TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-16-2123 Otsuse kuupäev 5. juuni 2017 Kohtunik Roby Koik Haldusasi X kaebus Siseministeeriumi 4. oktoobri 2016. a

§ 29

lõike 1 alusel on vajalik, et kaitsta avalikku korda kui õigusaktidest tulenevat elukorraldust, millega tagatakse isiku õiguste ja vabaduste kaitse, ühiskonna turvalisus, avaliku võimu ning avalike teenuste toimimine.

§ 29

lg 1 punkti 7 alusel võib kohaldada sissesõidukeeldu, kui välismaalast on karistatud Eestis või välisriigis toime pandud tahtliku kuriteo või muu õigusrikkumise eest ja karistus ei ole kustunud ega kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Kaebaja on Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatud 10 korral ning 2 väärteokorras 37 korral. Kaebaja kannab karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. 2) Kaebaja on sündinud Venemaal ning 3-aastasena asus Eestisse elama. Kaebajal puudub toetav sotsiaalne võrgustik. Kaebaja vanemad on surnud ja lähedaste hulka kuuluvad endine abikaasa ning kaks täisealist poega, kellega kontakt on minimaalne. Kaebaja ei saa tugineda perekonnaelu olemasolule, viidates täiskasvanutele, kes ei kuulu tuumikperekonda ja kelle suhtes ei suudeta näidata, et nad on kaebaja perekonna abivajavad liikmed. Seetõttu on Justiitsministeerium seisukohal, et kaebajal ei ole Eestis perekonnaelu, mida tuleks EIÕK artikli 8 alusel kaitsta. 3) Vanglas läbi viidud riskihindamise põhjal on kaebaja hinnatud avalikkusele (risk ühiskonnas) ohtlikuks ehk ohtlikkuse tunnused ilmnevad juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud, näiteks kui isik lõpetab talle määratud ravimite võtmise, elukoha kaotusel, suhete purunemisel. Ohustatud on ühiskond tervikuna, sest kuritegu on seotud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega ja tegemist on olnud rahvatervise teadliku kahjustamisega. 4) Sissesõidukeelu kohaldamine on vajalik, et vältida kaebaja poolt Eestis uute kuritegude toimepanemist. Meetme rakendamise vajalikkuse on tinginud kaebaja ise oma Eestis sooritatud raske kuriteoga. Sissesõidukeelu kohaldamine on kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (edaspidi EIÕK). Justiitsministeerium on seisukohal, et kaebaja kujutab tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu ka peale vanglast vabanemist ning sissesõidukeelu kohaldamine on vajalik, et vältida kaebaja poolt Eestis uute kuritegude toimepanemist. 5) Justiitsministeeriumi arvates peaks isik, kes tõesti soovib ennast Eesti riigiga püsivalt siduda, ise tundma huvi kodakondsuse saamise vastu, mitte ei pea keegi isikule kodakondsuse saamise võimalikkusest teada andma. KOHTU SEISUKOHT 8. Pooled vaidlevad selle üle, kas Siseministeeriumi 04.10.2016. a otsus nr 1-24/141 on proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta. Kaebaja nõuab sissesõidukeelu otsuse tühistamist. 9. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg-le 2 peab halduse õigusakt olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. 10. Kohus leiab, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ja kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Vaidlustatud otsuse õiguslikuks aluseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (

) § 29 lg 1 p-d 1 ja 7, § 271 lg 3 ja § 31 lg 1 ning siseministri 12.07.2012 käskkirja nr 75 „Ametniku määramine“ p 1.

§ 31

lg 1 sätestab, et sissesõidukeelu kohaldamise otsustab Siseministeerium või Siseministeeriumi valitsusasutus põhjendamatu viivituseta.

§ 29

lg 1 p 1 kohaselt võidakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kohaldada, kui on põhjendatult alust arvata, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut, avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust, kõlblust või teiste isikute tervist.

§ 29

lg 1 p 7 alusel võib kohaldada sissesõidukeeldu, kui välismaalast on karistatud Eestis või välisriigis toime pandud tahtliku kuriteo või muu õigusrikkumise eest ja karistus ei ole kustunud ega kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud.

§ 271

lg 3 kohaselt sissesõidukeelu kehtivusaeg algab sissesõidukeelu kohaldamise otsuse tegemise päeval, kui otsuses ei nähta ette hilisemat sissesõidukeelu kehtivusaja algamise päeva.

1. Kaebaja on Venemaa kodanik. Kaebaja asus Eestisse elama 3-aastasena. Kaebajale on antud pikaajaline Eesti Vabariigi elamisluba nr PA0101776 (tl 37), mille kehtivus lõppeb 3 19.08.
2. a. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kaebaja oleks taotlenud Eesti Vabariigi kodakondust.
3. Harju Maakohtu 02.06.
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3685 (tl 32–35) tunnistati kaebaja süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõisteti karistuseks viis aastat ja kuus kuud vangistust. Karistusaeg algas 25.11.
5. a, karistuse lõpp saabub 25.05.
6. a (tl 36p). Käesoleva hetkel kannab kaebaja karistust Tartu Vanglas narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning kehalise väärkohtlemise eest. Eelnevat arvestades esines

§ 29lg 1 p-st 7 tulenev alus kaebajale sissesõidukeelu kohaldamiseks.

13. Sissesõidukeelu alusena on vaidlustatud otsuses viidatud

§ 29

lg 1 p-le 1, kuna kaebaja Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi avalikku korda ja ühiskondlikku turvalisust. Kohtu hinnangul on vastustaja poolt kaebaja ohtlikkust avalikule korrale ja ühiskondlikule turvalisusele piisavalt põhjendatud. Arvestades, et kaebajale on mõistetud kriminaalkaristus KarS § 184 lg 2 järgi, mis sätestab karistuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, ning kaebaja on ka varem pannud toime narkootikumidega seotud süüteo, siis nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja senine kuritegelik käitumine on olulise tähtsusega ja seda peab arvesse võtma isikust lähtuva jätkuva ohu olemasolu üle otsustamisel. Riigikohtu halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-1-14 leidnud, et kuriteo toimepanemise fakt on avalikule korrale ja seeläbi riigi julgeolekule eksisteerivat ohtu kinnitavaks asjaoluks (Riigikohtu otsuse p 17). Kaebaja on toime pannud kuriteo, milles raskust näitab asjaolu, et kaebaja omandas kokku rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses erinevaid narkootilisi aineid (Harju Maakohtu 02.06.

1. a otsus kriminaalasjas nr 1-15-3685). Kaebaja kuriteo raskust ja eelnevat kriminaalset käitumist hinnates võis vastustaja järeldada, et tegemist on isikuga, kes võib kujutada ohtu avalikule korrale ja ühiskondlikule turvalisusele ka pärast vanglast vabanemist.
2. Vaidlustatud otsuses tugines vastustaja kaebaja ohtlikkuse hindamisel täiendavalt ka Tartu Vanglas läbiviidud riskianalüüsile (tl 31), mille kohaselt on kaebaja ohtlik avalikkusele (st ohtlikkuse tunnused ilmnevad juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud, näiteks kui isik lõpetab talle määratud ravimite võtmise, elukoha kaotusel, suhete purunemisel). Kuna kuritegu oli seotud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega, siis on ohustatud ühiskond tervikuna. Peamiseks põhjuseks kuriteo toimepanemisel oli materiaalse kasu saamine. Isik on toime pannud eriliigilisi kuritegusid. Varasemalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, lisaks karistatud üldohtlike süütegude eest. Kuritegude toimepanemise ajendiks on valdavalt olnud materiaalse kasu saamine ja soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine (k.a alkohol). Korduvad vanglakaristused on negatiivselt mõjutanud kinnipeetava tõekspidamisi ning pärssinud sotsiaalset arengut. Kinnipeetav teadvustab kuritegeliku käitumisega ja narkootikumide tarvitamisega seotud riske, kuid samas jätkab uute kuritegude ja mõnuainete tarvitamisega. Kinnipeetav kaldub riskima ning ühiskonna käitumisnorme allutama isiklikele huvidele.
3. Pärast isikust lähtuva ohu kindlakstegemist on vastustaja sissesõidukeelu kohaldamisel kaalunud ka seda, kuidas sissesõidukeeld mõjutab kaebaja erahuvisid, eelkõige tema õigust perekonnaelule ja muudele eraelulistele suhetele. Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (EIÕK) artikli 8 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu. Sama artikli teisest lõikest tulenevalt ei sekku võimud selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Vastustaja asus vaidlustatud otsuses 4 seisukohale, et käesoleval juhul kaalub avalik huvi üles kaebajale sissesõidukeelu kohaldamisega kaasneva perekonna- ja eraelu riive. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja siinkohal teinud kaalutlusviga. Kaebajal puudub paraku käesoleval hetkel Eesti Vabariigis sotsiaalne võrgustik. Kaebaja vanemad on surnud. Kaebajal on endise abikaasa ning nende täisealiste poegadega kontakt minimaalne. Vangistuse jooksul ei ole kaebaja oma lähedastega suhelnud. Enne kinnipidamist elas kaebaja ilma sissekirjutuseta üürikorteris, mis kuulus tuttavale. Kindel sissetulek kaebajal puudus. Vastustaja on kindlaks teinud, et kaebaja ja tema endise abikaasa ning poegade vahel puudub perekondlik sõltuvussuhe. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt ei pruugi tegu olla konventsiooni rikkumisega, kui laps ei sõltu vanemast ja isikul on võimalik suhelda lapsega sidevahendite abil (EIK 08.01.
4. a otsus nr 10606/07, Joseph Grant v Ühendkuningriik, p 40). Käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kaebaja ja tema lähedaste vahel esineks erakorraline sõltuvussuhe.
5. Eeltoodust lähtuvalt puudub alus Siseministeeriumi 04.10.
6. a otsuse nr 1-24/141 tühistamiseks. Vastustaja on diskretsiooni teostanud õiguspäraselt ning kõik asjas tähtsust omavad asjaolud on tuvastatud. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
7. Kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja ja vastustaja poolel kaasatud haldusorgan ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlusi esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 5