka hinnanud, kas isikult on võimalik juhtimisõigus ära võtta ja nende seaduse alusel on see karistus määratud. Puuduvad ka
§-st 436 lg 1 tulenevad üldised keeldumise alused. Seega puuduvad käesolevalt keeldumise alused ning rahvusvahelise koostöö raamidest väljuda ei saa. Prokurör palus otsuse tunnustamist ning alternatiivse mõjutusvahendi kohaldamist. Kaitsja asus seisukohale, et Leedu Vabariigi kohtuotsust ei saa käesolevas asjas tunnustada. Isik Leedus istungil ei osalenud, tal ei ole olnud võimalust esitada oma meditsiinidokumente. Isik ei saanud venekeelsest otsusest aru ning jättis sellele reageerimata. Liigub ainult ratastoolis ja KarS § 50 lg 2 ütleb, et liikumispuudega inimeselt juhtimisõigust ära ei võeta.
lg 2 ütleb, et kohus arvestab välisriigis mõistetud karistuse raskust, kuid see ei tohi ületada Eesti karistusseadustiku vastava paragrahvi sanktsioonis ette nähtud ülemmäära. Kaitsja hinnangul ei saa sõidukit igapäevaselt kasutavalt invaliidilt juhtimisõigust ära võtta. Prokurör vastuseks kaitsjale märkis, et iga ratastoolis olev isik ei vaja juhtimisõigust ning tuleb arvestada vastavalt kohtupraktikale seda, kas juhtimisõigus on R K eluliselt oluline. Kohus leidis, et juhtimisõiguse olemasolu olulisuse hindamiseks tuleb isikule endale selgitamise võimalus anda ning määras täiendava istungiaja, millel R K saaks osaleda Tartu kohtumajast videosilla vahendusel. 2 11.11.2019 Harju Maakohtus toimunud istungil selgitas R K videosilla vahendusel, et juhtimisõigus on talle väga oluline. Jalad ei liigu tal üldse, liigub ratastooliga, kuid kuna elab maapiirkonnas ja on vaja tööl, arstil ja poes käia, siis on ta sada protsenti autost sõltuv. Abikaasa on samamoodi töövõimetu ja autoga ei sõida, kahekesi käivad poes. Kuna vajab laktoosivaba toitu, siis tuleb tihti käia poes xxxx või xxxx. Ülepäeviti käib xxxx seetõttu, et töötab fotograafina ja lähim fotolabor asub xxxx. Võttis aastaid tagasi pangast laenu, et korter endale sobivaks kohandada ning rõdule ratastooli tõstuk paigaldada. Ilma autota tööd teha ei saa, siis ei saa ka pangalaenu ega Leedu trahvi maksta. Perearst on Xxxx, kuhu on kodust 15 kilomeetrit. Paar korda nädalas käib Xxxx ka selja pärast massaažis. Ühistranspordiga liikuda ei saa, sest bussijuhid ei ole varasemalt olnud valmis teda bussi tõstma. Leedu kohtule oma meditsiinidokumente esitada ei saanud ning otsus tehti tagaselja. Väga kahetseb oma tegu, kuid vaatamata alakeha 75% halvatusele tahab ta siiski tööl käia nagu normaalne inimene ning oma abikaasat aidata. Prokurör jäi oma varasema seisukoha juurde: tunnustamist ja täitmist välistavad asjaolud puuduvad ning juhtimisõiguse ja liikumispuudega seonduvat alust rahvusvahelise koostöö normid ette ei näe. Kaitsja palus kohtul otsust mitte tunnustada, sest isikul on liikumispuue ning ta on selgitanud kui oluline talle on juhtimisõigus – ilma selleta jääb ta elatusvahenditeta, tal ei ole võimalik täita Leedu kohtuotstust ega igapäevaseid asju korraldada, tööl käia, arsti juurde saada. Maakohas tavaliselt invataksot ei ole, aga kui see ka oleks, siis ei ole tal sellist sissetulekut, et see võimaldaks invataksot iga päev või ülepäeva kasutada. KarS § 50 ütleb, et liikumispuudega isikult ei võeta ära juhtimisõigust. Leedu on otsuse teinud seljataga, R K on öelnud, et ta ei saanud üldse aru mis toimus ning pöördus ka advokaadi poole, kuid tulutult. Kaitsjatasu palub kaitsja jätta riigi kanda. Kohus, tutvunud asja materjalidele lisatud kohtuotsusega leiab, et R K suhtes tehtud Leedu Vabariigi Taurage esimese astme kohtu 16.05.2019. a otsuse täitmine tuleb tunnistada alternatiivse mõjutusvahendi kohaldamise osas lubamatuks. R K mõisteti Leedu Vabariigi Taurage esimese astme kohtu 16.05.2019 otsusega süüdi selles, et ta 29.04.2019 umbes kella 23:20 paiku xxxx külas, xxxx vallas, xxxx omavalitsuses juhtis mootorsõidukit xxxx (reg.nr xxxx) alkoholi mõju all, rikkudes sellega liikluseeskirjade paragrahvis 14 sätestatud nõudeid, millega keelatakse mootorsõidukite juhtimine alkoholijoobes; tema vere alkoholisisaldus (BAC) oli suurem kui 1,5‰, st alkomeetri abil mõõdetud tulemused näitasid, et R K vere alkoholisisaldus (BAC) oli 1,54‰. R K süütegu kvalifitseerub Leedu Vabariigi kriminaalkoodeksi artikli 2811 lõike 1 alla, mille kohaselt võetakse vastutusele isik, kes juhtis mootorsõidukit, traktorit või iseliikuvat sõidukit või õpetas praktilist juhtimist alkoholijoobes, kelle vere alkoholisisaldus on alkomeetri abil mõõdetud tulemuste järgi suurem kui 1,51‰ või üle selle või kes keeldus alkoholijoobe nähtude ilmnemise kontrollimisest või kes tarvitas alkoholi pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist ja kelle vere alkoholisisaldus (BAC) oli 1,51‰ või üle selle.
lg 1 sätestab, et kohtuotsuse tunnustamine ja otsuses ettenähtud järelevalve on lubatud juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu täitva riigi õiguse kohaselt, sõltumata teo koosseisu tunnustest ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, sõltumata teo karistatavusest Eesti karistusseaduse järgi, kui on tegemist
R K tegu ei sisaldu
S § 424 lg 1 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis.
lg 3 sätestab, et Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel on kohtuotsuse või muu asutuse otsuse 3 tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad
§-s 436 sätestatud keeldumise alused ning täidetud on §-s 477 sätestatud tingimused.
lg 1 p 5 kohaselt ei tohi mõjutusvahendi täitmisel lisaks
§-s 436 sätestatule abistada taotletavat riiki, kui tegu, mille toimepanemise eest on kohaldatud karistust või muud mõjutusvahendit, ei ole kuriteona karistatav Eesti karistusseadustiku järgi või karistusseadustik ei näe ette sellist karistust või mõjutusvahendit. R K tegu on karistatav Eesti karistusseadustiku järgi kuriteona. Käesoleval juhul tuleb aga arvestada asjaolu, et kuigi KarS § 424 lg 1 eest toime pandud kuriteo eest lubab Eesti karistusseadustik lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist alates kolmest kuust (KarS § 424 lg 3), siis keelab KarS § 50 lg 2 mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Riigikohus on
lg 1 p 5 sätestatud täitmist takistav asjaolu, s.t Eesti karistusseadustik ei näe ette sellist mõjutusvahendit nagu Leedu Vabariik on R K kohaldanud, milleks on mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist liikumispuudega isikult.
lg 1 sätestab, et kui isikule välisriigis määratud tingimusliku meetme või alternatiivse mõjutusvahendi laad või kestus või tingimisi karistuse kestus on vastuolus Eesti õigusega, kohaldatakse neid meetmeid Eesti karistusseadustiku kohaselt selliselt, et need oleksid kooskõlas Eesti karistusseadustiku alusel samaväärse kuriteo eest kohaldatavate tingimuslike meetmete või alternatiivse mõjutusvahendiga. Muudetud tingimuslik meede või alternatiivne mõjutusvahend peab võimalikult täpselt vastama otsuse teinud riigi määratud meetmele, mõjutusvahendile või tingimisi karistuse kestusele. Käesoleval juhul ei ole aga kohtul võimalik kohaldada ka muud tingimuslikku meedet või alternatiivset mõjutusvahendit, kuivõrd R K on Leedu Vabariigi Taurage esimese astme kohtu otsusega mõistetud karistuseks rahaline karistus ning sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks ja 6 kuuks ning tunnustamise ja täitmise menetlus hõlmab antud asjas üksnes sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus tuvastas, et R K Leedu Vabariigi Taurage esimese astme kohtu otsusega kohaldatud tingimuslik meede või alternatiivne mõjutusvahend ei ole kooskõlas Eesti õigusega, sest KarS § 50 lg 2 keelab sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. R K mootorsõidukit just sellisel otstarbel kasutab ning kohus on igakülgselt tuvastanud selle, et R Kle on sõiduki juhtimisõiguse olemasolu hädavajalik liikumispuudest tingitult. KarS § 424 lg 1 toimepandud kuriteo eest on seadusandja ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Lisakaristusena lubab KarS § 424 lg 3 kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist alates kolmest kuust.
lg 3 keelab aga ühelgi juhul 4 muudetud tingimusliku meetme, alternatiivse mõjutusvahendi või tingimisi karistuse kestuse määrata rangema, kui seda on teinud isikule otsuse teinud riik. Järelikult ei ole kohtul käesoleval juhul võimalik R K kohaldada ka muudetud tingimuslikku meedet või alternatiivset mõjutusvahendit. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus
lg 1 p 2 kohaselt R K suhtes Leedu Vabariigis tehtud otsuse tingimusliku meetme või alternatiivse mõjutusvahendi (sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks ja 6 kuuks alates 30.04.2019) kohaldamiseks tunnustamata. Käesolevas menetluses on ainsaks tekkinud menetluskuluks määratud kaitsjale Eesti Vabariigi poolt makstud tasu, antud juhul 189,60 eurot välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetluseks ettevalmistamine ning kolmel kohtuistungil osalemise eest.
§-d 180-188 ei näe aga ette korda, kelle kanda jäävad menetluskulud, mis on tekkinud välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses. Kohus võtab arvesse, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlust ei algatanud R K ning Leedu Vabariigi kohtu otsus on tema suhtes tehtud tagaselja. Samuti on kohus asunud seisukohale, et välisriigi kohtuotsus tuleb jätta tunnustamata. Seega, kuivõrd puudub
-is alus R K menetluskulude väljamõistmiseks ning arvestades ka praeguse menetluse eripära, tuleb Eesti Vabariigil tekkinud riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Martin Tuulik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.