Obsah (7)

§ 113§ 76§ 100§ 82§ 35§ 42§ 41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku e-toimiku kaudu 31. okto

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1299,33 eurot alates 30.10.2018 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta 76% ulatuses J Ri kanda ja 24% ulatuses BB Finance OÜ kanda.
2. Mõista J Rilt välja BB Finance OÜ kasuks riigilõiv 190 eurot ja õigusabikulud 216,60 eurot, kokku 406,60 eurot (nelisada kuus eurot ja 60 senti).
3. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb J Ril tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1299,33 eurot) BB Finance OÜ viivist

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel Hagiavalduse asjaolud

1. Kostja ja BB Finance OÜ (endine ärinimi Xxx OÜ) sõlmisid 03.10.2016 laenulepingu nr xxx, mille kohaselt anti kostjale üle laenusumma 300 eurot. Kostja ja hageja vahel on sõlmitud ka 29.11.2016 laenuleping nr xxx, mille alusel anti kostjale laenu 999,33 eurot, millest 464,32 eurot läks refinantseeritava lepingu nr xxx katteks ja 535 eurot on kostjale üle kantud. Kostja isikusamasus on tuvastatud 03.10.2016 xxx teeninduspunktis ning selle kinnitamiseks on koostatud isikusamasuse tuvastamise ankeet koos koopiaga isikut tõendavast dokumendist. Kostja kohustus laenusummad tagastama vastavalt lepingu tingimustele ja maksegraafikutele. Kostja on laenu taotlemisel kinnitanud, et nõustub lepingu lahutamatuks osaks olevate üldtingimustega. Leping xxx lõppes 02.11.2016 ja leping xxx on üles öeldud 16.03.
3. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 1299,33 eurot, intress 122,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 729,54 eurot ja viivised alates 03.05.2018 kuni põhinõude summas 1299,33 euro täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tasutud riigilõivu 250 eurot, õigusabikulud 950 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

1. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus, hagiavaldus ja selle täiendus koos lisadega kätte 19.09.2018 e-posti aadressil xxx. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
2. Võlaõigusseaduse (

) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 82

lg-st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

1. Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostja sõlminud BB Finance OÜ-ga laenulepingu, mida tõendavad 03.10.2016 ja 29.11.2016 laenulepingu põhitingimused ja laenulepingute üldtingimused. Laenulepingute alusel on kostjale kokku antud laenu 1299,33 eurot, sellest 835 eurot on kantud kostja pangakontole ja 464,32 eurot eelneva kohustuse (so laenulepingu nr xxx) katteks. Kuivõrd kostja ei ole laenu tagasi maksnud, siis tuleb see talt hageja kasuks välja mõista summas 1299,33 eurot.
2. Laenulepingu xxx punkti 8 kohaselt on intressimäär 46,2% ja intressi tuli maksta ühe maksena summas 11,40 eurot. Laenulepingu xxx punkti 4.5 kohaselt on intressimäär 46,3% ja intressi tuli maksta osamaksetena alates esimesest osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni: 29.12.2016 summas 38,54 eurot; 28.01.2017 summas 37,02 eurot ja 27.02.2017 summas 35,44 eurot. Seega tuli kostjal intressi kokku maksta 122,40 (11,40+38,54+37,02+35,44) eurot. Kuna kostja ei ole intressi tasunud, siis tuleb see talt hageja kasuks välja mõista. 7.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduses ja selle täienduses on hageja märkinud, et poolte vahelistes lepingutes on kokku lepitud intressimääras, kuid mitte kohalduvas viivisemääras, mistõttu tuleb viivised arvutada kokkulepitud intressimääras. Kohus sellega ei nõustu. Hagiavaldusele lisatud lepingu xxx punktis 11 on märgitud, et krediidiandjal on tasumata kohustuselt õigus nõuda viivist 0,75% päevas, so 273,75% aastas kuni nõude kohase täitmiseni ja lepingu xxx punktis 8.4 on samuti märgitud, et krediidiandjal on tasumata kohustuselt õigus nõuda viivist 0,75% päevas, so 273,75% aastas kuni nõude kohase täitmiseni. Kokkulepitud viivisemäära kinnitavad ka mõlema lepingu juurde lisatud Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehed. Seega on hageja hagiavalduses arvestanud sissenõutavaks muutunud viivised vähendatud viivisemääras, milleks on esimese lepingu puhul 46,2% aastas ja teise lepingu puhul 46,3% aastas. 8. Kohtu hinnangul on viivise määra puhul tegemist

§ 35järgse tüüptingimusega.

Kostja on sõlminud lepingu tarbijana.

§ 42

lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

§ 42

lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

§ 42lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Riigikohus on selgitanud, et kuigi

§ 42

lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu

§ 42

lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [--] muud hüvitist" alusel (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11) 9. Mõlemas lepingus kokkulepitud viivise päevamäär on 0,75% päevas, mis teeb 273,75% aastas. Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (

§ 113

lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8% aastas. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8 % aastas. 10. Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingus kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära üle 34 korra. Maakohus leiab, et selline selgelt ülemäärane ja tarbijat ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine. 11.

§ 41

järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu 14.06.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Sissenõutavaks muutunud viivis on kokku 177,40 eurot: Võlaperiood % aastas 03.11.2016-29.10.2018 8 17.03.2017-29.10.2018 8 Võla summa eurodes Viivitatud päevade viivise summa arv eurodes 300 726 47,73 999,33 592 129,67

1. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1299,33 eurot, intress 122,40 ja sissenõutavaks muutunud viivised 177,40 eurot, kokku 1599,13 eurot ning alates 30.10.2018 viivis seadusjärgses määras põhinõudelt (1299,33 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 76% ja hageja kanda 24% ulatuses.
3. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 950 eurot, kokku 1200 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajal kulunud 4 tundi alusdokumentidega tutvumiseks ja 4 tundi hagiavalduse koostamiseks, tunnihinnaga 118,75 eurot (koos käibemaksuga). Esitatud menetluskulude nimekirjas on märgitud, et OÕ Julianus Õigusbüroo ja OÜ BB Finance vahelise lepingu alusel on tasutud menetluskulu käibemaksuga summas 950 eurot ja hageja on käibemaksukohustuslane KMS § 3 lg 1 mõttes. Maksu- ja Tolliameti kodulehelt nähtub, et hageja on käibemaksukohustuslane alates 15.06.
4. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane ja ta ei ole esile toonud muid põhjuseid, miks ta ei saa käibemaksu kuludelt tagasi arvestada, siis õigusabikuludelt tasutud käibemaksu ei hüvitata.
5. Kohus leiab, et kuna hageja on esitanud tavapärasest laenulepingust tuleneva hagi, mis ei vaja eelnevat keerukat ega põhjalikku õiguslikku analüüsi, mistõttu ei ole dokumentidega tutvumine ja nõude analüüs 4 tunni ulatuses vajalik ega põhjendatud. Kuivõrd hageja esindaja puhul on tegemist masshagide esitajaga, kelle poolt esitatud hagiavaldus peaks sisaldama kõiki olulisi asjaolusid, siis ei ole põhjendatud ka 29.06.2018 esitatud menetlusdokumendi (puuduste kõrvaldamine hagiavalduses) koostamise ajakulu. Arvestades, et tegemist on tavapärase laenulepingust tuleneva nõudega, hagiavaldus on esitatud hageja poolt välja töötatud põhjal ning muudetud on ainult konkreetse lepingu sõlmimisega seotud asjaolusid, siis on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 3 tunni ulatuses summas 285 eurot (3*95). Arvestades menetluskulude jaotust jääb kostja kanda hageja riigilõivust 190 eurot (250*76%) ja õigusabikuludest 216,60 eurot (285*76%), kokku 406,60 eurot.
6. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg
7. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK 30.08.2019 lahendiga.