← Eesti

3-19-2054/3

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-2054 Haldusasi L. L.-A. kaebus 20.06.1996 pärimistunnistuse, Harju Maakohtu 10.02.2012 määruse ja 28.07.2014 toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ning avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu (korteri xxxxxxxxx, Tallinn erastamine-ostmine) kindlakstegemiseks Menetlusosalised Kaebaja – L. L.-A. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
  2. L. L.-A. esitas 01.11.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse (pealkirjastatud „protesthagi“) eksliku pärimistunnistuse ja menetlusvigade, sealhulgas õigusvastase korteri sundvõõrandamise tuvastamiseks. Kaebaja palub tuvastada 20.06.1996 pärimistunnistuse õigusvastasuse, 10.02.2012 Kaija Kaijaneni poolt koostatud määruse õigusvastasuse, teha kindlaks avalikõiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu (korteri xxxxxxx Tallinnas erastamineostmine) ja tuvastada 28.07.2014 toimingu (korteri sundvõõrandamine) õigusvastasuse. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
  4. HKMS § 4 lg 1 alusel on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus on pädev lahendama kaebuses nimetatud küsimusi. Kohus sellega ei nõustu.
  5. HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Seega peab kohus kaebust tõlgendama vastavalt kaebaja tegelikule tahtele kaebuses nimetatud nõuete esitamisel.
  6. Kaebaja esitas kohtule haldusasjas nr 3-19-1903 kaebuse tuvastamiseks, et Gonsiori 31-19 korteri Tallinnas erastas L. K. abielu kestel U.-R. A., ja kinnistusregistri parandamiseks. Kohus tagastas kaebuse 21.10.2019 määrusega HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kuigi käesoleva kaebuse nõuded on sõnastatud mõnevõrra teisiti, on kohus jätkuvalt seisukohal, et kaebaja eesmärk on saavutada kinnistusraamatus U.-R. A. kohta tehtud eksliku algsissekande parandamine ja selle eesmärgi saavutamisele on suunatud kaebuse punktides 1, 3 ja 4 nimetatud nõuded.
  7. Kaebaja on korduvalt pöördunud kohtusse erinevate nõuetega, mille eesmärk on olnud tuvastada, et U.-R. A. ja E. A. ei pärinud xxxxxxxxx korteriomandi võrdsetes osades, vaid pärast L. K. surma sai U.-R. A. ¾ mõttelise osa omanikuks ning seeläbi päris kaebaja U.-R. A. pärijana samuti korteriomandi suurusega ¾, mitte ½. Kohtud on selle vaidluse pinnalt tekkinud tsiviilasjades vastanud kaebaja poolt 20.06.1996 pärimistoimingute ja pärimistunnistuse vaidlustamise nõuetele ja leidnud, et kuna kaebaja ei ole kuulunud L. K. pärijate ringi, ei ole tal õigustatud huvi tuvastamaks L. K. pärimistunnistusega seotud asjaolusid (Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2018 määrus nr 3-17-2805 p 8).
  8. Halduskohtul puudub kinnistusraamatu kande parandamiseks pädevus. Kinnistusraamatuga seonduvale kohaldub tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS), mis tuleneb kinnistusraamatuseaduse § 1 lg-st 1¹. Pärimistunnistuse õiguspärasuse küsimus kuulub pärimisõiguse valdkonda. Puudub vaidlus, et pärimisõigus on eraõiguse valdkond, mistõttu ei ole halduskohus kui avalik-õiguslikke vaidlusi lahendav kohus pädev pärimistunnistust puudutavat vaidlust lahendama. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus kaebajale varasemalt selgitanud, et pärimistunnistus ei tekita ega muuda omandisuhteid ja pärimistunnistuse muutmisega ei saavuta kaebaja soovitud eesmärki, et tema surnud abikaasale kuuluks ¾ E. A. kaasomandis olevast korteriomandist, mitte ½ (Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2012 määrus nr 2-10-15500, p 23).
  9. Kaebaja nõuab ka Harju Maakohtu 10.02.2012 määruse nr 2-10-15500 õigusvastasuse tuvastamist. Nimetatud määrusega jättis maakohus kaebaja hagi läbi vaatamata ja mõistis temalt riigi tuludesse riigilõivu hagiavalduselt summas 2556,47 eurot.
  10. Halduskohtul puudub pädevus kontrollida tsiviilasju lahendava kohtu lahendi õiguspärasust. Tsiviilkohtumenetluses võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud (TsMS § 660 lg 1). Harju Maakohtu 10.02.2012 määruses nr 2-10-15500 on selgitatud edasikaebamise korda. Määruse peale võis esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Seega on kaebuses kirjeldatud nõude lahendamiseks ette nähtud määruskaebuse menetlus TsMS-i alusel. Kui isik ei esita ringkonnakohtule määruskaebust tähtaegselt, ei saa määrust vaidlustada hiljem halduskohtus.
  11. Kuna eeltoodust tulenevalt ei ole vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses, tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Tiia Nurm 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.