KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 6. november 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-1980 Haldusasi H.E.e kaebus vanemuurija tegevuse peale Menetl

) § 121 lg 1 p 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lääne prefektuur alustas 19.07.2018 menetlust kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx. H.E. (kaebaja) kutsuti 13.03.2019 menetlustoimingule Pärnu politseijaoskonda vanemuurija Kersti Reilenti juurde 14.03.2019 kl 9:
3. Kaebaja esitas 23.10.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada tema õiguste rikkumist vanemauurija K. Reilenti poolt, jätkata uurimist kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx, jätta arvesse võtmata K. Reilenti poolt kogutud tõendid ja saata K. Reilent täiendkoolitusele. Kaebaja ei ole rahul politseijaoskonnas 14.03.2019 toimunuga, mil vanemuurija soovis tema isiklikust telefonist vaadata sõnumeid ja samuti palus lubada telefoni läbi vaadata IT-spetsialistil. Kaebajat survestati andma allkiri telefoni vabatahtlikule loovutamisele. Samuti ei teavitatud kaebajat, kellena ja mis põhjusel teda välja kutsutakse, ei öeldud kriminaalasja numbrit ega seda, kes teda välja kutsub. Kaebaja on psüühikahäirega ja teda ei tohi ilma kaitsjata küsitleda. Kaebaja lisas enda kaebused ja nende rahuldamata jätmise määrused: Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri 25.03.2019 määrus, Prokuratuuri riigiprokuröri 15.04.2019 määrus, Pärnu Maakohtu eeluurimiskohtuniku 29.04.2019 määrus. Kaebaja nendib, et kõikidelt on tulnud vastus kaebaja kahjuks. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus mõistab kaebaja eesmärki selliselt (

§ 2

lg 4 ls 2), et kaebaja soovib, et halduskohus kontrolliks kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx kaebaja suhtes 13.-14.03.2019 tehtud menetlustoimingute õiguspärasust ja kohustaks PPA-d suunama vanemuurija täiendkoolitusele. 3-19-1980 4.

§ 121

lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

1. PPA Lääne prefektuur menetles kriminaalasja nr xxxxxxxxxxx, milles Lääne Ringkonnaprokuratuur alustas 19.07.2018 menetluse kannatanu kaebuse alusel kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale. Kaebaja esitas 15.03.2019 kaebuse uurimisasutuse tegevuse peale, millise Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör jättis 25.03.2019 määrusega rahuldamata. Kaebaja esitas 27.03.2019 kaebuse Riigiprokuratuuri, mille riigiprokurör jättis 15.04.2019 määrusega rahuldamata. Kaebaja esitas 21.04.2019 kaebuse Pärnu Maakohtusse. Pärnu Maakohtu eeluurimiskohtunik jättis 29.04.2019 määrusega kaebuse rahuldamata, märkides, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 231 lg 5 kohaselt on eeluurimiskohtuniku määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
2. KrMS § 228 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. KrMS § 228 lg 2 alusel on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus enne süüdistusakti koostamist esitada Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale. KrMS § 230 lg 1 kohaselt juhul, kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud.
3. Seega on kriminaalasjas menetlustoimingu läbiviimisel isikul õigus esitada kaebus KrMS-is sätestatud korras (vastavalt KrMS §-d 228 ja 230). Kuna kriminaalasjas tuleb menetlustoimingut seaduse järgi vaidlustada kriminaalmenetluse raames, ei kuulu praeguse kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse ja kaebus tuleb vanemuurija tegevuse õigusvastasuse tuvastamise, kriminaalasjas uurimise jätkamise kohustamise ning kriminaalmenetluses kogutud tõendite arvestamata jätmise nõudes kaebajale läbivaatamatult tagastada. Kohus märgib, et kaebaja on kasutanud oma õigust vaidlustada kriminaalmenetluse läbiviimist. Asjaolu, et kaebaja kaebused jäeti rahuldamata, ei tähenda, et kaebaja võiks kriminaalmenetluse läbiviimise kohta esitada kaebuse halduskohtule.
4. Kaebaja taotleb samuti vanemuurija täiendkoolitusele saatmist. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda PPA teenistuja koolitusele saatmist. Oma teenistujate koolitamise vajaduse ja koolitusele saatmise otsustab asutus ise.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Arvestades, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma subjektiivse õiguse kaitseks (

§ 44

lg 1), tuleb kaebus nõudes kohustada PPA-d oma teenistuja koolitusele saatma tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

9. Lisaks kaebuses selgelt välja toodud nõuetele on kaebaja kaebuse tekstis märkinud (p 4.1), et tema õigusi on olulisel määral rikutud ja tekitatud moraalne kahju. Kaebaja esitab kaebuses järgnevalt segase selgituse tsiviilkohtumenetluses oleva asja kohta ja sellega seonduvalt politseile tema peale kuriteokaebuse esitamise kohta. Halduskohus märgib, et isegi, kui kaebaja eesmärgiks on taotleda praeguse kaebusega ka temale mittevaralise kahju hüvitamise väljamõistmist PPA-lt, siis ei kuuluks selline nõue läbivaatamisele halduskohtus. 2

§ 121lg 1 p 1 alusel.

10. Kohus tagastab kaebuse tervikuna, tuginedes

§ 121lg 1 p-le 1 ning § 121 lg 2 p-le 1. /allkirjastatud digitaalselt/ 3