KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Atonen Kohtujurist Kadri Mälberg Määruse tegemise aeg ja koht 07.10.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-19-8408 Tsiviilasja number Tsiviilasi A P avaldus

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg 2). Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1. Võlausaldaja A P esitas 03.06.2019 Harju Maakohtule avalduse Nazadle Obrazku OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt mõisteti Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega 07.04.2014 OÜ xxxx (praeguse nimega Nazadle Obrazku OÜ) võlausaldaja kasuks välja vähem makstud töötasu 1047,38 eurot ja puhkusetasu 152,62 eurot, kokku 1200 eurot. Võlgnik pöördus vaidluse lahendamiseks Pärnu Maakohtusse. Pärnu Maakohus rahuldas võlausaldaja hagi ning mõistis 19.03.2015 otsusega võlgnikult võlausaldaja kasuks välja 1200 eurot. Lisaks mõistis kohus võlausaldaja kasuks välja menetluskuludena lepingulise esindaja kulu 480 eurot ning viivise menetluskulult alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Pärnu Maakohtu otsus jõustus 19.03.
2. 03.11.2016 algatas Narva kohtutäitur Andrei Krek võlausaldaja avalduse alusel täitemenetluse Pärnu Maakohtu 19.03.2015 otsuse täitmiseks. 23.05.2019 on kohtutäitur väljastanud õiendi, mille kohaselt ei ole võlgnik võlgnevust kustutanud ning nõuet ei ole suudetud täita sissenõude pööramisega vallasvarale, samuti ei ole nõuet saanud rahuldada pangakontol rahaliste vahendite puudumise tõttu. Kohtutäituri andmetel on võlgniku suhtes algatatud 18 täitemenetlust, võlgniku nimele registreeritud autod on koormatud registripandiga Tartu Hoiu-Laenuühistu kasuks ning kohtutäiturite keelumärgetega. 19.11.2018 on Ametlikes Teadaannetes avaldatud võlgniku kustutamishoiatuse teade seoses 2015 ja 2016 majandusaasta aruannete esitamata jätmisega. Võlgnik ei ole alates 18.03.2016 käibemaksukohuslane ning esitamata on maksudeklaratsioonid 11.04.2016 ja 20.04.
3. Lisaks eeltoodule on Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul maksuvõlg 43 544,66 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et lähtudes eeltoodust on alust väita, et võlgnikul ei jätku vara võlausaldaja nõude rahuldamiseks ehk võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlausaldaja nõuded tulenevad lõppenud töösuhtest võlgnikuga, on võlausaldajal võlgniku pankroti korral võimalus töövaidluskomisjoni ja kohtu poolt välja mõistetud töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise hüvitamisele Töötukindlustuse seadusega ettenähtud korras. Võlausaldaja palub kuulutada välja võlgniku pankrot.
4. 03.06.2019 kohtumäärusega kohustas kohus võlausaldajat tasuma ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude katteks deposiidina 300 eurot 7 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. 02.07.2019 kohtumäärusega keeldus kohus võlausaldaja avaldust võlgniku pankroti väljakuulutamiseks menetlusse võtmast, kuivõrd võlausaldaja ei tasunud kohtu poolt määratud tähtajaks deposiidina märgitud summat. 05.09.2019 kohtumäärusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 02.07.2019 määruse ning saatis asja tagasi maakohtule pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
5. 11.09.2019 määrusega võttis kohus võlausaldaja avalduse menetlusse ning määras ajutise pankrotihalduri määramise otsustamiseks eelistungi 02.10.
6. Kohus edastas võlausaldaja avalduse ja 11.09.2019 kohtumääruse võlgnikule e-postiga ning tähitult registrijärgsele aadressile. E-posti kättesaamise kinnitust kohtule laekunud ei ole, tähitud kiri tuli kohtule tagasi. 02.10.2019 toimunud eelistungile võlgniku esindaja ei ilmunud. Võlgnik ei ole kohtule esitanud ka vastuväiteid pankrotiavaldusele ja maksejõuetusele. Kohtumääruse põhjendused
7. Kohus, kuulanud ära võlausaldaja ning uurinud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.
8. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja eelistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu. 6.

§ 11

alusel võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. 7. Kohus kohustas võlausaldajat 03.06.2019 kohtumäärusega tasuma

§ 11alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti.

Võlausaldaja deposiiti ei tasunud. 8.

§ 10lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude 2

§ 15

lg 41 14.05.2018 jõustunud redaktsioon sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.

1. Võlausaldaja on nõude tõendamiseks esitanud jõustunud Pärnu Maakohtu 19.03.2015 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-14-18545 ning Narva kohtutäitur Andrei Krek õiendi, mille kohaselt ei ole võlausaldaja võlgnevus kustutatud. Võlausaldaja on esile toonud, et võlgniku nimele registreeritud sõidukid on koormatud registripandiga Tartu Hoiu-Laenuühistu kasuks ning kohtutäituri keelumärgetega, võlgniku suhtes on menetluses kokku 18 täiteasja, Ametlikes Teadaannetes on avaldatud võlgniku kustutamishoiatuse teade seoses
2. ja
3. majandusaasta aruannete esitamata jätmisega, võlgnik ei ole alates 18.03.2016 käibemaksukohuslane ning esitamata on maksudeklaratsioonid 11.04.2016 ja 20.04.
4. Lisaks eeltoodule on Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul maksuvõlg 43 544,66 eurot. Võlgnik ei ole esitanud vastuväidet pankrotiavaldusele. Võlgniku
5. majandusaasta aruande kohaselt oli 2014 võlgnik kahjumis 7288 eurot. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et võlgnikul puuduvad vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Kohus on seisukohal, et see, et võlgnikul on registri andmetel neli sõidukit, ei tähenda, et võlgnikul on piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, kuna pole tõendatud, et nimetatud sõidukid on olemas ning milline võiks olla nende väärtus.
6. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 5¹ on osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt ÄS §-le 176 on osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara on vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt ÄS §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liikmed on rikkunud ÄS § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Juhatuse liikmed pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole.
7. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Töötaja on esitanud nõude tõendamiseks Pärnu Maakohtu 19.03.2015 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-14-18545, mis on jõustunud. Võlgniku kohustus töötaja ees on kokku vähemalt 1680 eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras menetluskuludelt 480 eurot alates 30.06.2015 kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Võlgniku suhtes on toimunud täitemenetlus, 3

§ 10lg 2 p 2 sätestatud pankrotiavalduse aluseks olev asjaolu.

1. Kohtu hinnangul on võlgniku maksejõuetus tõendatud. Võlgnik maksejõuetusele vastu ei vaielnud. Kuivõrd võlgnikul puudub aga vara pankrotimenetluse kulude katteks, jätab kohus ajutise halduri nimetamata ja lõpetab pankrotiavalduse menetluse. Kohus loeb tuvastatuks, et Nazadle Obrazku OÜ-l on tööõigussuhtes tulenev täitmata kohustus A P ees seisuga 07.10.2019 kokku summas 1844,26 eurot. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

§ 15

lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldajate kanda. 16. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ja arvestades, et kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda, ei nõudnud kohus avaldajalt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Võlgnikul lepingulisi esindajaid ei olnud. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mida peab kohus kindlaks määrama. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik 4