Obsah (10)

§ 100§ 120§ 97§ 80§ 96§ 99§ 101§ 102§ 105§ 116

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht 7. november 2019, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-2182 Tsiviilasi

§ 100lg 4). 4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda vastavalt Ts

MS § 163 lg

1. Saata kohtuotsus menetlusosalistele. EDASIKAEBAMISE KORD 2-19-2182 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK I G esitas seadusliku esindaja kaudu hagi A Gi vastu elatise nõudes. Hageja soovis 350 eurot elatist alates hagi esitamisest. Kostja tunnistas vastuses hagi 270 euro ulatuses. Kohus mõistis 05.04.
2. a otsusega kostjalt välja elatise 270 eurot. Kostja esitas apellatsioonikaebuse, kuna tegemist ei olnud õigeksvõtuga, nagu kohus märkis. 16.05.
3. a otsusega rahuldas Tartu Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse, tühistas Viru Maakohtu 05.04.
4. a otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. 25.09.
5. a kohtuistungil muutis hageja haginõude suurust ja nõustus kostjalt välja mõista 270 elatist. Kostja hagi ei tunnistanud, selgitades, et tema ülalpidamisel onn veel üks laps, kellele tuleb elatist maksta. 10.10.
6. a kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada ja välja mõista 270 eurot elatist, mis on seadusega kehtestatud miinimum. Kostja palub arvesse võtta, et tema ülalpidamisel on veel üks laps, mistõttu tal ei ole lihtsalt võimalik nõutud summat maksta. Kostja on nõus maksma elatist 215 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

§ 120

lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kavatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Hagiavalduse lisatud sünnitõendi kohaselt on hageja I Gi vanemateks I G ja T Ga. Tulenevalt

§-st 96 on kostja kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma ning

§ 97lg 1 järgi alaealine laps (hageja) seda õigustatud saama.

Vaidlust ei ole, et kostja on hageja isa, seega on ta ülenejaks sugulaseks

§ 80

lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks

§ 96esimese lause kohaselt.

Samuti puudub vaidlus selle üle, et hageja elab koos emaga ning

§ 100

lg 2 esimese lause kohaselt tuleb kostjal täita hageja ülalpidamise kohustust eelkõige elatise maksmise teel. Vastavalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Kuupalga alammäär alates 2019. aastast on 540 eurot ning elatise miinimummäär 270 eurot. Hageja nõuab kostjalt elatist 270 eurot. Kostja on vastuses nõus elatist maksma, kuid mitte sellises summas, mida hageja soovib. Kostja põhjenduste kohaselt on tema ülalpidamisel veel üks laps. 2 2-19-2182 Kohus selgitab hagejale, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Antud juhul nõuab hageja elatist 270 eurot, seega ei pea hageja eraldi oma kulusid tõendama. Kostja poolt esitatud töötasu tõendi kohaselt on tema töötasuks miinimumtasu, milleks on 540 eurot. Rahvastikuregistri andmetel on A Gi peale hageja veel alaealine laps KGa. Kohtule esitatud tõendite kohaselt maksab kostja K Gale igakuiselt elatist kuni 250 eurot. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Hageja seadusliku esindaja väitel ei anna kostja lapsele elatist. Kostja väitel on ta nõus lapsele elatist maksma, kuid mitte nõutud summas, kuna tema ülalpidamisel on veel üks laps ning tema töötasuks on miinimum töötasu. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Seega märgib kohus kostjale, et kostja peab tegema endast kõik oleneva, et tagada oma alaealistele lastele ülalpidamise.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

Antud juhul on tegemist asjaoluga, kus kostja ülalpidamisel on ka teine alaealine laps, kes ei saa jääda halvemasse olukorda. Samas on kohtule esitatud tõendid, et esimesele lapsele maksab kostja elatist igakuiselt 230-250 eurot. Seega ei saa kohus jätta halvemasse olukorda ka hagejat. Kohus juhib ka tähelepanu asjaolule, et kostja näol on tegemist terve tööeas mehega, kellel on võimalus teha oma elus muudatusi, et laste ülalpidamine tagada. Kostja märgib, et tema töötasuks on miinimumtasu ning ta ei saa teisel töökohal töökohustuste tõttu töö teha. Kohus kontrollis peale alaealise lapse olemasolu ka kostja töökohti Maksu- ja Tolliameti andmebaasist. Kostja on teinud aega ajalt tööd ka teise tööandja juures, mis pigem näitab, et kostjal on võimalus tagada endale ja lapsele piisav ülalpidamine. 3 2-19-2182 Kohus selgitab iga inimene elab oma võimaluste piires, kuid kui on isiku kasvatada alaealine laps, siis tema huvid ja heaolu tuleb enda omast ette seada. Arvestades, et kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, leiab kohus, et on põhjendatud elatise suuruseks 240 eurot. Kohus jätab kostja kulud tähelepanuta, kuna neid saab kostja ise reguleerida. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et ei saa elatise määramisel arvestada asjaoluga, et kostja jätab vara lapsele, varalised suhted tuleb vanematel endil selgeks rääkida ning see ei puuduta elatise määra. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 4