Obsah (6)

§ 75§ 751§ 78§ 199§ 65§ 76

1-18-9253 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-9253 (18231700214) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona B

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Vabastada Sergei Kostritsõn Harju Maakohtu 29.11.2018 otsusega nr 1-18-9253 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata Sergei Kostritsõnile katseaeg kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 12.02.2021 ning allutada Sergei Kostritsõn käitumiskontrollile tähtajaga kuni 12.02.2021. Käitumiskontrolli ajal kuni 12.02.2021 peab Sergei Kostritsõn kriminaalhooldusametniku järelevalve all täitma

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 pdes 2, 4, 9, lg 4 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Sergei Kostritsõn peab: 1) elama alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 1 1-18-9253 8) otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; 9) alluma elektroonilisele valvele.

§ 751

lg 3 alusel määrata Sergei Kostritsõni elektroonilise valve pikkuseks 3 (kolm) kuud. Vastavalt

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

§ 75

lg 4 alusel kohus kinnitab kohustusena Sergei Kostritsõni lubaduse oma käitumist parandada ja Sergei Kostritsõn võtab endale kohustuse osaleda vabanemisjärgses elukohas rehabilitatsioonikeskuses aadressil Sompa 36a, Jõhvi, 1 (ühe) aasta pikkusel rehabilitatsioonil ja sellele järgneval kuni 6 (kuue) kuu pikkusel adaptsiooniajal, kuid mitte kauem kui kuni katseaja lõpuni, s.o kuni 12.02.2021.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Sergei Kostritsõni vangistusest vabanemisest. Määrata Viira & Partnerid Advokaadibüroo OÜ makstava riigi õigusabi tasu Sergei Kostritsõnile Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 260 (kakssada kuuskümmend) eurot ja 88 senti, sh käibemaks 43 (nelikümmend kolm) eurot ja 48 senti. Mõista Sergei Kostritsõnilt Eesti Vabariigi kasuks välja õigusabikulu osaliselt, s. summas 64 (kuuskümmend neli) eurot ja 80 senti, mis tuleb tasuda 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Jätta riigi kanda riigi õigusabi kulu osaliselt, s.o summas 196 (ükssada üheksakümmend kuus) eurot ja 08 senti. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700063851 ning selgitus „Sergei Kostritsõn, 1-18-9253, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 29.11.2018 otsusega tunnistati S. Kostritsõn süüdi

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi ja kohaldades

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 sätteid mõisteti talle liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat vangistust. Karistusaja alguseks loeti 12.02.

1. Harju Maakohtu 29.11.2018 kohtuotsus jõustus 15.12.
3. 07.11.2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid S. Kostritsõni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. S. Kostritsõni karistusaeg algas 12.02.2018, see lõppeb 12.02.2021.

§ 76lg 1 p 2 kohane tähtaeg saabus 15.11.2019.

S. Kostritsõni isikuandmetele tuginedes toetab vangla tema ennetähtaegset vabanemist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, toetab S. Kostritsõni ennetähtaegset vabanemist. 2 1-18-9253
2. 14.11.2019 registreeris Viru Maakohus S. Kostritsõni motivatsioonikirja vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
3. Kohtuistungil avaldas S. Kostritsõn, et toetab enda tingimisi ennetähtaegset vabanemist ühes täiendava lisakohustusena elektroonilise valve kohaldamisega. S. Kostritsõn avaldab, et olles peatselt 62 aastat vana on viimasel aastal toimunud temaga suured muutused. Palju on aidanud kohtumised rehabilitatsioonikeskuse XXX. Vabanemisjärgne elukoht on XXX ja seal antakse koheselt ka tööd. Esimene prioriteet on hakata tööle. Töötasu on vähemalt miinimummääras ja sellest summast 100 eurot kulub üürile ning 100-150 eurot on võimalik maksta võlakohustuste katteks. S. Kostritsõn avaldab, et väga kahetseb toimepandud vargusi ning soovib hüvitada nõuded. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on sotsiaalsed probleemid, mis said alguse lapsepõlvest. Perekond elas väga vaeselt. Seoses pideva vanglas viibimisega on katkenud suhted õega. Vangistuses viibimine on mõjunud viisil, et alkoholi tarvitamise vajadus puudub ja ka XXX ei võimalda alkoholi tarvitada. Sõltuvusi ei ole. Kõigi kriminaalhooldaja ettepanekutega käitumiskontrolliajaks kohaldatavate kohustustega on nõus.
4. Kaitsja toetas S. Kostritsõni seisukohta, märkides, et taotlus on põhjendatud. Kaitsja märkis täiendavalt, et kaitsealune on erakordselt palju kriminaalkorras süüdi mõistetud ja sh ka reaalse vangistusega. Vabastamise kasuks räägivad isiku vanus ja tervislik seisund. Kaitsealuse arvamus on usaldustvääriv. Järelevalve käitumise üle tagab kontrolli, et inimene ei libastuks. Kontrollnõuete ja kohustustega on kaitsealune nõustumust avaldanud. Elektroonilise valve ja sotsiaalprogrammi osas jätab kaitsja otsustuse kohtu kanda. Eraldi märgib kaitsja, et prokuratuuri seisukohad on esitatud trafaretsetena ja ilma sisulist hinnangut andmata. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud S. Kostritsõni isikliku toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase ning kaitsja seisukohad, leiab

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolusid arvestades, et S.

Kostritsõn tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 8.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et S. Kostritsõn on ära kandnud vähemalt poole mõistetud vangistusest ehk et S. Kostritsõni puhul on täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. 9. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Kõrgema astme kohus on 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21 märkinud: [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. 3 1-18-9253

1. Esmalt märgib kohus, et S. Kostritsõni puhul on täidetud ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). S. Kostritsõnil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Nimetatut on võimalik isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamisel positiivse asjaoluna arvesse võtta.
2. Saab nõustuda, et S. Kostritsõni käitumises vangistuses on nii mõndagi postiivset. S. Kostritsõn on vangistuses viibimise perioodil töötanud erinevatel ametikohtadel. Kahtlusteta aitab tööharjumuse omandamine/säilitamine kaasa kinnipeetava sotsialiseerumisel ühiskonda. Töö tegemine õpetab nägema võimalust teenida ise tulu oma tööpanuse kaudu. Töötamine vangistuse tingimustes näitab ka seda, et sissetulekut on võimalik saada läbi oma seaduskuuleka panuse ning seeläbi hüvitada olemasolevaid nõudeid. S. Kostritsõn valdab riigikeelt tasemel B2 kursusel. Riigikeele oskus aitab toime tulla esmases asjaajamises. S. Kostritsõn omab vabu rahalisi vahendeid oma kontol, millega esialgselt vabanemise järgselt toime tulla. S. Kostritsõnile on vabanemisel tagatud elu- ja töökoht, kuhu on võimalik paigaldada elektroonilise valve seadeldis. S. Kostritsõn on leidnud motivatsiooni kuritegude toimepanemisest hoidumiseks ja oma elukorralduses muutuste läbiviimiseks, võttes endale kohustuse võimaliku vabanemise järgselt siirduda rehabilitatsioonikeskusesse rehabilitatsioonile. Kohus märgib, et kogumis on tegemist kaalukate asjaoludega, mis annavad olulise panuse S. Kostritsõni ennetähtaegseks vabastamiseks. 12.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, isiku varasemat elukäiku ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemist. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et S. Kostritsõni karistuse eesmärki saab lugeda kinnipidamisasutuses täidetuks ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamise.

1. S. Kostritsõn mõisteti süüdi varavastase kuriteo süstemaatilises toimepanemises. Tegemist ei ole S. Kostritsõni esmakordse varavastase süüteo toimepanemise eest süüdimõistmisega. S. Kostritsõn on isik, kes on ka varasemalt varavastaseid süütegusi toime pannud ja karistusregistri andmetel omab viit kehtivat kriminaalkaristust. Seejuures on süüdimõstmise aluseks olevad kuriteod eriliigilised. Kohtuistungil on nii kinnipeetav kui ka tema kaitsja viidanud S. Kostritsõni korduvale süüdimõistmisele ja karistusena vangistuse mõistmist. Kuulates S. Kostritsõni tähelepanelikult kohtuistungil ära ja tutvunud tema isikuandmetega, saab teha järelduse, et kinnipeetav on jõudmas ikka, kus isiku elus toimuvad muudatused – mõne aja pärast on kätte jõudmas XXX. Pensioniea saabumine on inimese eluteel oluline etapp, mis tähistab murrangut. Inimene mõistab ja teadvustab, et noorus ning oluline osa elust on möödunud. S. Kostritsõn on kohtuistungil ka avaldanud, et esmakordselt mõistab ta oma pika vanglakarjääri jooksul, et elus on vajalik muutuse tegemine. S. Kostritsõni kohtuistungil avaldatu kohaselt on kinnipeetav sisemiselt sügavalt mõistnud vajadust muutuseks. Muutus ei ole sündinud lihtsalt ja üleöö, vaid vastavalt kohtu ette toodud materjalidele on muutuse toimumise taga S. Kostritsõniga tööd teinud tugiisiku panus. S. Kostritsõni toimikust saab teha järelduse, et varasemad vangistuse ja kriminaalhoolduse tingimustes tehtud töö S. Kostritsõniga ei avaldanud sellist mõju, et kinnipeetav oleks leidnud motivatsiooni muuta oma elustiili. Ikka ja jälle on S. Kostritsõn oma objektiivselt avaldunud käitumisega andnud põhjuse karistusena vangistuse mõistmise. Seni S. Kostritsõn ei ole oma varasema käitumisega andnud põhjust sügavaks usuks, et rohkem kuritegusi ta toime ei pane. On usutav, et inimene võib leida motivatsiooni muutuseks ja selliseks allikaks saab olla ka näiteks tugiisik ja seda juhul kui osapooled sügavalt tunnetavad probleemide põhjusi ja leiavad koos töötades lahenduse muutuste elluviimiseks. On eluliselt usutav, et selline muutus saab toimuda ka S. Kostritsõniga. Kohus teadvustab ja rõhutab, et S. Kostritsõni vangistusest ennetähtaegne vabastamine on kantud kõrgest riskist. Ja seda just põhjusel, et S. Kostritsõnil on rohke kuritegude toimepanemise ja vanglakaristuse kandmise kogemus. 4 1-18-9253
2. Kohus arvestab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel muuhulgas ka süüdlase poolt kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemist vangistuse ajal või nõusoleku andmist osaleda sellistes tegevustes ennetähtaegse vabastamise eeldusena mille kohus määrab käitumiskontrolli kohustusena. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus sellega, et S. Kostritsõn on avaldanud valmidust osaleda programmis, mis aitab vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, s.o selliseks väljundiks on kinnipeetav ise valinud välja rehabilitatsiooniprogrammi MTÜ-s J K K U P . Kuriteo toimepanemise riski vähendavalt võivad mõjutada mitmed taasühiskonnastavad tegevused, mis sõltuvad isikust, toimepandud kuriteost ja samuti võimalustest konkreetses vanglas. Nagu kohus eespool viitas on arusaadav, et vangistuse tingimustes varasemalt pakutu ei ole avaldanud sellist mõju, et S. Kostritsõn oleks lõpetanud kuritegude toimepanemise. Seega S. Kostritsõnile pakutav sekkumine võiks olla mõni vanglaväline programm ja korduvalt varavastaseid kuritegusid toime pannud süüdlana võib S. Kostritsõnist lähtuvaid riske vähendada ka töötamine. Läbi töö tegemise on S. Kostritsõnil võimalus tasuda saadavast legaalsest sissssetulekust võlanõudeid. U P keskuses pakutakse nii programmis osalemist kui ka töö tegemise võimalust. Kohus teadvustab, et varasemalt on S. Kostritsõnil ebaõnnestunud L K toimuvas programmis osalemine. Põhjus, miks tookordne programm ebaõnnestus oli S. Kostritsõni enda sõnul usuküsimus. S. Kostritsõni selgituste kohaselt on ta aru saanud, et U P pakutavas programmis ei ole usutalitustega seonduv kohustuslik. Eeltoodust järeldub, et S. Kostritsõni seisukohad usuküsimustes on järjepidevad ning tegu ei ole otsitud põhjusega programmi lõpetamiseks, vaid isiku sügava sisemise veendumusega. S. Kostritsõn on jõudnud ka arusaamisele, et U P programmis osalemisel on tal võimalus säilitada oma seisukoht usuküsimustes.
3. S. Kostritsõni ennetähtaegsel vabanemisel on üheks võimaluseks, et uusi kuritegusid toime ei pandaks, tema tegemiste üle tagatud pidev kontroll. S. Kostritsõn on vangistuse, s.o tugevdatud kontrolli tingimustes näidanud üles suutlikkust jälgida kehtivaid norme. S. Kostritsõn avaldas valmisolekut siirduda vabanemise järgselt ühe aastasele rehabilitatsioonile ja selle jätkuna poole-aastasele adaptsiooniajale. Kuna S. Kostritsõni vabanemisjärgseks elukohaks saab olema rehabilitasioonikeskus, siis keskusest väljasviibimine toimub vaid koos saatjaga. Seega on olemas mehhanismid, mis toetavad kinnipeetava suundumist seaduskuulekale teele ning esialgselt viibib S. Kostritsõn vaid kontrollitud tingimustes. Oluline on, et ka kinnipeetav ise soovib elada seaduskuulekalt ja seda on S. Kostritsõn kohtuistungil ka avaldanud. Iseloomustusest nähtuvana toimuvad keskuses asjakohased rehabiliteerivad kursused ja programmid. Seega, elades esimene aasta kontrollitud keskkonnas ja seejärel poole aasta vältel adaptsiooniprogrammi alusel ning omades võimalust keskuses läbida rehabiliteerivaid kursusi on olemas eeldused, et S. Kostritsõni suundub seaduskuulekale teele. Kuna kohtu ette toodud materjalide pinnalt on sedastatav, et rehabilitatsioonikeskuses toimuvad erinevad rehabilitatsiooni kursused ja programmid, siis ei näe kohus vajadust täiendava kriminaalhooldusametniku määratava sotsiaalprogrammi määramist. Kuid ettevaatavalt märgib kohus, et kui kriminaalhoolduse kestel tekib vajadus täiendava programmi määramiseks, siis sellise ettepaneku tegemise õigus on kriminaalhooldusametnikul ka olemas. Puutuvalt elektroonilise valve kohaldamisega märgib kohus, et vastava nõustumuse on S. Kostritsõn ka andnud. Kuigi on sedastatav, et keskusest väljasviibimine toimub vaid koos saatja, siis arvestades S. Kostritsõni varasemat kuritegelikku aktiivsust ning tagamaks kontrolli S. Kostritsõni liikumiste üle, peab kohus vajalikuks kinnitada kriminaalhooldusametniku ettepanek elektroonilise valve kohadamiseks. S. Kostritsõn on avaldanud, et alkoholi ta enam tarvitada ei saa seoses tervisliku seisundiga. Et rakendada kõiki meetmeid, mida kohus peab kohaseks õiguskuulekale teele siirdumisel määrab kohus S. Kostritsõnile hoiduda alkoholi tarbimisest.
4. Hinnates viidatud asjaolude pinnalt S. Kostritsõni usaldusväärsust ja seda, kas S. Kostritsõni positiivselt iseloomustavad ja tema vabastamist toetavad asjaolud kaaluvad üles 5 1-18-9253 tema varasema käitumise eksimused, siis leiab kohus, et S. Kostritsõn on teadvustanud enda toime pandud eksimust. S. Kostritsõn ei ole mitte ainult teadvustanud enda toime pandud eksimust, vaid tema käitumine on objektiivselt avaldunud viisil, kus saab uskuda muutusi isiku käitumises ja suundumises õiguskuulekale teele. Kuid eelkõige sõltub seaduskuulekale teele siirdumine S. Kostritsõni enda tahtest ja motivatsiooni püsimisest. S. Kostritsõn saab toetuda vaid iseendale, kuna tema sagedane vanglakaristuse kandmine on põhjuseks, miks suhted on katkenud ainsa lähedase isikuga. Iseloomustusest nähtuvana on S. Kostritsõni kuritegude toimepanemise põhjuseks kehv majanduslik seis, siis rehabilitatioonil viibimise ajaga peab S. Kostritsõn suutma viia end majanduslikus mõttes tasemele, et saab igapäevaselt hakkama, mistõttu puudub vajadus uute varavastaste kuritegude toimepanemiseks.
5. Kokkuvõtvalt olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel veenavad piisavalt isiku edaspidist õiguskuulekust, on võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Kuigi kohus ei ole seotud vangla ja prokuratuuri seisukohaga, võtab kohus arvesse, et nii üks kui ka teine on avaldanud seisukohta, et S. Kostritsõni suhtes on võimalik kohaldada tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabanemist.
6. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et S. Kostritsõnile tuleb anda reaalne võimalus näidata, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Samuti on katseajal võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Just kriminaalhooldusosakonna järelevalvele allutamine kannab eesmärki aidata isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.
7. Ka tuleb arvestada, et ennetähtaegse vabastamisega karistus ei lõppe. Esiteks allub S. Kostritsõn kuni karistusaja lõpuni käitumiskontrolli nõuetele. Teiseks, tuleb talle määrata käitumiskontrolli aegsed nõuded ja kohustused, millised kuuluvad järgimisele ja mille suhtes S. Kostritsõn nõustumust avaldanud. S. Kostritsõn on teadlik ja avaldanud nõustumust ka elektroonilise valve kohaldamiseks ja vabatahtliku kohustuse. Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui S. Kostritsõn kaldub kontrollnõuetest ja kohustustest kõrvale. Seega juhul, kui S. Kostritsõn kuritarvitab kohtu usaldust, pööratakse tema vangistus täitmisele ja tal tuleb naasta vanglasse, et ära kanda kandmata vangistuse osa.
8. Seoses S. Kostritsõni suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid S. Kostritsõni varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse S. Kostritsõni just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole

RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga.

1. S. Kostritsõni kaitsja M. Viira esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks 293,28 euro suuruses summas, sh käibemaks 48,88 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil vangla ennetähtaegse vabastamise materjalidega tutvumiseks ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks 60 minutit, summas 54 eurot, kohtuistungi ajakuluks on 20 minutit, s.o 27 eurot. Neile summadele lisandub käibemaks. Tasu sõidule kulutatud aja eest 6 1-18-9253 214 km ulatuses on 35 eurot (lisandub käibemaks) ja sõidukulu 428 km eest on 128,40 eurot (lisandub käibemaks). Kohus ei pea esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks kohtuistungiks ettevalmistamisele kulunud aja osas. Arvestades kaitsja kohtuistungil esitatud seisukohti, mis ei sisaldanud olulist õigusteaduslikku teavet ning kordasid üle kaitsealuse avaldatu ning arvestades vangla koostatud iseloomustuse lühidust, ei pea kohus põhjendatuks taotluse rahuldamist kohtuistungiks ettevalmistamisele kulunud aja osas. Kohus vähendab ettelmistamisele kulunud aega 30 minuti võrra. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
2. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lgdest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse osaliselt ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 260,88 eurot, sh käibemaks 43,48 eurot. Kõnealune menetluskulu kuulub S. Kostritsõnilt välja mõistmisele KrMS § 180 lg 1 alusel osaliselt. /allkirjastatud digitaalselt/ 7