, § 48911 lg 1 p 1, § 50869 lg 11 p 1, § 50870 p 2, § 50871, § 50872 ja § 50874 kohus määras: RESOLUTSIOON 1.
lg 1 p 1 ja § 50872 alusel tunnistada lubatavaks Mati Karilaidi suhtes tehtud Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohtu 30.10.2017.a otsuse täitmine Eesti Vabariigis. 2.
alusel pööratakse Mati Karilaidilt väljamõistetud ja tasumata rahaline karistus summas 210 (kakssada kümme) eurot Eesti riigi tuludesse.
lg 1 alusel võib käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Eesti Vabariigi Justiitsministeerium edastas 08.11.2019.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale Soome Vabariigist saabunud Euroopa Liidu nõukogu raamotsuse 2005/214/JSK, rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta, artikli 4 alusel väljaantava tunnistuse. Tunnistuses taotletakse Eesti Vabariigi kodaniku Mati Karilaidi suhtes 30.10.2017.a tehtud ja 30.11.2017.a jõustunud Vantaa esimese astme kohtu otsusega nr 2017/143485 väljamõistetud süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma hüvitamiseks summas 210 eurot tunnustamist ning täitmist Eesti Vabariigis.
lg 1 p 1 kohaselt otsustab otsuse tunnustamise karistatud isiku elukoha järgne maakohus või elukoha puudumise korral Harju Maakohus. Kohtule esitatud tunnistuse kohaselt on Mati Karilaidi elukohaks xxx . Justiitsministri 27.10.2005.a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p 1 kohaselt kuulub Harju maakond Harju Maakohtu tööpiirkonda. Seega tulenevalt
lg 1 p-st 1 on Harju Maakohtul pädevus otsustada Mati Karilaidi suhtes tehtud otsuse tunnustamise ja täitmise üle. Kohtule esitatud tunnistusest nähtub, et Mati Karilaid on Vantaas, Soomes, 14.07.2012.a toime pannud sõiduki juhtimise raskes joobeseisundis, kui juhtis sõidukit, olles tarvitanud alkoholi sellisel viisil, et alkoholisisaldus tema 1 liitris väljahingatavas õhus pärast sõitu oli vähemalt 0,73 milligrammi. Mati Karilaid tunnistati süüdi, tema tegevus kvalifitseeriti sõiduki juhtimisena raskes joobeseisundis ning teda karistati Soome Vabariigi karistusseadustiku peatükk 23 § 4 järgi.
§-s 50870 on nimetatud otsuse teinud riigis ette nähtud süüteod, mille puhul on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi. Soome Vabariigi poolt kohtule esitatud tunnistuses on märgitud, et Mati Karilaidi poolt toimepandud süüteo puhul on tegemist sõiduki juhtimisega raskes joobeseisundis.
§-s 50870 p 2 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine on lubatud kõikide Eesti seaduse järgi karistatavate süütegude korral, samuti sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus liiklussüütegude eest. Seega ei pea kohus käesoleval juhul tulenevalt
p-st 2 kontrollima, kas Mati Karilaidi poolt toimepandud süütegu on karistatav ka Eesti Vabariigis.
lg 3 kohaselt Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel on kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad
§-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud §-s 477 sätestatud tingimused. Kohtu hinnangul ei esine kohtule esitatud materjalidest lähtuvalt
§-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse aluseid. Ühtlasi on kohtu hinnangul käesoleval juhul täidetud
§-s 477 sätestatud tingimused. Nimelt on Mati Karilaidi suhtes tehtud kohtuotsus jõustunud 30.11.2017.a (
Samuti pole kohtul käesoleval juhul alust kahelda, et Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohtu 30.10.2017.a otsust ei ole teinud sõltumatu ja erapooletu kohus (
Kohtule esitatud tunnistusest nähtub, et asja ei ole kirjalikult menetletud ja isik ei ilmunud isiklikult kohtulikule arutelule, mille tulemusel otsus tehti. Asjaomasele isikule esitati tunnistuse kohaselt 12.02.2017.a isiklikult kohtukutse ning seega teavitati teda sellest, millal ja kus toimub kava kohaselt kohtulik arutelu, mille tulemusel asjaomane otsus tehti, ja teda teavitati sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui isik ei ilmu kohtulikule arutelule.
lg 1 p 3 kohaselt ei tohi muuhulgas taotletavat riiki abistada, kui otsus on tehtud tagaselja.
lg 1 p 1 kohaselt on tagaselja tehtud otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui on kindlaks tehtud, et menetlusosalist isikut teavitati kohtulikust arutelust ning sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui isik ei ilmu kohtulikule arutelule. Kuivõrd antud juhul toimetati Mati Karilaidile kohtukutse isiklikult kätte ja teda teavitati, et otsus võidakse teha ka siis, kui ta ei ilmu kohtulikule arutelule, siis leiab kohus, et Mati Karilaidi suhtes tehtud otsus ei ole tehtud tagaselja lubamatul viisil, mistõttu on tagaselja tehtud otsuse tunnustamine ja täitmine käesoleval juhul lubatud (
Lisaks eelnevale ei esine kohtu hinnangul ka muid
§-s 477 nimetatud otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid (näiteks ei ole Eesti kohus Mati Karilaidi 2 samas süüdistuses süüdi mõistnud, otsuse täitmine ei ole Eesti seaduse kohaselt aegunud ja otsus ei ole ka tehtud alla neljateistaastase isiku suhtes). Kohus ei tuvastanud ka
§-s 50871 nimetatud rahalise karistuse tunnustamist piiravaid ja välistavaid asjaolusid. Kohtule esitatud tunnistuses on märgitud, et tunnistuse väljastavale asutusele teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes samade tegude eest otsust väljastatud ja sellist otsust, mis on väljastatud mis tahes muus riigis kui otsuse teinud riigis või täidesaatvas riigis, ei ole täidetud. Samuti ei ole karistuse täitmisele pööramine Eesti karistusseadustiku järgi aegunud ning seotud teoga, mis kuulub Eesti pädevusse tema riigisiseste õigusaktide alusel.
lg 11 p 1 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse võib koostada järgmiste rahaliste kohustuste tunnustamiseks: süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma. Eelnevast tulenevalt on võimalik tunnustada Vantaa esimese astme kohtu 30.10.2017.a otsusega väljamõistetud süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasummat 210 eurot. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohtu 30.10.2017.a otsuse täitmine Mati Karilaidi suhtes
lg 1 p 1, § 50870 p 2 ning § 50872 alusel tunnistada Eesti Vabariigis lubatavaks.
kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha kantakse Eesti riigituludesse, kui Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud. Mati Karilaidilt Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohtu 30.10.2017.a otsusega väljamõistetud ja tasumata süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma 210 eurot tuleb kanda Eesti riigituludesse, sest Eesti Vabariik ja Soome Vabariik ei ole käesoleval juhul kokku leppinud teisiti. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.