Obsah (8)

§ 174§ 177§ 178§ 171§ 304§ 172§ 1701§ 3011

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 11. november 2019 Tsiviilasja number 2

) § 178 lg-ga 1. Üldkoosolekul vastuvõetud otsused protokolliti puudulikult, puudused olid tingitud ebaõigetest hääletustulemustest. Hageja on kostja osanik, kes üldkoosolekul ei osalenud, kuid hääletas eelnõude vastu elektrooniliselt. Kostja juhatuse määratud korra p 2 alusel loetakse elektrooniliselt hääletanud osanik koosolekul osalevaks ja osaniku hääled arvestatakse koosoleku kvoorumi hulka. Hageja tulnuks lugeda koosolekul hääletanuks, tema hääli 2 arvestada koosoleku kvoorumi hulka ning kanda ta koosolekul osalenud osanike nimekirja. Nii toimides ei oleks nimetatud otsused saanud vajalikku poolthäälteenamust

§ 174lg 1 mõttes. Cloud

Scale OÜ osanikud on hageja ja Aerop Invest OÜ. Mitme osanikuga osaühing ei ole samastatav selle osaühingu ühe osanikuga, mistõttu hagejat ei saa samastada CloudScale OÜ-ga. Järelikult ei otsustanud kostja tema osaniku, s.o hageja, vastu hagi esitamist ega selles õigusvaidluses esindaja määramist

§ 177

lg 1 tähenduses ning seetõttu ei olnud hageja hääleõigus piiratud, tema hääli tuli arvestada nii poolthäälte lugemisel kui ka kvooruminõude täitmisel.

1. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja igapäevast tegevust korraldavaks juhatuse liikmeks on olnud kuni sügiseni 2017 hageja. Sügisel 2017 selgus kostja raamatupidamisdokumentide ja kontode väljavõtete analüüsimisel, et hageja on teinud kostja varaga tehinguid, millest E. N. Simons teadlik ei olnud ja mis ei olnud kostja huvides. Sisuliselt on hageja omastanud kostja vara mitmete aastate vältel, pöörates selle enda ja enda omandis ning juhtimisel olevate äriühingute kasuks.
2. jaanuaril 2018 esitas kostja hagi hageja ja viimase omandis oleva CloudScale OÜ vastu erinevate nõuetega kogusummas 1 298 106 eurot 33 senti. Üldkoosoleku protokolli notariaalse tõestamise nõuet ei esitatud tähtaegselt, s.o 3-päevase etteteatamisega. E. N. Simons sai hageja nõude kätte alles
3. detsembril 2017, s.o üldkoosoleku toimumise päeval. Üks päev enne üldkoosolekut,
4. detsembril 2017, võõrandas hageja Aerop Invest OÜ-le 75- euro suuruse osa, 3% CloudScale OÜ osakapitalist. Hagejale jäi jätkuvalt 2425 euro suurune osalus. Vaidlusaluste tehingute tegemise ajal oli hageja CloudScale OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Lähtuda tuleb just tehingute tegemise ajal kehtinud olukorrast. 97% suurune osalus CloudScale OÜ-s andis ja annab hagejale täieliku kontrolli äriühingu tegevuse üle. CloudScale OÜ-s on vähemalt 51% osalust omaval osanikul põhikirja p 3.
5. alusel täielik kontroll osaühingu tegevuse üle, sest ilma 51% osaluse omanikuta ei saa isegi osanike üldkoosolekul otsuseid vastu võtta. Aerop Invest OÜ-le osaluse võõrandamise ainsaks eesmärgiks oli tekitada näilik olukord, kus hageja ei ole CloudScale OÜ ainuosanik. MAAKOHTU LAHEND
6. Tartu Maakohus jättis
7. märtsi 2019 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2356 eurot 66 senti ning menetluskuludelt viivise alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 2356 eurot 66 senti.

§ 178

lg 1 järgi võib kohus osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada mh seadusega vastuolus oleva osanike otsuse.

§ 171

lg 5 alusel protokollitakse osanike koosolek ning sellele kohaldatakse vastavalt

§ 304

lg-tes 1–6 sätestatut.

§ 304

lg 6 kohaselt peab mh aktsionäri nõudel, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, olema üldkoosoleku protokoll notariaalselt tõestatud. Vastav kirjalik nõue peab olema esitatud vähemalt kolm päeva enne üldkoosolekut. Kindlale isikule tahteavalduse tegemist ning kättetoimetamist reguleerivad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg-d 1 ja 2. Puudub vaidlus, et hageja on isik, kelle osadega on esindatud rohkem kui 1/10 äriühingu osakapitalist ja tal oli

§ 304

lg 6 tulenevalt õigus esitada

§ 304lg-s 6 sätestatud nõue.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja osanike üldkoosoleku protokolli notariaalse tõestamise nõude saatnud juhatuse liikmele E. N. Simonsile reedel

1. detsembril 2017 kl 20:53:10 (tl 6–8). Maakohus leidis, et kostja poolt esitatud vastuväide, et ta ei saanud hageja kirja kätte tähtaegselt, on negatiivne asjaolu, mille tõendamise koormis on kostjal (tl 77). Kostja ei esitanud kohtule e-kirja kättetoimetamise kohta tõendeid, 3 vaid selgitas, et kostja kasutab gmaili ehk Google meiliteenust, kostja meiliserveriks on Google meiliserver, mille asukoht on kostjale teadmata. Samas ei näe kostja, et selle asjaolu tuvastamine oleks vajalik, sest kui hageja e-kiri jõudis kostja meiliserverisse
2. detsembril 2017, mida kostja peab tõenäoliseks, ei piisa sellest asjaolust hagi rahuldamiseks. Hageja hinnangul on

§ 172lg 1 neljas lause erinorm Ts

ÜS § 69 lg 2 suhtes, järelikult ei tule sarnaselt osanike koosoleku kokkukutsumise teate esitamisele ka protokolli notariaalse tõestamise nõude esitamise tähtaegsust hinnata, millal on adressaadil TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi mõistlik võimalus nõudega tutvuda, vaid seda, millal saab nõude tavalise edastamise korral lugeda adressaadi e-postile kohale jõudnuks. Maakohus leidis, et materiaalõigus ja kehtiv kohtupraktika reguleerib üldkoosoleku kokkukutsumise teate kättesaamist erinevalt TsÜS §-st 69, kuid mitte protokolli notariaalse tõestamise teate edastamist. Äriseadustikus kehtestatud osanike koosoleku teate saatmise nõuete eesmärk on tagada nii see, et osanik saaks talle saadetud teated kätte, kui ka see, et koosoleku kokkukutsuja saaks olla kindel, et saates koosoleku teate kindlal aadressil, on ta teate saatmise nõuded täitnud ja koosolekul vastu võetud otsused ei osutu koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühiseks. Seega on koosoleku teate saatmise reeglite eesmärk kaitsta nii teate adressaadiks olevat osanikku kui ka osanike koosolekut kokku kutsuvat isikut. Koosoleku teate kohaletoimetamise riski kannab

§ 172järgi osanik.

Protokolli notariaalse tõestamise nõude edastamisele selliseid reegleid äriseadustikus kehtestatud ei ole. Hageja hinnangul juhul, kus nõue esitati reedel, on ebaõige lugeda E. N. Simons hageja esitatud nõudest teada saanuks alles esmaspäeval, kui hageja ja E. N. Simons suhtlesid samade e-posti aadresside kaudu regulaarselt sõltumata nädalapäevast. Kostja ei vaidle vastu, et hageja ja kostja juhatuse liige E. N. Simons suhtlesid enne hagejapoolsete kuritarvituste ilmsiks tulekut tihedalt (kohati ka igapäevaselt) ja kasutasid selleks e-posti aadresse kuni sügiseni

1. Maakohus selgitas
2. novembri 2018 kirjas, et pooltevahelist suhtlemist e-kirja teel tõendab ilmselt kõige usaldusväärsemalt poolte endi e-kirjavahetus (tl 77). Hageja on kohtule esitanud pooltevahelise e-kirjavahetuse (tl 83–87, tõlked tl 92–96). Antud tsiviilasjas ei ole vaidluse all, kas hageja ja E. N. Simons suhtlesid varasemalt e-posti aadressidelt XXXXX ja XXXXX vahetevahel ka nädalavahetustel, kuid puuduvad tõendid igapäevaselt või nädalavahetustel peetud e-kirjavahetuse kohta pärast septembrit
3. Tuleb eeldada, et e-kiri jõuab saaja serverisse selle saatmise päeval. Kostja ei ole esitanud seda seisukohta ümberlükkavaid tõendeid. Seega saabus hageja poolt saadetud üldkoosoleku protokolli notariaalse tõestamise nõue kostja teenusepakkuja serverisse reedel
4. detsembril 2017.

§ 304lg 6 kohaselt pidi kirjalik nõue olema esitatud vähemalt kolm päeva enne üldkoosolekut. Ts

ÜS § 69 lg 2 tulenevalt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kuna hageja nõue koosoleku protokolli notariaalseks tõestamiseks jõudis kostja teenusepakkuja serverisse reedel

1. detsembril 2017, siis saab lugeda, et juhatuse liikmel, kellele e-kiri oli adresseeritud, tekkis mõistlik võimalus sellega tutvuda esmaspäeval
2. detsembril
3. Äriseadustikus sisalduva kolmepäevase etteteatamise nõude eesmärk on anda kohustatud isikule aega kontakteeruda notariga, leppida kokku konkreetne aeg ja päev, et vältida koosoleku venimist. Kostja osanike erakorralise üldkoosoleku kutse (tl 5) kohaselt toimus osanike erakorraline üldkoosolek
4. detsembril 2017 algusega kl 15:
5. Ka siis, kui lugeda majandusja kutsetegevuses e-kiri kostja poolt kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (s.o praegusel juhul
6. detsembril 2017), lähtudes üldistest tähtaegade arvutamise põhimõtetest TsÜS §-de 135 lg 1 ja § 136 lg 6 järgi, ei saa pidada hageja
7. detsembri 2017 nõuet tähtaegseks, kuivõrd üldkoosoleku 4 notariaalse tõestamise nõue peab jõudma üldkoosoleku kokkukutsujani sellise arvestusega, et nõude kättesaamise ja üldkoosoleku toimumise päeva vahele jääb kolm päeva. Seega ei olnud hageja osanike koosoleku protokollimise nõue esitatud õigeaegselt, mistõttu puudub sel põhjusel üldkoosoleku protokolli notariaalselt tõestamata jätmise tõttu alus osanike
8. detsembri 2017 üldkoosoleku otsuste tühistamiseks. Hageja leidis, et ta hääletas hääleõigust omavate eelnõude vastu elektrooniliselt, mistõttu tuleb kostja
9. detsembri 2017 üldkoosoleku otsused tunnistada kehtetuks.

§ 1701

lg 1 järgi võib osaühingu põhikirjaga ette näha, et osanikud võivad osanike koosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil mh enne koosolekut, kui see on tehniliselt võimalik.

§ 1701lg 3 kohaselt võib põhikirjaga ette näha, et hääletamise korra määrab juhatus.

Kostja põhikirja p 6.5 kohaselt võivad osanikud osanike koosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil mh enne koosolekut, kui see on tehniliselt turvalisel viisil võimalik. Elektroonilise hääletamise korra määrab juhatus (tl 15). Kostja juhatuse määratud elektroonilise hääletamise korra p 2 alusel loetakse elektrooniliselt hääletanud osanik koosolekul osalevaks ja osaniku osaga esindatud hääled arvestatakse koosoleku kvoorumi hulka. Korra p 3 järgi loetakse elektrooniliseks vahendiks üksnes osaniku digiallkirjastatud hääletusotsust (tl 16). Kostja üldkoosoleku protokollist ja üldkoosoleku registreerimislehest nähtub, et kostja osanike erakorralise üldkoosoleku

1. detsembri 2017 otsuste poolt hääletas üksnes E. N. Simons 1278 häälega, mis moodustab 100% üldkoosolekul osalenud häältest (tl 13–14). Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on kostja osanikeks E. N. Simons osamaksega 1278 eurot ja hageja osamaksega 1278 eurot (tl 4). E-kirjast, hääletusotsustest ja selgitustest nähtuvalt on hageja saatnud
2. detsembril 2017 kostjale hääletusotsuse koos selgitustega, mille kohaselt ta hääletab kostja
3. detsembri 2017 osanike koosoleku päevakorra eelnõude osas vastu eelnõudele, mille kohaselt esitada hagi CloudScale OÜ vastu tühiste tehingute alusel üleantu tagastamiseks ja saadud kasutuseeliste väljanõudmiseks ning mille kohaselt määratakse Advokaadibüroo Talts & Partnerid vandeadvokaat Raul Talts kostja esindajaks õigusvaidluste pidamisel CloudScale OÜ-ga (tl 9, 11–12). Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejal on kostja osanikuna samuti 1278 häält ja ta hääletas elektrooniliselt eelnõude vastu. Üldkoosoleku päevakorra p 1 osas, s.o esitada hagi hageja vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud (ja kaotatud kasutuseeliste) hüvitamiseks, hagejale kostja poolt tehtud alusetute dividendide väljamaksete tagastamiseks ning hagejale tehtud väljamaksete, mis on kajastatud kostja bilansireal „Nõuded/võlg aruandvatele isikutele“ tagasinõudmiseks, ja päevakorrapunkti 3 osas määrata Advokaadibüroo Talts & Partnerid vandeadvokaat Raul Talts kostja esindajaks õigusvaidluste pidamisel hagejaga, ei ole hageja elektrooniliselt hääletanud ja tulenevalt

§ 177lg 1 ei olnud hagejal selleks õigust. Küll hääletas hageja vastu eelnõudele, millega otsustati esitada hagi Cloud

Scale OÜ vastu tühiste tehingute alusel üleantu tagastamiseks ja saadud kasutuseeliste väljanõudmiseks ning määrata Advokaadibüroo Talts & Partnerid vandeadvokaat R. Talts kostja esindajaks õigusvaidluste pidamisel CloudScale OÜ-ga. Osaühingu osa müügilepinguga (tl 53–55) on tõendatud, et hageja müüs 18. detsembril 2017 Aerop Invest OÜ-le CloudScale OÜ osa jagamisel tekkiva osa nimiväärtusega 75 eurot 800 euro eest ja hagejale jäi osa nimiväärtusega 2425 eurot. CloudScale OÜ põhikirja p 3.2 ja p 3.3 kohaselt CloudScale OÜ osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui osaleb vähemalt 51% osadega esindatud häältest ja osanike otsus on vastu võetud, kui osanike koosolekul anti selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta otsustamise puhul kõigist häältest 51% ning seadus või põhikiri ei sätesta teisiti (tl 46). 5 Maakohus nõustus kostjaga, et antud juhul on tekkinud olukord, kus hagejal on tema kontrolli all oleva ühingu CloudScale OÜ vastu nõude esitamise otsustamisel majanduslikud huvid, mis üldjuhul vastanduvad kostja huvidele. Äriühinguõiguse üks põhimõte on see, et osanikud peavad lähtuma osaühingut puudutavate otsuste tegemisel osaühingu huvidest, mitte enda isiklikest huvidest või enda poolt kontrollitava äriühingu huvidest. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et hageja hääleõigus ei olnud eespool nimetatud eelnõude osas piiratud ning tema hääli tuli arvestada nii poolthäälte lugemisel kui ka kvooruminõude täitmisel. Hagejal puudus

§ 177lg 1 alusel hääleõigus hagejat ja tema kontrolli all oleva Cloud

Scale OÜ puudutavate otsuste vastuvõtmisel ning arvestades, et otsustati küsimusi, mis puudutasid osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist päevakorras olnud küsimuste otsustamisel, oli hageja hääleõiguse piiramine päevakorrapunktide 1–3 otsustamisel lubatud. Kuivõrd kohus tuvastas, et osanike 19. detsembri 2017 osanike erakorralise üldkoosoleku otsused ei ole vastuolus seadusega, siis pole alust ka

§ 178lg 1 alusel nende kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus jättis menetluskulud Ts

MS § 162 lg 1 alusel hageja kanda, luges kostja põhjendatud kuluks 2356 eurot 66 senti, mõistis nimetatud menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja ning menetluskuludelt viivise seaduses sätestatud määras. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega tunnistada kehtetuks kostja
2. detsembri 2017 osanike erakorralise üldkoosoleku otsused. Hageja esitas protokolli notariaalse tõestamise nõude tähtaegselt, st kolm päeva enne koosolekut

§ 171lg 5 ja § 304 lg 6 järgi.

Oluline ei ole, millal on adressaadil mõistlik võimalus nõudega tutvuda vaid hinnata tuleb seda, millal saab nõude tavalise edastamise korral lugeda adressaadi e-postile kohale jõudnuks. Hageja esitas e-kirja protokolli notariaalseks tõestamiseks

1. detsembril
2. Eeldatakse, et e-kiri jõuab saaja serverisse selle saatmise päeval. Seega tuleb eeldada, et hageja nõue jõudis adressaadini
3. detsembril
4. Maakohus hindas tõendeid ühekülgselt, jättes hindamata olulist tähtsust omavad tõendid. Kuigi hageja esitas tõendeid nädalapäevast sõltumatu suhtluse kohta, leidis maakohus ekslikult, et ei ole tõendatud, et pooled suhtlesid sel viisil ka pärast
5. a septembrikuud. Maakohus ei selgitanud varasemalt, et ootab tõendeid üksnes nimetatud perioodi kohta. Hageja ja E. N. Simons suhtlesid läbi aastate ka nädalavahetustel. Hageja saatis nõude e-kirja teel reedel kl 20:
6. Kuivõrd E. N. Simons resideerus toona USA-s, Florida osariigis, siis jõudis hageja e-kiri E. N. Simonsi meiliserverisse kl 14:53 kohaliku aja järgi. Kostja ei ole nimetatut vaidlustanud. Seega E. N. Simonsil oli võimalik e-kirjaga tutvuda juba selle saatmise päeval. Hageja saanuks nädalapäevast ja kellaajast sõltumatut suhtlust tõendada enda või E. N. Simonsi vande all antud selgitusega. Maakohus jättis õigustamatult hageja taotlused rahuldamata. Seetõttu taotleb hageja, et menetlusosalisena kutsutakse kohtuistungile ja kuulatakse vande all kohtu poolt üle E. N. Simons. Kui kohus ei rahulda taotlust E. N. Simonsi vande all ülekuulamiseks, siis taotleb hageja TsMS § 268 alusel enda vande all ülekuulamist.
7. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus jõudis õigele järeldusele, et koosoleku protokolli notariaalse tõestamise nõue loetakse kätte toimetatuks, kui nõude saaja on tahteavalduse kätte saanud ja tal on sellega olnud mõistlik võimalus tutvuda (TsÜS § 69 lg 2). Hageja seisukoht, et

§ 304

lg 6 nii sisult kui 6 formaalselt sarnane

§ 172

lg 1 neljanda lausega ning seetõttu tuleb kohaldada Riigikohtu praktikat

§ 172

lg 1 neljanda lause valguses, on ebaõige.

§ 172

lg 1 neljas lause reguleerib üldkoosoleku kokkukutsumise teate edastamist osanikele, mitte aga vastupidi osanike poolt teadete edastamist ühingule. Osaniku poolt ühingule teate edastamisel kohaldub TsÜS §

1. Kostjal tekkis mõistlik võimalus tutvuda hageja e-kirjaga esmaspäeval
2. detsembril 2017, mistõttu ei olnud täidetud kolmepäevase etteteatamise nõue. Maakohus selgitas hagejale
3. novembri 2018 kirjas, et hageja peab tõendama pooltevahelist suhtlust
4. detsembri 2017 e-kirja saatmisega seonduval perioodil ehk siis veidi enne ja ilmselt ka pärast eeltoodud kuupäeva. Vastupidine hageja seisukoht on põhjendamatu. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja taotlused menetlusosaliste vande all ülekuulamiseks. Puudub vaidlus, et hageja ja E. N. Simonsi suhtlus toimus läbi aastate ööpäevaringselt ning ka nädalavahetustel. Vaidlus on selle üle, milline oli poolte suhtlus alates septembrist 2017, ehk ajast kui ilmnesid hageja kuritarvitused. E. N. Simonsi
5. septembri 2017 e-kirjast nähtub üheselt, et poolte vahel suhtlus puudus. Hageja taotlus hageja enda ja E. N. Simonsi vande all ülekuulamiseks tuleb jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
7. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega maakohus leidis, et hageja hääleõiguse piiramine päevakorrapunktide 1–3 otsustamisel oli lubatud. Ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ei kontrolli.
8. Hageja taotles apellatsioonkaebuses E. N. Simonsi vande all ülekuulamist või enda vande all ülekuulamist. Kostja on esitanud samad taotlused maakohtus, maakohus jättis taotlused rahuldamata. Hageja esitas vastuväide kohtu tegevuse peale, mille maakohus jättis rahuldamata. TsMS § 267 lg 1 kohaselt võib pool, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, asjaolu tõendamiseks taotleda vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist. Juriidilise isiku puhul võib vande all üle kuulata selle seadusliku esindaja. TsMS § 268 alusel võib kohus vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. Kostja vaidles hageja taotlustele vastu. Ringkonnakohus jätab hageja taotlused E. N. Simonsi ja hageja enda vande all ülekuulamisega rahuldamata.
9. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle. Hageja ja E. N. Simons on kostja osanikud võrdsetes osades. E. N. Simons edastas hagejale
10. detsembril 2017 kutse
11. detsembril 2017 toimuvale kostja osanike erakorralisele üldkoosolekule. Hageja edastas
12. detsembril 2017 E. N. Simonsile e-posti kaudu üldkoosoleku notariaalse tõestamise nõude (tl 8). Hageja edastas
13. detsembril 2017 E. N. Simonsile hääletusotsused ja selgitused kostja osanike koosoleku eelnõude osas (tl 9–11).
14. Hageja esitas nõude tunnistada kostja osanike erakorralise üldkoosoleku otsus kehtetuks.

§ 304

lg 6 kohaselt peab juhatuse, nõukogu või aktsionäride nõudel, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, üldkoosoleku protokoll olema notariaalselt tõestatud. 7 Vastav kirjalik nõue peab olema esitatud vähemalt kolm päeva enne üldkoosolekut. Hagejal oli õigus esitada

§ 304

lg-st 6 tulenev nõue üldkoosoleku protokolli notariaalseks tõestamiseks.

§ 3011

lg 1 p 3 kohaselt on aktsionäride üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses ettenähtud juhul notariaalselt tõestatud. Analoogia korras kehtib see säte eelduslikult osaühingu suhtes. Sellest tulenevalt oleks hageja õigeks õiguskaitsevahendiks nõuda osanike üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist, mitte kehtetuks tunnistamist. Kohtule on aga hageja poolt kohtule esitatud nõudest üheselt arusaadav soov tugineda oma nõudes sellele, et äriühingu üldkoosoleku otsuse vaidlustatud osa ei toonud endaga kaasa õiguslikke tagajärgi. Samuti ei muuda hageja nõude õiguslik alus seda, missugusest ajahetkest saab lugeda hageja nõuet kostja poolt kättesaaduks. 11. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et

§ 304

lg-s 6 kehtestatud 3-päevast tähtaja puhul tuleks analoogia korras lähtuda

§ 172

lg 1 neljandas lauses sätestatust ning hinnata tuleb seda, millal saab nõude tavalise edastamise korral lugeda adressaadi e-postile kohale jõudnuks ning oluline ei ole, millal on adressaadil mõistlik võimalus nõudega tutvuda.

§ 172lg 1 neljas lause on erinorm võrreldes Ts

ÜS § 69 lg 2 teise lausega.

§ 172

järgse koosoleku teate kohaletoimetamise riski kannab osanik, ehk saaja, mitte saatja. Vastasel juhul muutuks koosoleku korrektse kokkukutsumise tõendamine osaühingule põhjendamatult raskeks, mis võiks hakata takistama ühingu efektiivset juhtimist (Riigikohtu

1. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-17, p 15). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et osaniku poolse äriühingule üldkoosoleku protokolli notariaalse tõestamise nõude edastamise suhtes kohalduvad üldised kättetoimetamise reeglid. Seega peab nõude kättetoimetamist tõendama saatja.
2. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu poolt määratud tõendamiskoormisega ning seisukohaga, et kostja poolt esitatud vastuväide, et ta ei saanud hageja kirja kätte tähtaegselt, on negatiivne asjaolu, mille tõendamise koormis on kostjal. Kuivõrd tahteavalduse jõustamine on selle tegija huvides, lasub tal ka tahteavalduse tegemise ja kättetoimetamise tõendamise koormus. Seega on praegusel juhul hagejal tõendamiskoormis, et ta on üldkoosoleku protokolli tõestamise nõude kostjale kätte toimetanud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. TsÜS § 69 lg 2 kohaldamisel on Riigikohus selgitanud, et e-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (Riigikohtu
3. detsembri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 12;
4. novembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 18). Kui aga e-kirja saabumisele järgnev päev langeb nädalavahetusele, siis saab TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi mõistlikult eeldada, et majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul tekib mõistlik võimalus sellega tutvuda järgmisel tööpäeval. Üldjuhul tuleb eeldada, et e-kiri jõuab saaja serverisse selle saatmise päeval. Kui osanik saadab protokolli notariaalse tõestamise nõude juhatuse liikmele e-kirjaga ja see jõuab saaja e-posti teenusepakkuja serverisse reedel,
5. detsembril 2017, siis saab lugeda, et juhatuse liikmel, kellele e-kiri oli adresseeritud, tekkis mõistlik võimalus sellega tutvuda esmaspäeval,
6. detsembril
7. Võimalus reedel e-kirju lugeda või näha e-kirja saabumist ei tähenda seda, et selle saajal oli ka mõistlik võimalus teate sisuga tutvuda enne tööpäeva lõppu.
8. Ringkonnakohus märgib, et hageja oli üldkoosoleku kutse saanud kätte juba
9. detsembril
10. Hageja ei ole põhjendanud, miks ootas ta protokolli notariaalse tõestamise nõude 8 esitamisega kuni
11. detsembrini
12. Hagejal oli võimalik esitada nõue varem selliselt, et see oleks jõudnud adressaadini seaduses sätestatud 3-päevase etteteatamise tähtajaga.
13. Hageja leiab, et esitatud e-kirja vahetusega on tõendatud, et hageja ja E. N. Simons suhtlesid pidevalt ka nädalavahetustel ning sellest tulenevalt on tõendatud, et hageja nõue jõudis adressaadini
14. detsembril 2017 ning adressaadil oli võimalus sellega tutvuda samal päeval. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et hageja ja E. N. Simonsi kirjavahetus perioodil jaanuar – aprill 2017 ei tõenda, et pooled oleksid jätkanud kirjavahetust nädalavahetustel ka vaidlusaluse protokolli notariaalse tõestamise nõude esitamisel ajal, s.o detsembri keskel
15. Ringkonnakohtu hinnangul isegi kui eeldada, et poolte kirjavahetus võis ka detsembris 2017 toimuda nädalavahetusel ja öisel ajal, on siiski tahteavalduse saatja, s.o antud juhul hageja, kohustus igal konkreetsel juhtumil tõendada, et kirja saajal oli võimalus sellega tutvuda.
16. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, puudub vajadus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Samuti ei ole hageja sisulisi vastuväiteid menetluskulude jaotusele ega rahalisele suurusele esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulu 805 eurot (ilma käibemaksuta). Lepingulise esindaja kulud mõistetakse vastaspoolelt TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus loeb kostja esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlikuks. Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja kulu on põhjendatud osaliselt. Arvestades tsiviilasja keerukust, apellatsioonkaebuse ja sellele vastuse mahukust, samuti asjaolu, et kostjat esindas ringkonnakohtus tsiviilasjaga kursis olnud esindaja, ringkonnakohus lahendas tsiviilasja kirjalikus menetluses, on kostja esindaja põhjendatud ajakulu ringkonnakohtu menetluses 4,5 tundi, s.o rahaliselt 630 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse menetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsiooniastme menetluskuludelt 630 eurot (ilma käibemaksuta) kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 9