Obsah (5)

§ 428§ 173§ 168§ 162§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kaija Kaijanen, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 25. november 2019, Tallinn Kohtuasja number 2-17-4838 Kohtuasi XX hagi YY j

) § 657 lg 1 p 4 ja 431 lg-te 1 ja 2 alusel tuleb apellatsioonimenetlus praeguses asjas lõpetada ning maakohtu määrus tühistada.

§ 428

lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. Apellatsioonimenetluses on hageja hagi kostja I ja kostja II vastu ühisvara jagamiseks. Hageja nõudeks on jagada kostjate ühisvarasse kuuluvad kinnisasjad kostjate vahel võrdsetes osades ning tuvastada kostja I ja kostja II nõusolek nimetatud toiminguks ja kinnistusregistris vastavate muudatuste tegemiseks. Kostja I suri XX.XX.XXXX. Perekonnaseaduse (PKS) § 39 kohaselt kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Kohtupraktikas on leitud, et pärast abielu lõppemist ühe abikaasa surma tõttu ei saa abikaasade ühisvara enam jagada. Pärandvara jagamise asjades abikaasade ühisvara perekonnaseaduse sätete järgi ei jagata ning abielu kestel soetatud vara, mille kohta ei ole sõlmitud abieluvaralepingut või mis ei ole saadud kinke või pärimise teel, tuleb lugeda abikaasade ühisvaraks, eeldades selle vara osas abikaasade osade võrdsust. Pärandvara jagatakse pärimisseaduse sätete alusel (vt Riigikohtu 13.01.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15109, p 12 koos selles viidatud praktikaga). Et pärast ühe abikaasa surma ei saa abikaasade ühisvara jagada, on tegemist õigussuhtega, mis ei võimalda õigusjärglust. 10.

§ 173

lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuna menetluse lõpetamise tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse, siis tuleb muuta ka menetluskulude jaotust.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega.

§ 162

lg 4 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kolleegiumi hinnangul tuleb praeguses asjas menetluskulud jätta

§ 162

lõikest 4 tulenevalt poolte endi kanda, kuna kulude hageja kanda jätmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Praeguses asjas algatas ühisvara jagamise menetluse võlausaldaja. Sissenõudja ei saa kohtuväliselt mõjutada ühivara jagamist ja tema ainus võimalus ühivara arvel nõuet rahuldada on nõuda ühisvara jagamist TMS § 14 lg 2 järgi. Kui kohtule esitatakse sissenõudja hagi ühisvara jagamiseks, ei saa kohus jätta ühisvara jagamata (analoogiliselt kaasomandi lõpetamise hagiga, vt nt Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p-d 19 ja 20). Menetluse lõppemist õigusjärgluse puudumisega ei saanud hageja mõistlikult ette näha ega seda asjaolu mõjutada. Maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda soliaarselt. Eelnevaid asjaolusid arvestades oleks menetluskulude hageja kanda jätmine hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Et ringkonnakohus jätab poolte menetluskulud poolte enda kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. 12.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 3 (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kaija Kaijanen, Ele Liiv 4