KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 10.05.2018, Tallinn Haldusasja number 3-17-2235 Haldusasi Marina Jurgens kaebus Maksu- ja Tol

) § 96 lg-s 5 sätestatud alus vastutusotsuse koostamiseks. 2. MTA tegi 28.09.2017 Marina Jurgensile (kaebaja) vastutusotsuse, milles kohustas kaebajat tasuma Fermet Pro OÜ maksuvõlg 90 135,13 eurot. 1

§ 85lg-t 4 koostoimes KMS § 24 lg-ga 1, KMS §-ga 29 lg 1 ning lg-ga 31 lg 1.

2.3 Kaebaja korraldas äriühingu majandustegevuse selliselt, et hoiduda kõrvale käibemaksu tasumise kohustusest, jättes sellega täitmata tasumiskohustuse tagamise. Nii on kaebaja rikkunud tasumise kohustust, mis tuleneb üldnormina

§ 105lg-st 1 ning vastavalt maksuliigile erinormina KMS § 38 lg-st 1.

Fermet Pro OÜ arvelduskontole laekus kokku 599 942,14 eurot, millest oleks piisanud, et tasuda maksuvõlg. 2.4 Kaebaja on rikkunud

§ 8

lg-st 1 tulenevat tagamiskohustust, st kohustust tegutseda viisil, et maksuvõlgasid üldse ei teki. Juba tagamiskohustuse tahtlik või raskest hooletusest rikkumine toob kaasa solidaarvastutuse selle tulemusena tekkinud maksuvõla eest.

§ 40

lg-st 3 järeldub, et kui äriühingul on mitu juhatuse liiget, on nende vastutus

§-s 8 nimetatud kohustuse rikkumise korral solidaarne. Kaebaja ei huvitunud teise juhatuse liikme tegevusest üldse. 2.5 Kaebaja on Fermet Pro OÜ esindajana võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 tähenduses raskest hooletusest rikkunud sisendkäibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustust ja tagamiskohustust. Antud juhul annavad aluse käsitleda

§ 8

lg-st 1 tulenevaid kohustusi raske hooletuse vormis rikkumisena järgnevad asjaolud: kaebajal olid raamatupidamisvolitused, sh ligipääs MTA ekeskkonnale. Raamatupidamise korraldamine on juhatuse liikme ülesanne, st antud juhul nii kaebaja kui V.Deševõhi kohustus. Nimetatu tähendab, et kui kokkuleppeliselt edastaski maksudeklaratsioonis kajastatud andmeid V.Tonjuk või teine juhatuse liige V.Deševõh, oleks kaebaja äriühingu ja kolmandate isikute ees sellest kohustusest vabastatud. Kaebaja seevastu ei huvitunud üldse teise juhatuse liikme tegevusest. Tehingutega seotud andmeid ka pealiskaudselt uurides oleks pidanud tekkima kahtlus tehingute õigsuse suhtes, ning sisendkäibemaksu ebaõige mahaarvamine oleks pidanud olema ilmne. Kaebajal oli V.Tonjukiga, kes väidetavalt äriühingut reaalselt juhtis ja kes kaebajal juhatuse liige olla palus, suhe. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et kaebaja oli äriühingu majandustegevusega kursis ja toimuvast teadlik. Sellest tulenevalt ei olnud kaebajal ka objektiivseid takistusi, et äriühingu tegevuse kohta teavet ja dokumente küsida. Danske Bank AS vastuse kohaselt kuulus kaebajale pangakaart, st tal oli ligipääs vähemalt ühele pangakontole. Kaebaja pidi saama aru, et arveldukontol toimuva raha liikumise ja majandustegevust kajastava dokumentatsiooni vahel on vastuolud. Kaebajal puudusid objektiivsed takistused osalemiseks Fermet Pro 2

§ 8

lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmise tagamiseta jätmisega, mis on aluseks juhatuse liikme vastutusele tulenevalt

§ 40lg-le 1.

2.7 Maksukohustuste aegumistähtaeg hakkab 20.04.2015, kuna vanim maksudeklaratsioon esitati perioodi märts 2015 kohta. Seega aeguks vastutusotsuse koostamise aeg raske hooletuse korral aprillis 2018 ja maksusumma määramise tähtaeg ei ole käesoleval juhul möödunud (

§ 98lg 1).

Samuti ei esine

§ 96lõikes 6 sätestatud aluseid.

1. Kaebaja esitas 31.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 28.09.2017 vastutusotsuse tühistamiseks.
2. Kohus võttis 8.11.2017 kohtumäärusega kaebuse menetlusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja seisukoht
3. Kaebaja taotleb vastutusotsuse tühistamist. 5.1 Kaebaja oli Fermet Pro OÜ juhatuse liikmeks kuni 08.07.
4. MTA kinnitusel alustati ettevõtte suhtes kontrolli 28.07.2015, ehk peale seda, kui kaebaja kutsuti juhatusest tagasi. Ettevõtte müügi ajal ja juhatusest tagasi kutsumise ajal ei olnud maksuvõlga. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu MTA väide, et Fermet Pro OÜ-lt ei õnnestunud saada dokumente. Kuna kaebaja andis ettevõttega seotud dokumendid üle, siis ei ole ta seotud asjaoluga, et Fermet Pro OÜ ei esitanud maksuhaldurile dokumente. Samuti ei saa kaebaja vastutada selle eest, et dokumente ei esita tehingu teine osapool. Nõue on esitatud enam kui aasta peale seda, kui kaebaja kutsuti juhatusest tagasi. Maksuhalduril on õigus saada dokumendid uuelt juhatuselt. Kaebuse esitaja ei saa vastutada ettevõtte edaspidise omaniku ja juhatuse tegevuse eest. Nimetatu kehtib MTA väidetele seoses tehingutega OÜ-ga Pappa Reale, OÜ-ga Favorito Magnifico, Legal Sharks OÜ, OÜ-ga A&V Investor ja OÜ-ga Euronordic Trans. OÜ A&V Investor esitas MTA-le raamatupidamise dokumendid. Mis osas dokumendid ei vasta KMS § 37, pole selgitatud. 5.2 Kaebaja on selgitanud, et ei olnud ettevõttega seotud ja oli ettevõtte juhatuse liige elukaaslase V.Tonjuk palvel ega olnud teadlik ettevõtte majandustegevusest, kuna sellega tegeles V.Tonjuk. Kaebaja ei ole kunagi osa võtnud tehingutest OÜ-ga Pappa Reale, OÜ-ga Favorito Magnifico, Legal Sharks OÜ-ga, OÜ-ga A&V Investor ja OÜ-ga Euronordic Trans. Kaebaja andmetel võis tehingutes osaleda teine juhatuse liige ja V.Tonjuk. Deklareerimise osas ei oska kaebuse esitaja esitada vastuväiteid, kuna ei tegelenud ettevõttes raamatupidamise korraldamisega. 5.3 Vastutusotsuse p-s 3.1 pole ära toodud, miks just kaebaja tegevuse tagajärgedel kajastas Fermet Pro OÜ raamatupidamises valeandmeid. Tegemist on üldsõnalise ja tõendamata väitega. Vastutusotsuse p. 3.1.2 osas leiab kaebaja, et MTA pole tõendanud, et kaebaja korraldas ettevõtte 3

§ 40

lg-st 1 tulenevalt ei saa kahju tekkimises olla süüdi kaebaja, kuna teda on hoitud teadmatuses ja talle on kinnitatud, et kõik äriühingu kohustused on täidetud ja puudub vajadus sekkumiseks. MTA pole tõendanud, et kaebaja oleks pidanud teadma tehingutest, mille tõttu on ettevõttel tekkinud maksukohustus. 5.5 Vastutusotsuse punktis 1 on MTA asunud ekslikult seisukohale, et maksuvõlga ei ole võimalik nõuda sisse Fermet Pro OÜ-lt. OÜ Fermet Pro omab nõudeõigust V.Tonjuk vastu summas 51560 eurot põhjusel, et osaühingu vara arvelt on tasutud tema isiklik laen. MTA ei ole kasutanud

§ 130sätestatud maksuvõla sissenõudmise võimalust.

Seega ei ole kaebaja suhtes vastutusotsuse tegemise eeldused täidetud. 5.6 Samuti on küsitav ja vaieldav MTA poolt maksude arvutamisel mingi metoodika kasutamine. Kaebaja ei saa vastutada sündmuste ja tegevuste eest, mis leidsid aset peale tema juhatusest välja arvamist, sh 2015 juunikuu käibedeklaratsiooniga seonduva eest, sest see esitati maksuhaldurile 20.07.2015, st ajal, mil kaebaja ei olnud enam juhatuse liige. MTA selgitustest ilmneb, et deklaratsioonid olid esitatud ja maksud vastavalt maksudeklaratsioonidele tasutud. Kaebajal pole võimaldatud esitada täiendavaid tõendeid, sh pole kuulatud üle V.Tonjuki. Menetluses ei ole kaebajale tutvustatud dokumente, materjale, kaebajat ei ole ära kuulatud, ei ole lisatud täiendavaid tõendeid. Maksuhaldur on kasutanud raamatupidava Veera Ponomarjova ütlusi, kuid neid ütlusi kaebaja eest varjatakse. MTA seisukoht 6. MTA ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. 6.1 Vaidlusalusest vastutusotsusest ei tulene, et maksuhaldur oleks kohaldanud kaebaja vastutust perioodi eest, mil kaebaja ei olnud enam Fermet Pro OÜ juhatuse liige. Kaebaja ei saanud esitada maksuhaldurile nõutud dokumente, kui need on üle antud uuele juhatuse liikmele, kuid käesolevas asjas ei ole kaebaja ka andnud nõutud teavet, mis ei ole puutumuses dokumentide esitamise kohustusega. Fermet Pro OÜ ei esitanud maksuhaldurile tema suhtes läbi viidud maksumenetluses mistahes tõendeid, mis kinnitaksid märts-september 2015 käibedeklaratsioonides kajastatud andmete õigsust. Samas viitab kaebaja kaebuses läbivalt sellele, et andis kõik dokumendid üle uuele juhatuse liikmele. Eeltoodust saab järeldada, et ettevõtte dokumendid olid kaebaja käes ning tal oli vähemalt teoreetiline võimalus nendega tutvuda. 6.2 Tehingute mittetoimumine Fermet Pro OÜ ja tema väidetavate tehingupartnerite vahel ja seeläbi ebaõigete andmete kajastamine maksudeklaratsioonides on viinud maksuvõla tekkimiseni. Seega on kaebaja rikkunud juhatuse liikme kohustust sellega, et tema tegevusetuse tulemusena 4

§ 8

lg-st 1 tuleneb äriühingu seadusliku esindaja kohustus vajadusel aktiivselt tegutseda muu hulgas

§ 85lg-s 4 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks.

Kaebaja küll ise ei esitanud maksudeklaratsioone, kuid rikkumine on põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega, sest kaebajale etteheidetav tegevusetus seisneb valeandmetega maksudeklaratsioonide esitamise takistamata ja/või parandusdeklaratsioonide esitamata jätmises. Ebaõigete andmete esitamine maksudeklaratsioonides tingis aga vahetult maksuvõla kujunemise. Vastutust äriühingu maksuvõla eest ei saa kuidagi mõjutada ka juhatuse liikmete või muude isikute omavahelised kokkulepped. Kui üks juhtorgani liige lähtub üksnes organisisesest kohustuste jagamise kokkuleppest ega huvitu üldse teiste liikmete tegevusest, siis ei ole ka see juhatuse liige täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, kui teised juhatuse liikmed tegutsevad ebaseaduslikult. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei saanud aru, et juriidilise isiku juhatuse liikmena vastutab ta ka juriidilise isiku tegevuse õiguspärase korraldamise eest. 6.4 Maksuhaldur on leidnud, et kaebaja rikkus deklareerimis-, tasumis- ja tagamiskohustust raskest hooletusest, mille tulemusel on äriühingul maksuvõlg. Kaebaja tegevusetuse ja maksuotsusega määratud maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos. Kui kaebaja oleks täitnud oma kohustusi, oleks ta tuvastanud maksuseaduste rikkumised. Sekkumisel oleks saanud takistada raamatupidamises valeandmete kajastamist ja maksuvõla tekkimist. Maksumenetluses on tuvastamist leidnud, et Fermet Pro OÜ ei teinud tehinguid vastutusotsuse p-s 2 nimetatud äriühingutega ning sooviti tekitada üksnes õigusnäivust. 6.5 Maksuhaldur on vastutusotsuses arusaadavalt ja selgelt põhjendanud maksuvõla kujunemist ja kaebaja ei ole tõendanud maksuhalduri ekslikkust maksuvõla kindlakstegemisel. Vastutusotsuses on esitatud piisav tõendite analüüs ja järeldused, miks maksuhaldur leiab, et kaebaja vastutab äriühingu maksuvõla tasumise eest ja milles seisneb tema süü. Vastutusotsuses on vastatud kaebaja vastuväidetele. KOHTU PÕHJENDUSED 7. Kohus leiab, et kaebus ei anna alust vastutusotsuse tühistamiseks. 8. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas kaebaja vastutab Fermet Pro OÜ maksuvõla eest.

§ 8

lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava

ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.

§ 40

lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest

§ 8

nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

§ 96

lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest vastutusotsuse. Riigikohtu praktika kohaselt (nt otsus 3-3-1-37-13 p 12) on

§ 8

lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt vastutuskohustuse eeldused järgmised:

1. a)juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi (süü küsimus),
2. b)rikutud on kohustust tagada

-st ja 5

§ 96

lg-st 6 tulenevalt peab maksuvõlg esinema ka vastutusotsuse tegemise aja seisuga ning maksuvõla sissenõudmine ei tohi olla aegunud. Ka ei tohi maksusumma määramise aegumistähtaeg (

§ 98

) olla möödunud.

§ 96

lg 5 kohaselt võib

§-des 38-40 nimetatud isikutele teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot. Ühtlasi peab vastutusotsus olema tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12).

1. Vaidlustatud vastutusotsusega nõuab MTA kaebajalt sisse Fermet Pro OÜ maksuvõlga. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Fermet Pro OÜ-l on kehtiv maksuvõlg ja et maksu määramisel ei ole aegumistähtaeg möödunud. Samuti ei ole vaidlust maksuvõla tekkimise põhjuste üle. Vaidlus on selles, kas kogu maksuvõlg on tekkinud perioodil, mil juhatuse liikmeks oli kaebaja, maksuvõla suuruse üle, kas maksuhalduril on veel võimalik maksuvõlga äriühingult sisse nõuda ning selle üle, kas maksuhaldur on õigesti tuvastanud kaebaja süü, mis on põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega. Lisaks sellele on vaidlus selles, kas vastutusotsuse andmisele eelnevas menetluses on rikutud menetlusnorme.
2. Vaidlusalusest vastutusotsusest ei tulene, nagu oleks vastutusotsusega hõlmatud ebaõige periood, st et kaebaja ei vastuta 2015 aasta juunikuu käibedeklaratsiooni esitamise ja käibemaksu tasumisega seonduvate sündmuste eest, kuna need leidsid aset pärast tema juhatusest välja arvamist. 2015 aasta juunikuu käibedeklaratsioon esitamise tähtaeg oli 20.07.2015 (KMS § 27 lg 1). Nimetatud kuupäeval see maksuametile ka esitati. Kaebaja oli maksukohustuslase Fermet Pro OÜ juhatuse liige 16.10.2012 kuni 08.07.
3. Seega on juuni 2015 käibedeklaratsioonil kajastatud käive tekkinud ajal, mil kaebaja oli Fermet Pro OÜ juhatuse liige. Asjakohane ei ole kaebaja väide, mille kohaselt puudus äriühingul maksuvõlg selle müügi hetkel. Kaebaja oli Fermet Pro OÜ juhatuse liige ajal, mil äriühing esitas ebaõigete andmetega käibedeklaratsioonid. Maksuvõla olemasolu tuvastati maksuotsusega ning maksuvõla olemasolu ei kajastunud e-maksuametis vaid põhjusel, et eelnevalt oli Fermet Pro OÜ käibedeklaratsioonidel kajastatud valeandmeid. Seega on vastutusotsusega õigesti hõlmatud periood alates märts 2015 kuni juuni 2015 (kaasa arvatud). Asjas ei oma tähtsust, et kontrolli Fermet Pro OÜ tegevuse suhtes alustati peale seda, kui kaebaja ei olnud enam juhatuse liige. Kaebaja vastutus tuleneb asjaoludest, mis toimusid tema juhatuse liikmeks oleku ajal.
4. Kohus leiab, et maksuhaldur on vastutusotsuse punktis 2 ja 4 ning vastutusotsuse lisas 5 (tl 92) arusaadavalt ja selgelt põhjendanud maksuvõla kujunemist. Kaebaja ei ole tõendanud, et maksuhaldur on eksinud maksuvõla kindlakstegemisel. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-3-09 leidnud, et kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele.

§ 150

lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kuivõrd ka vastutusotsuse adressaadil on õigus vaidlustada maksuvõla suurust ja vastutusotsuse näol on tegemist maksuotsuse eriliigiga, siis kehtivad viidatud põhimõtted ka vastutusotsuse vaidlustamisel. Kaebaja on kaebuses esitanud paljasõnalise väite, mille kohaselt on küsitav ja vaieldav MTA poolt maksude arvutamisel mingi metoodika kasutamine, kuid ei ole oma väiteid põhjendanud ega tõendanud. 12. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt on maksuvõla sisse nõudmine Fermet Pro OÜlt veel võimalik ning täitmata on vastutusotsuse tegemise eeldus. Kaebaja väidete kohaselt omab Fermet Pro OÜ nõudeõigust V.Tonjuk vastu ning maksuhaldur ei ole kasutanud

§-s 130 sätestatud võimalust pöörata sissenõue rahalisele kohustusele, ehk V.Tonjuk rahalisele kohustusele Fermet Pro OÜ ees. Maksutoimikus on V.Tonjuk poolt alla kirjutatud ja 05.01.2015 kuupäeva 6

§ 96lg-le 5 tuginedes olemas alus vastutusotsuse koostamiseks.

13. Asja materjalide kohaselt tuvastas maksuhaldur läbi maksumenetluse, et Fermet Pro OÜ-l oli tekkinud maksuvõlg, mis koosneb käibemaksukohustusest, mille kohta on vormistatud 23.01.2017 maksuotsus nr 12.2-3/0033788-66 (tl 27-54). Maksuotsusega on tuvastatud, et Fermet Pro OÜ ei ole teinud tehinguid OÜ-ga Pappa Reale, Favorito Magnifico OÜ-ga, Legal Sharks OÜ-ga, OÜ-ga A&V Investor ja Euronordic Trans OÜ-ga. Samuti on tuvastatud, et Fermet Pro OÜ jättis 77 652,64 euro ulatuses täitmata kontrolliperioodi KMD-de B-osad, mistõttu ei ole võimalik tuvastada kellelt ja millises summas on kaupu soetatud (maksuotsuse p 2.2.1-2.2.6 ja vastutusotsuse p 2). Maksuhaldur on tuvastanud, et tehingute kohta ei esitatud Fermet Pro OÜ ega tehingute teiste osapoolte poolt mistahes teavet või dokumente, v.a OÜ A&V Investor, mille puhul maksuhaldur leidis, et esitatud arved ei vasta nõuetele. Kuna kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla Fermet Pro OÜ maksuvõla olemasolu, siis kohus neid asjaolusid täiendavalt ei analüüsi. Samuti ei nähtu käesoleva asja materjalidest, et oleks esinenud

96 lg-s 6 sätetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Vastuseks kaebaja väitele, mille kohaselt ei saa kaebaja vastutada selle eest, et tehingu teiseks pooleks olevad äriühingud ei esita maksuhaldurile tehingute toimumist tõendavaid dokumente ning et kaebaja ei saa vastutada äriühingu uue juhatuse tegevuse eest, märgib kohus, et kaebaja ei saa tõepoolest vastutada väidetava tehingu teise poole käitumise eest maksumenetluses ega ka esitada maksuhaldurile dokumente, mille ta on väidetavalt andnud üle uuele juhatuse liikmele. Samas ei ole kaebaja aga andnud maksuhaldurile kirjeldatud tehingute kohta ka mitte mingit teavet, mida ta oleks saanud anda ka siis, kui tal puudusid nõutud dokumendid (MTA 08.12.2017 vastuse lisa 7). Kaebaja vastused maksuhalduri küsimustele jäid lakooniliseks ning kaebaja viitas asjaolule, et teavet valdab V.Tonjuk, mitte tema. Kohus nõustub maksuhalduriga, et olukorras, kus maksuhaldur on kontrollitaval perioodil maksukohustuslaselt maksustamise aluseks olevate tehingute kohta dokumentide esitamist nõudnud, neid ei ole esitatud ja maksuhalduril ei ole õnnestunud dokumente saada muul moel, oli maksuhalduril õigus lähtuda põhjendatud eeldusest, et vastavaid dokumente olemas ei ole. 14. Kaebaja leiab, et ta ei ole rikkunud oma kohustusi juhatuse liikmena, kuna ta ei olnud seotud Fermet Pro OÜ tegevusega ega saanud sellest lähtuvalt kontrollida ka majandustegevust ega raamatupidamist. Ettevõttega on algusest peale tegelenud ainult V.Tonjuk ja V.Deševõh. Kuna kaeba7

§ 40

lg 1 kohaselt vastutab seaduslik esindaja juhul, kui ta rikub tahtlikult või raskest hooletusest

§-s 8 nimetatud kohustusi selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

§ 40

lg-st 3 järeldub, et kui äriühingul on mitu juhatuse liiget, on nende vastutus

§-s 8 nimetatud kohustuse rikkumise korral solidaarne. 14.1 Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja oli Fermet Pro OÜ juhatuse liige 16.10.2012 kuni 08.07.2015. Lisaks kaebajale oli perioodil 26.04.2013 kuni 13.10.2016 juhatuse liige V.Deševõh (tl 164-165). 23.01.2017 maksuotsusega vähendas maksuhaldur Fermet Pro OÜ perioodil 2015 märts –august deklareeritud käibemaksu summas 97 787,20 eurot, kuid ka samal perioodil deklareeritud sisendkäibemaksu summas 269 382,84 eurot. Kuna kaebaja oli juhatuse liige kuni 08.07.2015, siis koostati kaebaja suhtes vastutusotsus maksukohustuse eest, mis kujunes kuni 2015.a juunini ehk 90 135,13 euro ulatuses. Kohtu hinnangul ei oma seonduvalt kaebaja kohustustega juhatuse liikmena mitte mingit tähendust asjaolul, et kaebaja tegelikkuses ettevõtte tegevust ei juhtinud ja oli nö passiivne juhatuse liige. Kaebaja väitel sai ta Fermet Pro OÜ juhatuse liikmeks oma tolleaegse elukaaslase V.Tonjuk palvel ning ettevõtte tegevusega ta tegelikult kokku ei puutunud. Ettevõtte tegevusega tegelesid V.Tonjuk ja teine juhatuse liige V.Deševõh. V.Tonjuk on väärteomenetluses nr 930015002293 andnud ütlusi (maksutoimik lisad 107-108), mis kinnitavad kaebaja väiteid – V.Tonjuk on kinnitanud, et kaebaja ei tegelenud firmas mitte millegagi. Ka metallkonstruktsioonidega seotud töövaldkonnas, mis väidetavalt ei kuulunud V.Deševõh tegevusvaldkonda, tegutses V.Tonjuk kaebajalt saadud volituse alusel ning ta oli nimetatud tegevusvaldkonna osas Fermet Pro OÜ faktiline juhataja. Ka kohtumenetluses 19.09.2017 antud avalduses (tl 10-11) kinnitab V.Tonjuk, et ettevõtet juhtis faktiliselt tema. Kohtupraktika kohaselt ei võta äriühingu juhatuse liikmete vahelised kokkulepped tööülesannete jaotuse kohta üheltki juhatuse liikmelt

§ 8

lg-s 1 sätestatud maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise korraldamise kohustust. Seaduses sätestatud äriühingu kohustuste (nt äriühingu raamatupidamise korraldamine, maksudeklaratsiooni esitamine, maksude tasumine) puhul ei ole määravaks, kes juhtorgani liikmetest neid täidab, vaid oluline on, et kõik kohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2014 otsus asjas nr 3-12-2511 p 13 ning seal viidatud varasem praktika). Juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi juhatuse liikmena ka juhul, kui maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmine ei olnud tööjaotuse järgi tema ülesandeks, kuid ta pidi olema teadlik maksukohustuste rikkumisest äriühingu poolt ega ole võtnud tarvitusele meetmeid selle vältimiseks. See tähendab, et isegi kui kaebaja ei omanud ülevaadet Fermet Pro OÜ majandustegevuse kohta ega teadnud V.Tonjuk ja V.Deševõh tegevusest, ei vabasta see teda vastutusest juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmise eest. Kui üks juhtorgani liige lähtub üksnes organisisesest kohustuste jagamise kokkuleppest ega tunne huvi teise juhatuse liikme või ettevõtte faktilise tegevjuhi tegevuse vastu, jättes neile piiramatu tegutsemisvabaduse, siis ei ole ka see juhatuse liige täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, kui teised juhatuse liikmed ja/või ettevõtte faktiline tegevjuht tegutsevad ebaseaduslikult. Juhatuse liige peab pidevalt täitma teiste juhatuse liikmete ning alluvate töötajate kontrollimise ja juhendamise kohustust. Seega on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et kaebaja ei vabane vastutusest Fermet Pro OÜ maksukohustuse täitmise eest, ehkki ta ettevõtte tegevust tegelikkuses ei juhtinud. 14.2 Vastutusotsuse punktis 3.1 on maksuhaldur asunud seisukohale, et kaebaja on Fermet Pro OÜ juhatuse liikmena rikkunud

§ 8

lg-st 1 tulenevat kohustust järgnevalt:

1. a)deklareerides raamatupidamisarvestuses ebaõigesti vastutusotsuse punktis 2 käsitletud tehingutest tulenevalt käibemaksu ja sisendkäibemaksu, rikkudes seeläbi deklareerimiskohustust;
2. b)korraldades äriühingu majandustegevust selliselt, et hoida kõrvale käibemaksu tasumise kohustusest, rikkudes seeläbi tasumise kohustust ja
3. c)jättes täitmata kohustuse tegutseda viisil et äriühingul maksuvõlgasid üld8

§ 8

lg 1 ei kohusta juriidilise isiku seaduslikku esindajat tagama mitte pelgalt maksuotsusega kindlaks tehtud maksuvõla täitmist, vaid esmajoones just rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegset ning täielikku täitmist. Hoolsuskohustuse olulisele rikkumisele viitab juba kaebaja hoiak, mille kohaselt oli tema kohustuste täitmiseks piisav üksnes V.Tonjuk paljasõnaline suuline kinnitus selle kohta, et ettevõtte majandustegevusega on kõik korras. Kaebajal puudus igasugune huvi ettevõtte poolt esitatud deklaratsioonide, raamatupidamisdokumentide ning lepingute olemasolu ja nende sisu osas. Kohtu hinnangule ei saanud kaebaja eeldada ega loota, et ettevõtte majandustegevusega seotud tehingud kajastuvad ainult ühel arvelduskontol, millele oli kaebajal juurdepääs ning et andmed on õiged. Juhatuse liikmena pidi kaebaja tundma huvi ettevõtte raamatupidamisdokumentide ja käibedeklaratsioonide vastu ning ei saanud piirduda ettevõtte ühe konto kontrollimisega. Juhul, kui kaebaja oleks seda teinud, oleks ta koheselt avastanud, et V.Tonjuk poolt talle väidetavalt edastatud teave ei ole õige ja et ettevõttel on olemas ka teine pangakonto, millel kajastuvad samuti ettevõttega seotud tehingud. Samuti oleks kaebaja avastanud vastuolu tegelike tehingute ja Danske Bank AS kontol kajastunud tehingute vahel. Kaebaja oli teadlik, et ettevõttel on ka teine juhatuse liige, millest tulenevalt pidi kaebaja olema eriti hoolikas ning kontrollima, et teine juhatuse liige ei tee ettevõttele kahjumlikke tehinguid. Kaebajal olid olemas raamatupidamisvolitused ja juurdepääs e- maksuametile. Seega ei ole õiged kaebaja väited, et ettevõtte majandustegevust tema eest varjati. Varjamisega oleks tegemist juhul, kui kaebajale oleks tehtud ettevõtte majandustegevuse ja sellega seotud dokumentidega tutvumisel objektiivseid takistusi. Menetluses ei ole tuvastatud ja kaebaja ei ole ka väitnud, et teine juhatuse liige või V.Tonjuk oleksid talle teinud objektiivseid takistusi äriühingu raamatupidamise või muude dokumentidega tutvumisel. Pigem ei tundnud kaebaja ise huvi ettevõtte tegevuse suhtes ning jäi teadlikult passiivseks. Olukorda, kus juhatuse liikmel puudusid objektiivsed takistused äriühingu majandustegevuse juhtimises sisuliseks osalemiseks või vajaduse korral juhtorganist lahkumiseks ja tema passiivsus tulenes üksnes kokkuleppest teise juhatuse liikme (või antud juhul ettevõtte tegevjuhiga), ei ole kohtupraktikas peetud vastutusotsuse tegemist välistavaks asjaoluks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2013 otsus asjas 3-11-2679 p-d 16-17). Seega on kaebaja rikkunud

§ 8lg-s 1 sätestatud deklareerimis-, tasumis- ja tagamiskohustust.

Kaebajal oli kohustus tagada nimetatud kohustuste täitmine Fermet Pro OÜ poolt oma juhatuse liikmeks oleku ajal ka olukorras, kus ta jäi juhatuse liikmena teadlikult passiivseks. Samuti oleks kaebajal olnud võimalik sekkuda ning tasuda ettevõttele kontrolliperioodil laekunud rahaliste vahendite arvelt juba tekkinud maksuvõlg. 15. Lisaks eeltoodud vastuväidetele leiab kaebaja, et maksuhaldur on tuvastanud kaebaja süü ebaõigest. Vaidlusaluses vastutusotsuses (p 3.2) on maksuhaldur kajastanud ja tuvastanud kaebaja süü vormi raske hooletuse näol. Kohus nõustub vastutusotsuses toodud käsitlusega.

§ 40

lg 4 kohaselt lähtutakse tahtluse, raske hooletuse ja hooletuse tuvastamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg-tes 3-5 sätestatust. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel sageli lähtuda tõendite kogumist ja „elulise usutavuse“ kriteeriumist ( nt Riigikohtu 12.12.2012 otsus asjas 3-3-1-23-12, 20). Kohus ei nõustu kaebajaga, et tegemist ei ole raske hooletusega, kuna kaebaja ise deklaratsioone ei esitanud, majandustegevuses vastutusotsuse punktis 2 loetletud äriühingutega ei osalenud. Passiivseks jäämisega rikkus kaebaja juhatuse liikme kohustust tagada esindatava kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Vastutuse kohaldamise aluseks ei ole üksnes aktiivne tegutsemine, vaid kohustusi saab rikkuda ka passiivseks ja tegevusetuks jäädes. Kohus leiab, et maksuhaldur on vastutusotsuses kaebaja süü vormi tuvastamisel õiges9

§ 8lg-st 1.

Asjaolu, et kaebaja väidetavalt küsis V.Tonjukilt ettevõtte tegevuse kohta ning sai vastuseks, et kõik on korras, ei näita kaebaja huvi ettevõtte tegevuse vastu vaid pigem kaebaja soovi jääda passiivseks. Hoolikalt käituv juhatuse liige oleks väite õigsust kontrollinud. Õige on kaebaja väide, mille kohaselt ei ole juhatuse liikme sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumine vastutusotsuse tegemise aluseks. Vastutusotsuses ei olegi heidetud kaebajale ette sisesuhtest tulenevate kohustuste täitmata jätmist, vaid äriühingu juhtimise korraldamata jätmist viisil, mis tõi kaasa maksuvõlgnevuse tekkimise.

1. Kohus leiab, et asjas on ka tuvastatud, et kaebaja poolse rikkumise ja Fermet Pro OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos, sest ilma kaebajale etteheidetava tegevuseta ei oleks saanud tekkida olukorda, kus ettevõttele oleks tekkinud maksuvõlg. Kaebajale etteheidetav tegevusetus seisneb valeandmetega maksudeklaratsioonide esitamise takistamata ja/või parandusdeklaratsioonide esitamata jätmises. Ebaõigete andmete esitamine maksudeklaratsioonides tingis aga vahetult sisendkäibemaksu ebaõige mahaarvamise ja Fermet Pro OÜ maksuvõla tekkimise. Maksuvõlg oleks omakorda olnud võimalik tasuda ettevõttele laekunud rahaliste vahendite arvel.
2. Eeltoodust tulenevalt olid kaebajale vastutusotsuse tegemise eeldused täidetud ning esines alus vastutusotsuse tegemiseks.
3. Kohus leiab, et asjas ei nähtu ka menetlusõiguslikke rikkumisi, mis võiksid anda aluse vastutusotsuse tühistamiseks. 18.1 Õige on kaebaja väide, mille kohaselt esitas kaebaja maksumenetluses taotluse V.Tonjuk ülekuulamiseks, mille maksuhaldur jättis rahuldamata. Samas on V.Tonjuk kuulatud üle väärteomenetluses ning tema poolt antud ütlused on maksutoimikus ning ütlusi on analüüsitud. Maksuhalduril on

§ 59

lg-st 1 tulenevalt õigus otsustada, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks antud asjas koguda. Kohtu hinnangul ei ole maksuhaldur nimetatud kohustust rikkunud olukorras, kus ta tugines maksumenetluses V.Tonjuk poolt väärteomenetluses antud ütlustele ilma, et ta oleks isiku maksumenetluses veel kord üle kuulanud. Ka kohtupraktikas on leitud, et haldusmenetluses (sh maksumenetluses) võib kasutada kriminaalmenetluses või muus menetluses kogutud tõendeid, kui haldusmenetluse seadus või maksukorralduse seadus ei välista nende tõendite lubatavust. 10