) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei saa hageja nõuda ka kogu võlgnevuse tagastamist, sest kõikide osamaksete tähtaeg ei ole käesolevaks ajaks saabunud.
lg 1 kohaselt tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi; muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
lg 1 sätestab kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks meeldetuletuskirjade tasu 20 eurot. Hagiavalduse p 1.4 ja 1.5 on välja toodud, et kostjale saadeti 31.12.2018 lepingu ülesütlemise hoiatus ja 31.01.2019 teade lepingu ülesütlemise kohta ning need kirjad on ka kohtule esitatud. Hagi p 1.6 meeldetuletuskirjade tabelis on aga välja toodud neli kirja 15.11.2018, 25.12.2018, 25.12.2018 ja 25.01.2019 – see ei ole kooskõlas eelnevalt hagis esitatu ega tõenditega. Kohus lähtub sellest et Coop Finants AS poolt on saadetud kostjale kaks kirja ja ühe kirja põhjendatud kulu on 5 eurot. Seega kuulub meeldetuletuskirjade saatmise kuluna väljamõistmisele 10 eurot. Ülejäänud nõudeid ja nende arvestust peab kohus põhjendatuks ning ka kostja ei ole nõudeid vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 299,91 eurot, intressi 29,73 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni 31,72 eurot ja viivise 19,90% aastas põhivõlalt alates 16.08.2019 (hagi esitamise kuupäev) kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Hagi jääb rahuldamata meeldetuletuskirjade tasu 10 euro väljamõistmise nõudes. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata üksnes väikses osas võrreldes kogunõudega, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu ja maksekäsu kiirmenetluskulud 20 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks on käesolevas asjas 471,04 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 100 eurot, mis on tasutud. Riigilõivukulu on põhjendatud. 3 TsMS § 144 lg 1 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 172 lg 9 sätestab: „Maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka“ Antud juhul ei ole hagimenetluse näol tegu jätkuna maksekäsu kiirmenetlusele. Seetõttu ei mõista kohus kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 100 eurot ja mõistab kulud kostjalt välja, samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.