1-08-2279/109

(5)Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 06.11.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 25.02.
2. Kinnipidamisasutusest Aleksandr Šubini kohta koostatud iseloomustuse kohaselt isikut on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, vanglas kannab karistust teist korda. Vägivaldsus raskusaste on suurenenud. Varem oli samuti tapmine, kuid praegune tapmine on julmem ja oli suunatud abitu isiku vastu. Isiku kuritegelik käitumine on sarnane varasemaga ning muster kordub. Soodusteguriteks on alkoholi tarvitamine, impulsiivsus ning puudulikud probleemilahendusoskused, samuti isiku psühhiaatrilised probleemid. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Vangistuse jooksul isik on osalenud erinevatel sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“, „Usk ja teadmine“ ja „Agressiivsuse asendamise treeningu“ ning 19.09.2019 alustas töötamist väljaspool vanglat H E AS-is. Kinnipeetaval on isikut tõendav dokument kehtivusega kuni 29.04.
3. Enne vangistust elas isik koos vanaemaga (kuriteo ohver) vanaema korteris aadressil XXXXX. Aleksandr Šubin Rahvastikuregistri andmetel kehtivat sissekirjutust ei oma. Aleksandr Šubin on nõus võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama XXXXX, aadressile XXXXX. Tegemist on XXXXX, mis kuulub XXXXX. XXXXX juhatuse liige kinnitas, et kinnipeetavale kindlustatakse elamispind XXXXX. XXXXX on olemas kõik eluks vajalik. Isikul on keskharidus. Murru vanglas veel ta omandas keevitaja, elektriku, aedniku eriala. Vabaduses sai väidetavalt ka koka elukutse. Valdab eesti keelt. Isiku sõnul tal õpi- ja käitumisraskuseid ei olnud, vanglal puuduvad andmed vastupidise tõestamiseks. Aleksandr Šubin töötab väljaspool vanglat alates 19.09.2019 firmas x AS, tööleping tähtajatu, 4 kuulise katseajaga. Kinnipeetav soovib peale vabanemist jätkata töötamist eeltoodud firmas. Juhul, kui kinnipeetav ei jätka vabanemisel töötamist firmas x AS, siis on Aleksandr Šubinil võimalusel ennast koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid Töötukassas pakutavate teenuste näol. Isiku sõnul töötas enne vangistust firmas OÜ-s S lihttöölisena ehituse alal alla aasta ametlikult, peale mida pani toime kuriteo ja viidi vahi alla. Enne seda töötas erinevates firmades ja vahetas tihti töökohti, kuna vahetas elukohti ja uue elukohaga vajas ka uut tööd. Kinnipeetava sõnul on ta töötanud peamiselt ametlikult. Tasumata rahalisi nõudeid ei ole, väidetavalt pärandist saadud raha eest tasus ära kõik haginõuded. Vabanemisfondi hoiustatud XXXXX eurot. Isik on sotsiaalselt isoleeritud, ei soovi kellegagi suhelda. Ema on surnud. Mõrva toime pannud enda vanaema vastu. Isiku ohtlikkus seisneb selles, et tal on olnud konfliktsed suhted oma lähedastega: eelmise kuriteo ohvriks oli abikaasa (tapmine) ja ämm (pussitamine, jäi ellu), teises kuriteos elukaaslane (kehaline väärkohtlemine) ja vanaema (tapmine julmal ja piinaval viisil). Kinnipeetava vestlusest tulenes, et probleemide tekkimisel vahetas elukaaslaseid ning elukohti. Seega isikul on raskusi peresuhete loomise ja säilitamisega. Vanglast väljastpoolt kellegagi tihedat suhtlust ei toimu. Isiku sõnul on tal ka isa, kes väidetavalt on raskelt haige. Isik on huvitatud isale külla minemisest. Isikul puudub toetav tugivõrgustik ning kinnipeetav keeldub tugiisiku kaasamisest. Lapsi ei ole. Enne vangistust kuritarvitas alkoholi. Kuritegusid on toime pandud joobeseisundis (kehalised väärkohtemised ja tapmised). Tunnistab, et alkohol oli tema jaoks probleem. Praegu enam alkoholis probleemi ei näe, kuna on väga kaua kaine olnud ning enam alkoholi tarvitada ei taha. 2

(5)Läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Leiab, et on selles osas juba õppetunni saanud ning mingisugust tahtmist selle tarvitamiseks ei ole. Vestluse käigus ütleb, et kui ta tahaks alkoholi tarbida, siis ta seda ka teeks, kuna väljaspool vanglat tööl käies võimalusi ikka avanes, kuid kinnipeetava sõnul pole tal huvi tarvitada alkoholi. Leiab, et probleemides on süüdi olnud alkoholiga liialdamine. Isikul on motivatsioon olemas alkoholi kuritarvitamisest vabanemiseks, kuid isiku varasem käitumine näitab, et olenemata raskes kuriteost jätkas kinnipeetav alkoholi tarvitamist ning pani toime uue raske kuriteo ning mõlemal korral kannatanu suri. Isik tunnistab, et kunagi ammu proovis narkootikume, kuid seost narkootikumide tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel ei ole tuvastatud. Seoses narkootikumide tarvitamisega risk on minimaalne, kuna tarvitamine oli üheksakümnendatel aastatel. Meditsiiniosakonna andmetel kroonilisi haigusi ei ole diagnoositud, XXXXX. XXXXX Isikul on kalduvus vägivallale naiste suhtes. See on tõendatud nii tema eelneva kuriteoga, milleks oli ühe naisterahva tapmine (elukaaslane) ja teise kehaline väärkohtlemine (elukaaslane), kui ka vanaema tapmisega eriti piinaval viisil. Samuti elukaaslase tapmise ajal pussitas ka elukaaslase ema. Alkoholijoobes käitub agressiivselt, ei suuda kontrollida enda emotsioone. Kaldub süüdistama oma ebaõnnestumistes teisi. Analüüsides tema käitumist võib järeldada, et tal puudub oskus mõista teiste inimeste seisukohti, kuna ta tegutses ainult enda huvidest lähtudes. Tagajärgedele mõeldes arvestab vaid oma vajadusi. Varasemalt soovis vabanedes tööd teha ning luua eluterveid suhteid teiste isikutega. Seostas oma elu kirikuga, lootis saada nii hingelist kui elukorralduslikku toetust just sealtpoolt. Arvas, et usklikega suhtlemine aitab teda reaalses elus ja ka iseendaga paremini toime tulla. Samas vestluses kinnipeetav ütles, et ta ei mõtle tulevikule ja ei ole huvitatud lähedaste suhete loomisest, pigem tahab olla omaette. Isik on 3 korda kriminaalkorras karistatud ning olles kriminaalhooldusel, sooritas uue kuriteo katseajal. Käitumiskontrolliga probleeme ei olnud. Kinnipeetaval võib olla erimeelsusi teiste kinnipeetavatega. Vabanedes vanglast 2005 ei teinud järeldusi ning jätkas kuritegude toimepanemist. Isik ei respekteeri teiste inimeste õigusi ega arvesta nende heaoluga (kahel korral isiku tapnud). Varasemalt on öelnud, et temale meeldib vanglas olla, sest väljaspool on toimetulek raske. Varasemas vestluse käigus rääkis isik, et tänu jumalale on ta vangistuse vältel leidnud õige tee ning mõistab, et ta on varasemalt valesti elanud/käitunud, soovib end muuta ega jätkata varasemat elustiili. Praegu ütles, et ei mõtle tulevikule, vanglasse tagasi tulla ta ei soovi, on õppinud oma vigadest. Kõrgohtlik: konkreetne täiskasvanu/täiskasvanud (risk ühiskonnas), avalikkus (risk ühiskonnas). Oht seisneb agressiivses käitumises ning füüsilise vägivalla kasutamises, millega võib kaasneda rasked tagajärjed (surm). Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes ning isikul tekivad erimeelsused teiste isikutega. Samuti kui isikul tekivad XXXXX, millest tingituna võib panna toime rikkumisi. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks Aleksandr Šubin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Aleksandr Šubinle katseaeg kuni 25.11.2020 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni s.o 25.11.2020. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Aleksandr Šubinile järgmised kohustused: mitte tarvitama alkoholi; otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vabanemist. Viru Vangla, arvestades Aleksandr Šubin ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Aleksandr Šubini tingimisi enne tähtaega vabastamist. 3

(5)Kohtuistung 21.11.2019 toimunud kohtuistungil kinnipeetav avaldas, et ta soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning samuti ei toeta, nagu ka vangla, Aleksandr Šubini ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Aleksandr Šubin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel põhjendatud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on üks kehtiv kriminaalkaristatus – mõrva, kehalise väärkohtlemise ja varguse toimepanemise eest. Vanglakaristust kannab teist korda. Peale vabanemist puudub isikul garanteeritud töökoht ja sissetulek, mis aitaks tal majanduslikult toime tulla. Enne vangistust oli kinnipeetaval ka probleeme alkoholi kuritarvitamisega, isiku kuritegeliku käitumise soodusteguriteks on impulsiivsus ning puudulikud probleemilahendusoskused, samuti psühhiaatrilised probleemid. Isikul ka puudub toetav lähivõrgustik. Samas tuleb positiivseks lugeda, et Aleksandr Šubinil on läbinud vanglas erinevad programmid ja töötanud väljaspool vanglat, valdab riigikeelt. Isikul puuduvad võlad ja vabanemisel on olemas elukoht. Samal ajal, arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus osutab tähelepanu asjaolule, et vabaduses viibides süüdimõistetu käitumine oli ohtlik ja vägivaldne, mis seisnes selles, et ta pani toime raske eluvastase kuriteo, mis seisnes tema enda vanaema eriti piinaval viisil tapmises. Samuti varem on ta karistatud tapmise eest. Isik oli varasemalt kriminaalhooldusel, kuid see ei ole suutnud teda hoida katseaja kestel uue, veel raskeima, kuriteo toimepanemisest. Seega Aleksandr Šubin ei õigustanud talle varem antud võimalust läbida edukalt katseaeg ning pole üles näidanud uue kiriteo toimepanemise tõttu sellist hoolsust, mida eeldatakse kriminaalhooldusaluste puhul. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isik ei sobi kriminaalhooldusele. Ülaltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. 4

(5)Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Käesoleval hetkel ei kaalu Aleksandr Šubin isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (vanglas töötamine ja riigikeele oskus, sotsiaalprogrammidel osalemine, elukoha olemasolu ning distsiplinaarkaristuste ja võlgade puudumine) üle negatiivseid argumente (kuriteo toimepanemise asjaolud, korduv karistatus tapmise eest, töökoha ja toetava lähivõrgustiku puudumine). Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu, tervis ja ohutus paremini kaitstud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksandr Šubini Viru Maakohtu 31.10.2010 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 5