lg 2 p 4- § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust;
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust.
64 lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 6 kuud vangistust.
a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistuse 2 aastat 5 kuud 27 päeva võrra ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks Roland Villile 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust.
lg 1 kohaselt arvestati eelvangistus karistusaja hulka ja loeti karistuse kandmise alguseks 28.01.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. 2
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Roland Vill on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud ja korduvalt vanglakaristust kandnud. Käesolevat liitkaristust kannab süüdimõistetu nii esimese kui teise astme kuritegude eest. Sisuliselt kannab ta karistust kolme kohtuotsuse, s.o Harju Maakohtu 13.05.2015 otsuse 1-15-3203, Viru Maakohtu 15.05.2017 otsuse 1-17-3137 ja käesoleva Harju Maakohtu 28.02.2019 otsuse 1-18-3225 alusel. Käesoleva otsusega karistati Roland Villa varguste ja kehalise väärkohtlemise eest, varasemate otsustega on teda karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja varguste eest. Roland Villa varasemast elukäigust nähtub, et ta on suhtunud ükskõikselt talle mõistetud karistustesse ja seega ka kehtestatud õiguskorda üldiselt. Seega ei ole varasemad karistused mõjutanud Roland Villa õiguskuulekusele ja ei ole täitnud oma eesmärki. Kohtul puudub alus eeldada, et sel korral oleks karistus Roland Villa suhtes saavutanud eesmärgi ja tema vabastamine seaduses selleks ette nähtud esimese võimaluse avanemisel oleks põhjendatud. Oluline on seegi, et käesoleva karistuse kandmise ajal ei ole Roland Vill vangla iseloomustuse kohaselt veel individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalenud. Positiivne on, et ta valmis erinevaid programme läbima vabaduses olles. Roland Villa käitumisele etteheiteid teha ei saa, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Kuid kohtu arvates ei garanteeri eeltoodu siiski tema edasist õiguskuulekat toimetulekut. Süüdimõistetu õigusvastast käitumist on soodustanud uimastite tarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus ning kehva majandusliku toimetuleku oskus. Vangla iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu on pikka aega tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid ja ta ei ole suutnud enda tarvitamise harjumusi muuta. Sel korral on ta otsustanud minna rehabilitatsioonikeskusesse, mis on positiivne. Samas ei ole süüdimõistetu soov ravile minna piisav, et teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Spetsialistide tuge on tal võimalik saada ka pärast karistuse ärakandmist. Vabanemise korral on süüdimõistetul kindel elukoht ja väidetavalt ka võimalus tuttavate abiga töökoht leida. Tema lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, abikaasa ja abikaasa tütar. Kinnipeetava abikaasa on samuti kriminaalkorras karistatud ja kandnud korduvalt ka vanglakaristust. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Roland Villa vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Roland Villale on antud korduvalt võimalusi kanda talle mõistetud karistusi vabaduses ja tegeleda temal esineva sõltuvusprobleemiga. Kinnipeetav ei ole suutnud oma eluviisi muuta ja on jätkanud õigusvastast käitumist. Tema varasema elukäigu ja kuritegude toimepanemise asjaolude põhjal on piisavalt alust arvata, et ta võib vabanemise korral jätkata uute kuritegude toimepanemist. Käesolev vangistus ei ole kohtu arvates olnud tulemuslikum kui varasemad. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.