1-17-8705/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-8705 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. oktoobri 2019 määrus Simmo Laane tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Simmo Laan (isikukood 38611096526), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Maakohtu 18.09.2017 otsusega karistati Simmo Laant KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 järgi 9 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.05.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – vangistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 17.09.2017 ja lõpp 17.03.
5. Tartu Maakohtu 29.10.2019 määrusega jäeti S. Laan ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
6. S. Laan on mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused S. Laane vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
7. S. Laant on korduvalt kriminaalkorras karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab S. Laan taaskord liitkaristust varavastaste kuritegude toimepanemise eest. S. Laane varasemast elukäigust nähtuvalt on S. Laanele samalaadsete kuritegude toimepanemise eest mõistetud erinevaid karistusi, mida S. Laanel on tulnud kanda vabaduses. Sellele vaatamata on S. Laan jätkanud uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Viimati anti S. Laanele võimalus kanda karistust vabaduses Harju Maakohtu 25.05.2017 otsusega (kriminaalasi nr 1-17-4664). S. Laanele mõisteti enne eelmise kohtuotsuse tegemist (s.o Harju Maakohtu 20.05.2015 otsus kriminaalasjas nr 1-15-1921) toime pandud omastamise eest liitkaristuseks vangistus, mis jäeti KarS § 73 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata 3 aasta 6-kuulise katseajaga. Sellele vaatamata pani S. Laan toime uue varguse vaid mõned kuud pärast kohtuotsuse tegemist (võttis Solarise keskuse 0-korruselt ära SOS Lasteküla Eesti Ühingule kuuluva korjanduskasti), s.o katseajal. Seega ei anna S. Laane varasem elukäik alust olla veendunud, et S. Laanele mõistetud karistus on sellel korral oma eesmärgi täitnud ja seda vaatamata sellele, et S. Laan kannab esmakordselt karistust kinnipidamisasutuses. 2.
8. Vangistuse jooksul S. Laan on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja 12 sammu (omal soovil). Samuti on S. Laan osalenud vangla tööhõives. S. Laan on alustanud õpinguid Tartu Kutsehariduskeskuses puhastusteenindaja erialal, kuid eraldatud lukustatud kambris paiknemise tõttu jäi eriala omandamata. Maakohtu hinnangul ei saa S. Laane käitumist karistuse kandmise ajal pidada positiivseks, kuna S. Laanel on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust korraldusele allumatuse ja keelatud eseme omamise eest. Lisaks on S. Laane suhtes kohaldatud aprillis 2019 täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna S. Laanel oli kambrikaaslasega füüsiline konflikt. Eelkirjeldatud asjaolud kinnitavad, et S. Laan ei ole suutnud õiguskuulekalt ja teiste õigusi respekteerivalt käituda ka karistuse kandmise ajal kinnipidamiskohas. See omakorda ei anna alust olla veendunud, et S. Laanel on olemas piisav motivatsioon enda käitumise muutmiseks vabaduses ja seda vaatamata läbitud sotsiaalprogrammidele. 2.
9. S. Laan soovib vabaduses asuda elama MTÜ-sse Lootuse küla, asukohaga Laitse küla, Saue vald, Harju maakond. Maakohus peab positiivseks, et S. Laan soovib vabaduses aktiivselt tegeleda oma alkoholi ja narkootikumide tarvitamise harjumustega. Ennekõike alkoholi tarvitamisega seotud probleemid on ka S. Laane puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskideks. Sellele vaatamata pidas maakohus oluliseks, et S. Laan on olnud pikaajaline kuritarvitaja, kes ei ole senini leidnud piisavat motivatsiooni probleemiga tegelemiseks. See omakorda annab alust kahelda, et S. Laane motivatsioon on piisav probleemiga edukalt tegelemiseks. Maakohtule esitatud materjalide kohaselt puudub S. Laanel vabaduses lähedaste toetus (suhted halvad alkoholi liigtarvitamise tõttu). S. Laane enda selgituste kohaselt suhtleb ta vangistuses olles emaga. K-raha andmetel S. Laanel on tasumata nõudeid summas 29 540,58 eurot ja vabanemisfondis on üksnes 200,77 eurot. Maakohus leiab, et S. Laane tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja tema isik. Määruskaebus
10. Tartu Maakohtu 29.10.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Laan, kes palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus otsus, millega vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. Maakohtu määrus on põhistamata ja arvesse ei ole võetud kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid. Maakohtu viited on üldsõnalised ning otseseid seoseid ei ole välja toodud. Kui lähtuda kuriteo asjaoludest ja varasemast elukäigust, siis kaotab ennetähtaegne vabastamine mõtte ning need asjaolud ajas ei muutu. Maakohus on arvestanud üksnes kambrisse lukustamise fakti. Maakohus ei ole endale asjaolusid selgeks teinud. Süüdimõistetu on osalenud 2 sotsiaalprogrammides, ta tahab minna vabatahtlikult rehabilitatsioonikeskusesse ning esimene vangistus on talle mõjunud. Esimesest vangistusest saadud šokk on suunanud süüdimõistetut õiguskuulekale teele. Tänaseks päevaks on suhtlus ema ja elukaaslasega taastunud. Nõuetega saab tegeleda rehabilitatsioonikeskuses. Süüdimõistetu kahetseb distsiplinaarkaristusi ning leiab, et ta on õppust võtnud. Süüdimõistetu on lisakohustustega nõus, kui kohus seda vajalikuks peab. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
12. või
13. peatüki sätteid, arvestades
14. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
16. peatüki
17. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.04.2011 määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
18. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
19. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud põhjalikult ja veenvalt. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et S. Laane tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, seda nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid. Seega puuduvad sisuliselt asjaolud, mis lükkaksid ümber uute kuritegude toimepanemise riski ja põhjuse, miks ei ole võimalik süüdimõistetut käesoleval ajal ennetähtaegselt vabastada. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud asjaolusid, mida määruskaebuses välja tuuakse, s.o on elukoha olemasolu rehabilitatsioonikeskuses ning et tegemist on süüdimõistetu esimese vangistusega. Maakohtu poolt arvestatud varasem karistatus ning varasem elukäik on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad asjaolud, mis kuuluvad kogumis arvestamisele. Kuriteo asjaolusid maakohus 3 arvestanud ei ole, vaid analüüsinud kuritegude toimepanemise süsteemi. Ebaõige on ka määruskaebuse väide, et ta ei ole aasta jooksul distsiplinaarrikkumisi toime pannud, sest vangla iseloomustuse kohaselt oli viimane karistus 18.04.
20. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks.
21. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 326 lg-st 3 tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 4