KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 6. september 2019 Kriminaalasja number 1-18-1482 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sar

§ 424

, § 214 lg 2 p-de 4, 5 järgi, Andrei Kisseljov süüdistuses

§ 214

lg 2 pde 4, 5 järgi, Jevgeni Šmidt süüdistuses

§ 214

lg 2 pde 1, 4, 5 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

1. märtsi 2019 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Mihhail Štšiptsov ja tema kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, ringkonnaprokurör Olga Dorogan Prokurör ringkonnaprokurör Olga Dorogran Süüdistatavad Mihhail Štšiptsov, isikukood: 38511264248, asukoht: Viru Vangla; kriminaalkorras karistatud Andrei Kisseljov, isikukood: 38510292226, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistatud Jevgeni Šmidt, isikukood: 38309162212, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistatud Kaitsjad vandeadvokaat Irina Žurina, vandeadvokaat Kaido Kooga, vandeadvokaadi abi Igor Belugin, jurist Stella EinlaKhomich RESOLUTSIOON:
2. Tühistada Viru Maakohtu
3. märtsi 2019 otsus Jevgeni Šmidti süüdi tunnistamises

§ 121lg 1 - § 22 lg 3 järgi.

2. Süüdi tunnistada Jevgeni Šmidt

§ 121

lg 1 - § 21 lg 2 järgi, jättes maakohtu otsusega

§ 63lg 1 alusel mõistetud karistuse muutmata.

1. Täpsustada maakohtu motiive Mihhail Štšiptsovilt ja Jevgeni Šmidtilt menetluskulude väljamõistmise osas.
2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
3. Apellatsioonid jätta rahuldamata ja süüdistatava Jevgeni Šmidti kaitsja Stella Einla-Khomichi apellatsioonivastuse õigeksmõistmise taotlus läbi vaatamata.
4. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 60 (kuuskümmend) eurot, vandeadvokaat Irina Žurinale süüdistatav Mihhail Štšiptsovile määratud korras kaitse teostamise eest ringkonnakohtu menetluses.
5. Punktis 6 nimetatud menetluskulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.
6. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus Narva osakond kaudu 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 30 (kolmkümmend) eurot, vandeadvokaadi abi Igor Beluginile süüdistatav Jevgeni Šmidtile määratud korras kaitse teostamise eest ringkonnakohtu menetluses.
7. Punktis 8 nimetatud menetluskulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.
8. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt K. Kooga Advokaadibüroo kaudu 90 (üheksakümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 15 (viisteist) eurot, vandeadvokaat Kaido Koogale süüdistatav Andrei Kisseljovile määratud korras kaitse teostamise eest ringkonnakohtu menetluses.
9. Punktis 10 nimetatud menetluskulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
10. Mihhail Štšiptsovile ja Andrei Kisseljovile esitati süüdistus

214 lg 2 p-de 4, 5 ja Jevgeni Šmitdile esitati süüdistus

§ 214lg 2 p-de 1, 4 ja 5 järgi järgmises: M.

Štsiptsov, grupis koos J.B. i, S.M. i, Jevgeni Šmidti, Andrei Kisseljovi, S.G. u ja D.Z. iga 11.04.2017 ajavahemikus 22.15 kuni 23.21 Ida-Virumaal panid S.T. e suhtes toime väljapressimise isikute grupi poolt kannatanu suhtes vägivalla kasutamisega ning kannatanult seadusliku aluseta vabaduse võtmisega. 11.04.2017 õhtusel ajal enne kella 20.00 saabusid S.M. , J.B. , M. Štšiptsov ja D.Z. sõiduautoga Chrysler reg.nr XXX Tallinnast Kohtla-Järvele, eesmärgiga otsida üles Kohtla-Järve elanik S.T. ning pressida temalt välja vägivalda kasutades raha. 11.04.2017 kella 20.00 ja 22.15 vahel kohtusid S.M. , J.B. , M. Štšiptsov ja D.Z. Kohtla-Järve linnas Järve ja Ahtme linnaosades kohalike elanike J. Šmidti, A. Kisseljovi ja S.G. uga. Antud isikutega lepiti kokku, et nende abiga leitakse Kohtla-Järvel üles S.T. , kellelt võetakse seadusliku aluseta vabadus ning peale mida kasutades J. Šmidti ja A. Kisseljovi kasutuses olnud sõiduautosid BMW reg.nr XXX või BMW reg. XXX toimetatakse S.T. kõrvalisse kohta, kus jätkatakse isikute grupi poolt väljapressimist ja vägivalla kasutamist S.T. e suhtes. J. Šmidti, A. Kisseljovi ja S.G. u abiga leidsid J.B. , S.M. , M. Štštiptsov ja D.Z. Kohtla-Järve linnas õhtusel ajal S.T. e tuttava A.S. i. J.B. i ja teiste poolt kaasati A.S. kuriteo toimepanemisse ning tema ülesandeks oli välja meelitada kannatanu S.T. oma elukohast Kohtla-Järve XXX asuvast majast, et teised isikud saaksid seejärel vägivalda kasutades kinni võtta S.T. e. 11.04.2017 õhtusel ajal enne kella 22.24 sõitsid J.B. , S.M. , M. Štštiptsov, D.Z. J. Šmitdi, A. Kisseljovi ja S.G. uga sõiduautodega BMW reg.nr XXX ja BMW reg. XXX S.T. e elukoha juurde Kohtla-Järvel XXX . 2 Vastavalt kokkuleppele kutsus A.S. XXX maja ees hõigates välja S.T. e ning kinnitas ka kell 22.24 telefoni teel S.T. ele, kes viibis maja sissekäigus, et kõik on korras ja ohtu ei ole, selleks, et S.T. midagi ei kahtlustaks, ei suudaks vastu hakata ja J.B. , S.M. , M. Štsiptsov, D.Z. , J. Šmidt, A. Kisseljov ja S.G. saaksid võimalikult kergelt ja kiiresti võtta S.T. elt seadusliku aluseta vabaduse. Koheselt peale seda, kui S.T. tegi XXX maja sissekäigu ukse lahti, tungisid J.B. , S.M. , M. Štšiptsov ja D.Z. maja sissekäiku ning J.B. , S.M. ja M. Štšiptsov hakkasid I korruse platsil sissekäigu ukse juures peksma S.T. t. J.B. ja S.M. surusid S.T. e pikali. S.M. surus käega tema suu kinni, teist kätt hoidis kinni, J.B. hoidis S.T. t käega vasakust käest kinni, teise käega peksis näkku. M. Štšiptsov lõi S.T. t paar korda rusikaga näkku paremale poole, tuvastamata isik (S.G. , J. Šmidt, A. Kisseljov või D.Z. ) hoidis S.T. t jalgadest kinni, et maha suruda vastupanu. S.T. püüdis abi kutsuda, karjus: „Isa! Aidake!“. Selle peale J.B. ütles: „Ole vait, ära karju!“. Kui S.T. el õnnestus parem käsi vabastada, võttis ta enesekaitseks jope paremast taskust välja taskunoa, seda märkas M. Štšiptsov ning nuga võeti S.T. elt ära. Sel ajal, kui S.T. elt nuga ära võeti, tekitati talle füüsilist valu ja kehavigastusi, sh lõikehaav parema labakäe pihkmisel pinnal. J.B. , S.M. , M. Štsiptsov J. Šmidt, A. Kisseljov, S.G. ja D.Z. saades aru, et kannatanule tuleb sissekäigust appi tema isa, võtsid S.T. elt seadusliku aluseta vabaduse Kohtla-Järve, XXX , I korruse platsil, sissekäigu ukse juures. J.B. , S.M. ja veel kaks isikut (M. Štšiptsov või S.G. või J. Šmidt või A. Kisseljov või D.Z. ) tirisid S.T. t maja sissekäigust välja ning teda kätest ja jalgadest kinni hoides ning edasi pekstes toimetasid maja ees seisva J. Šmidti sõiduauto, BMW reg.nr XXX , juurde. J. Šmidt vastavalt kokkuleppele avas oma sõiduki BMW reg.nr XXX ning lubas J.B. il, S.M. il vastupanu osutava kannatanu panna sõiduauto tagaistmele, et seal jätkata vägivalla kasutamist ning toimetada S.T. kõrvalisse kohta, kus ei oleks kuriteo pealtnägijaid. D.Z. tegi J. Šmidti sõiduauto tagumise ukse lahti, et J.B. ja S.M. saaksid kannatanu sõiduauto tagaistmele panna. S.G. , A. Kisseljov, M. Štšiptsov ja D.Z. samal ajal XXX maja ees oma kohalolekuga, arvulise ning füüsilise ülekaaluga surusid maha kannatanu vastupanu ja välistasid kannatanul võimaluse põgeneda nende eest. Samuti S.G. hoidis samal ajal kinni XXX maja sissekäigu, kust toodi välja kannatanu, ust, et kannatanu isa V.T. ei saaks tulla appi pojale S.T. ele. Seega tol hetkel S.T. el, kes püüdis aktiivset vastupanu osutada, ei olnud tal võimalik 7-le isikule füüsiliselt vastu hakata, arvestades teda rünnanud isikute ülekaalu. Peale kannatanult vabaduse võtmist ja sõidukisse panemist eesmärgiga jätkata kuritegude toimepanemist istusid kannatanuga ühte sõiduautosse BMW reg.nr XXX tagaistmele J.B. ja S.M. , juhikohale J. Šmidt ning eesmisele reisijakohale M. Štšiptsov. A. Kisseljovi poolt juhitvasse sõiduautosse BMW reg.nr XXX istusid S.G. ning tagaistmele D.Z. . 11.04.2017 peale kella 22.24 J.B. koos teiste isikutega sõitsid 2 sõiduautoga Kohtla-Järve linnast välja ning kannatanu toimetati Jõhvi linna lähedal asuvale Jõhvi-Valaste tee 2-l kilomeetrile metsamassiivi. Sõidu ajal Kohtla-Järvelt Jõhvi-Valaste tee 2-le kilomeetrile kontakteerusid kahes sõidukis viibinud J. Šmidt ja S.G. telefonitsi omavahel kahel korral s.o kell 22.31 ja 22.35 (J. Šmidti kõned abonendilt nr. xxx S.G. u abonendile nr. xxx ), et teha kindlaks, kas teine sõiduk (A. Kisseljovi juhitav BMW reg.nr XXX ), kus viibis S.G. , ikka tuleb kokku lepitud kohta. 11.04.2017 ajavahemikus 22.24 kuni 23.21 sõiduautos, BMW reg.nr XXX , sõitmise ajal tagaistmel aeg-ajalt keerates kannatanut näoga üles poole, J. Šmidti ning M. Štšiptsovi juuresolekul, lõid J.B. ja S.M. korduvalt rusikatega S.T. t näkku ja vastu keha, millega tekitasid kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi sh. verejooksu ninast. J.B. ja S.M. küsisid 3 kannatanult, miks ta nendega niimoodi käitus, kuid kannatanu väitis, et ei ole nende raha võtnud. Peale seda jätkati kannatanu peksmist ning J.B. ähvardas S.T. t tapmisega, ütles: „Ma tapan sind täna, rott! Sa sured aeglaselt.“ 11.04.2017 ajavahemikus 22.24 kuni 23.21 jõudsid mõlemad sõiduautod Jõhvi-Valaste tee 2-l kilomeetrile (koordinaadid N:59.39244, E:27.41656), kus jäid seisma. Hetkel kui S.T. hakkas sõiduautost väljuma ähvardas J.B. teda relvataolise esemega ning lubas, et kui S.T. hakkab jooksma, siis ta tulistab. Samal ajal oli sõiduautos M. Štšiptsovi käes nuga, mis võeti kannatanult ära Kohtla-Järvel XXX maja sissekäigus. Seejärel J.B. ja S.M. hoides S.T. t kahelt poolt kätest kinni, et ta ära ei jookseks, M. Štšiptsov ning 2-3 isikut kohalviibijatest kannatanu selja taga kõndides, viisid kannatanu metsa autodest eemale. Metsa viimise ajal J.B. , S.M. , M. Štšipsov ähvardasid kannatanut tapmisega rääkides talle “Serjoga, sea end valmis, praegu sa sured, praegu me tapame su maha, hakkad meie juures piinarikkalt surema”. Metsas J.B. sundis kannatanu põlvili, viibisid juures S.M. ja M. Štšiptsov, teised isikud olid eemal ja kindlustasid, et S.T. ära ei jookseks. J.B. peksis S.T. t metalltoruga keha piirkonda, käskis kannatanul käed ette tõsta ning lubas käed segi peksta, selle eest ta varastas temalt raha, lõi korduvalt metalltoruga vastu ette sirutatud kannatanu käsi. Kui J.B. nägi, et S.T. e käed on paistes jätkas metalltoruga kannatanu peksmist tolle kehapiirkonda. Samal ajal S.M. lõi kannatanut korduvalt kätega pähe, selja piirkonda, jalgade pihta ning J.B. i käest saadud metalltoruga pea piirkonda. M. Štšiptsov lõi käega kannatanut vastu pead paremale poole, vehkis noaga ja tegi ettepaneku lõigata ära kannatanul kõrv. Peksmise tagajärjel kaotas kannatanu mõneks ajaks teadvuse. Peksmise lõppedes nõudis J.B. kannatanult S.M. i ja M. Štšiptsovi juuresolekul 20000 euro üleandmist 10 päeva pärast Soomes Helsingis. Juhul kui kannatanu ei anna antud aja jooksul neile üle 20000 eurot, lubas J.B. tappa S.T. e ema, lasta õhku, ähvardas, et tapetakse S.T. e isa ning kannatanut ise hakatakse tapma piinaval viisil ning kannatanu õde vägistatakse. A. Kisseljov, S.G. , J. Šmidt ja D.Z. viibisid kannatanu peksmise, vägivallaga ning tapmisega ähvardamise ning väljapressimise juures Jõhvi-Valaste tee 2-l kilomeetril, seejuures tagasid nad oma kohalolekuga arvulise ülekaalu ja andsid hilisõhtusel ajal pimedas metsamassiivis sellega kannatanule mõista, et tal ei ole mõtet J.B. ile, S.M. ile ja M. Štšiptsovile vastu hakata ega püüda põgeneda, kui isikud tema suhtes vägivallategusid toime panevad ning raha väljapressivad. Vastavalt isiku ekspertiisiaktile nr 17E-IDI0033 tuvastati S.T. el 12.04.2017 haiglasse pöördumisel järgmised kehavigastused: haav parema labakäe pihkmisel pinnal, sügav marrastus parema labakäe selgmisel pinnal, verevalumid näos ja verevalandus ülahuule limaskestal, rohked marrastused, pehmekoe põrutused, verevalumid seljal, üla- ja alajäsemetel, mis olid tekitatud terava lõikevahendiga ja peksmise tulemusel. 1.1. M. Štšiptsovile esitati süüdistus ka

§ 424järgi (alates 01.11.2017a.

redaktsioonis

§ 424

lg 1) selles, et tema 19.03.2017 kella 21.53 ajal Pärnu linnas Roheline tn 78, Tallinna mnt 93/93B ja Tallinna mnt 89A maja juures, juhtis sõiduautot Audi A6 registreerimismärgiga XXX (Soome) juhile keelatud seisundis, nimelt oli ta alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et vastavalt 28.03.2017 uuringuakti nr. 123T tulemusele oli M. Štšiptsovi veres alkoholisisaldus mitte vähem, kui 2,36±0,07 mg/g kohta ning M. Štšiptsovi vastavalt LS § 69 lg 1 ja 2 p 2 loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu 4 2. Viru Maakohtu 14.03.2019 otsusega: 2.1. karistati M. Štšiptsovi

§ 424

(alates 01.11.2017 kvalifitseeritav

§ 424

lg 1) järgi 6 kuu vangistusega ja

§ 214

lg 2 p-de 4, 5 järgi 4 aasta vangistusega, millest

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.03.301720.03.2017, s.o 2 päeva, ja 12.09.2017–06.10.2017 s.o 25 päeva, kokku 27 päeva, mõistes lõplikuks karistuseks 3 aastat 11 kuud 3 päeva vangistust, mida arvestati alates M. Štšiptsovi vahistamisest 03.01.2018. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. 2.2. mõisteti J. Šmitd õigeks

§ 214lg 2 p-de 4, 5 järgi.

Sama kohtuotsusega karistati J. Šmidti

§ 136

lg 1 järgi ja

§ 121

lg 1 - § 22 lg 3 järgi

§ 63

lg 1 alusel 2 aasta vangistustega.

§ 65

lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 13.10.2017 otsusega mõistetud 4 aasta vangistusega, mõistes liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.12.2017– 06.06.2018, s.o 5 kuud 25 päeva, mõistes lõplikuks karistuseks 4 aastat 6 kuud 5 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1, 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele ei pöörata, kui J.

Šmidtile 5-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, elukohaga XXX , Kohtla-Järve, ja

§ 75lg 2 p 7 sätestatud kohustust.

Katseaja algus 14.03.

1. J. Šmidti suhtes kohaldatud tõkend – elektrooniline valve tühistada kohtuotsuse jõustumisel; 2.
2. mõisteti A. Kisseljov õigeks

§ 214lg 2 p-de 4, 5 järgi.

Muuhulgas märgiti maakohtu otsuses, et A. Kisseljov viibis kriminaalasjas vahi all 12.12.2017– 13.12.2017, s.o 2 päeva, mille eest on tal õigus nõuda kahju hüvitamist SKHS § 5 lg 1 p 1 alusel. A. Kisseljovi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 3. M. Štšiptsovi osas süüdistust

§ 424järgi ei vaidlustata.

4. Maakohtu seisukoht M. Štšiptsovi, J. Šmidti ja A. Kisseljovi süüdistuses 11.04.2017 episoodis. 4.1. Maakohus loeb kohtuistungil kõik uuritud kirjalikke tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks. Tõendid on lubatavad, on jälgitav dokumentaalsete tõendite päritolu, ning kohtul puudub alus kahelda tõendite usaldusväärsuses. Kannatanu S.T. e, tunnistajate V. ja T.T. e ütlused langevad kokku omavahel, ütlustes ei ole olulisi vastuolusid (mitte tähtsad erinevused kannatanu ning T. ja V.T. e ütlustes on maakohtu hinnangul tingitud kuriteo toimepanemisest möödunud ajaga - peaaegu 2 aastat, samuti sellega, et mõnedest asjaoludest sai T. ja V.T. teada teise isiku vahendusel- poja ja endise abikaasa kaudu), ütlused on kinnitatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega – erinevate asitõendite vaatluse protokollidega (kõned häirekeskusesse, mobiiltelefonide ülevaatus), meditsiinilised andmed, erinevad ekspertiisid, jälitusprotokollid, sideettevõtjalt saadud andmete protokollid jne. Maakohus luges kannatanu ja antud tunnistajate ütlusi usaldusväärseteks tõenditeks ja tugines nendele kohtuotsuse tegemisel. 5 4.2. Kannatanu S.T. e kohtuistungil antud ütlustest tuleneb, et A.S. i, S.M. i, Štšiptsovi ja J.B. iga oli ta tuttav enne 11.04.2017 toimepandud kuritegu. J.B. iga olid tal varem rahalised suhted, kuid S.T. temalt midagi ei varastanud ja võlgu J.B. ile ka ei olnud. S.T. oli teadlik, et J.B. juba mõne aja jooksul otsib teda ja tahab kohtuda. S.T. sai teada ema kaudu, et J.B. nõuab tagastada talle 12000 eurot. S.T. tundis J.B. ilt ohtu, ei tahtnud temaga kohtuda ja püüdis ennast varjata isa korteris. 11.04.2017 kella 21.45 paiku väljus ta isa korterist S.S. . i palvel. Sissekäigus püüdsid teda kinni S.M. ja J.B. , hakkasid teda peksma. S.T. karjus, kutsus isa appi. Peksis kannatanut ka M. Štšiptsov - lõi mitu korda käega näkku paremale poole. Sissekäigus keegi ei rääkinud kannatanule, miks teda pekstakse. Kui keegi hakkas trepist alla tulema, tirisid J.B. , S.M. ja 2 isikut S.T. t sissekäigust välja, siinjuures hoidsid J.B. ja S.M. kannatanut jalgadest ja kätest kinni. Sel hetkel oli M. Štšiptsov kõrval. S.T. el olid juba kehavigastused, sh näol. Väljas samad isikud viisid ta bussipeatuses seisvasse BMWsse ja panid lamavas asendis tagumisele istmele. Autos oli juht (J. Šmidt), tema kõrval keegi (M. Štšiptsov). S.M. ja J.B. koos kannatanuga taga. Tuli teine, tumedat värvi auto ja peatus BMW taga. Sõitmise ajal teda peksid J.B. ja S.M. tagaistmel. J.B. peksis korduvalt näkku, S.M. jala vastu. S.T. ei mäleta, et keegi autos nõudis raha. J.B. ja S.M. esitasid pretensioone, et S.T. t usaldati, aga ta vedas neid alt, ning et S.T. varastas J.B. ilt raha. Juht palus peksmine lõpetada, et mitte määrida istmeid verega ära. Sõitsid umbes 15-20 minutit, tegid ühe peatuse, oodates kui tuleb teine auto. Peale seda sõitsid veel 1015 minutit, sõidu ajal jätkasid J.B. ja S.M. kannatanu peksmist, ninast ja käest oli kannatanul verejooks. Auto peatus metsas, kannatanu nägi ka teise auto. Autost väljudes, ütles J.B. , et kannatanu on neile raha võlgu, teda viiakse metsa, et ära tappa. Selle juures viibisid S.M. , Štšiptsov ja autojuht. Raha tagastamise kohta juttu ei olnud. Kannatanu nägi Štšiptsovi käes nuga ja J.B. il relvataolise ese. J.B. , S.M. ja Štšiptsov viidi teda metsa. Nende järgi läksid veel inimesed. Mis sai BMW juhiga – S.T. ei mäleta. Kannatanu ei püüdnud põgeneda ega vastupanu osutada, sest inimesi oli palju. Metsas lõid kannatanut S.M., J.B. ja Štšiptsov. J.B. lõi metalltoruga vastu keha, S.M. ja Štšiptsov mitu korda käega näkku. Kannatanu oli põlvili ja pikali. Peksmise ajal rääkis J.B. S.M. i ja Štšiptsovi juuresolekul kõva häälega võlast ja nõudis raha summas 12000 eurot tagastamist. S.M. urineeris kannatanu peale. Lõpus ütles J.B. samuti S.M. i ja Štšiptsovi juuresolekul, et S.T. peab tagastama talle 20000 eurot. Seejärel kõik läksid metsast välja ja sõitsid kahe autoga ära, jättes kannatanut vigastatud seisundis metsa. S.T. ele esitati eeluurimisel äratundmiseks isikuid, mille kohaselt tundis ta ära need, kes on teda peksnud 11.04.2017 - S.M. i, J.B. i, Štšiptsovi. Samuti kinnitas S.T. ristküsitluse käigus oma ütlusi, mis ta andis ütluste olustikuga seostamisel. 4.3. Kannatanu S.T. e ütlusi kinnitavad 11.04 ja 12.04.2017 V.T. e, S.T. e ja häirekeskuse vahel toimunud kõned. Häirekeskusest saadud 11.04.2017 ja 12.04.2017 V.T. e telefoninumbrilt xxx ja S.T. e telefoninumbrilt xxx Häirekeskuse numbrile 112 saabunud kõnedega on tuvastatud, et kannatanu S.T. e isa – V.T. helistas häirekeskusesse numbrile 112. Esimene kõne toimus 11.04.2017 kell 22.31, kõne kestvus 00:15 min, V.T. midagi ei teatanud. Teine kõne toimus 11.04.2017 kell 22.46, kestvus 04.25, V.T. teatab, et tal varastati poeg, ta püüdis päästa, aga oli terve kamp (viis inimest), poega peksti ja ta on kadunud; tepikoja uks oli kinni, blokeeritud; poega kutsus korterist välja Ljoša (A.S. ). S.T. ise helistas häirekeskusesse 11.04.2017 kell 23.21, kõne kestvus 04:55, teatas, et on läbi pekstud, viibib metsas, ei saa käia, teda viidi metsa Kohtla-Järvelt umbes 15 minutit. V.T. helistas nr 112 12.04.2017 kell 00.45, kõne kestvus 01.46, V.T. ele teatati, et poeg leiti ja ta viiakse haiglasse. 6 V.T. e, S.T. e ja häirekeskuse vahel toimunud kõnedest saadud informatsioon on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega (kannatanu riietuse vaatluse protokolliga, meditsiiniste dokumentatsiooniga, isiku ekspertiisi aktiga, kannatanu ja tunnistajate V.T. e ja T.T. e ütlustega jne), seega leiab maakohus, et kõnedes teatatud informatsioon vastab tegelikkusele, ja kinnitab kuriteo toimepanemise asjaolusid. V.T. e, S.T. e ja häirekeskuse vahel toimud kõnedest järeldub, et 11.04.2017 umbes kella 22.31 paiku sai S.T. e suhtes toimepandud kuritegu oma alguse – S.T. t hakati peksma, pandi autosse ja viidi metsa. Samuti kõnedest järeldub, et selleks, et kannatanu kutsuda korterist välja, kasutati tema tuttavat A.S. i, kannatanut peksid umbes viis inimest, sissekäigu uks oli väljaspoolt kinni. S.T. e 11.04.2017 kell 23.21 toimunud kõnest selgub, et antud kellaajal oli kuritegu S.T. e suhtes lõpule viidud, teda jäeti läbipekstud seisundis metsa. V.T. e, S.T. e ja häirekeskuse vahel toimunud kõnede tõesust kinnitavad: asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles vaadeldi kannatanule S.T. ele kuuluvaid riideid – püksid ja jope on määrdunud kuivanud poriga, kampsuni rinnapiirkonnas ja seespool on punast värvi plekid; meditsiinilised ja isiku ekspertiisiakt 17E-IDI0033, millest järeldub, et S.T. oli 11.04.2017 läbi pekstud, teda toimetas kiirabi SA Ida-Viru Keskhaigla EMO-sse 12.04.2017 kell 00.55, isik lahkus haiglast 12.04.2017 kell 03.26. S.T. el olid tuvastatud järgmised kehavigastused: haav parema labakäe pihkmisel pinnal, mis tekkis terava lõikevahendi, milleks võis olla noa lõiketera, toimest tera haaramisel; sügav marrastus parema labakäe selgmisel pinnal, mis tekkis kõva tömbi piiratud kontaktpinna eseme toimest; verevalumid näol ja verevalandus ülahuule limaskestal tekkisid kõva tömbi eseme(

1. te)toimel, võimalik, et korduvatest inimese poolt sooritatud löökidest rusikatega ja kängitsetud jalaga; rohked marrastused, pehmekoe põrutused, verevalumid seljal, üla- ja alajäsemetel, tekkisid kõva tömbi eseme(
2. te)toimel, korduvatest löökidest piiratud kontaktpinnaga esemega (inimese kängitsetud jalaga ning pole välistatud ka võimalus nende tekkimine korduvatest löökidest metalltoruga). Need vigastused ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega vähem kui 4 nädalat (5-7 päeva). 4.4. Kannatanu S.T. e ütluste usaldusväärsust peale eelpool nimetatud tõendeid kinnitavad ka järgmised tõendid: 15.06.2017 DNA ekspertiisiakt nr 17E-GE0474, 19.01.2018 ekspertiisiakt nr 18E-GE0067, 17.04.2017 nõudekiri EKEI-sse ja EKEI vastus nõudekirjale, 15.12.2017 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, 15.01.2018 täiendava asitõendi vaatlusprotokoll 22.01.2018 ekspertiisimäärus ja 23.02.2018 DNA ekspertiisiakt nr 18E-GE0079, 22.02.2018 ekspertiisimääruse ja 28.02.2018 DNA ekspertiisiakt nr 18E-GE0214. Tunnistaja V.T. tõenditega. e ütlused on kooskõlas häirekeskusse teatud informatsiooniga ja teiste Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja T.T. e ütlused, 22.08.2017 jälitusprotokolli koos lisa CD-plaadiga, 13.04.2017 asitõendi vaatlusprotokoll (koos CD-ga), 18.01.2018 asitõendi vaatlusprotokoll (koos CD-ga). Maakohus leiab, et tunnistaja D.Z. i ütlused, mis on antud eeluurimisel kahtlustatava staatuses ja äratundmiseks esitamise protokollid on usaldusväärsed tõendid, millele võib tugineda kohtuotsuse tegemisel. D.Z. i ütlused on kinnitatud erinevate asitõendite vaatlusprotokollidega (koos fototabelite ja CD-ga - videosalvestised), sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga ning kooskõlas kannatanu S.T. e ja tunnistaja V.T. e ütlustega. D.Z. i ütlustega on tuvastatud, et D.Z. , Štšiptsov, J.B. ja S.M. sõitsid autoga Ida-Virumaale selleks, et otsida Sergei-nimelist noormeest /kannatanut/, kes väidetavalt oli J.B. ile võlgu. Kohtla-Järvel nad kohtusid S.G. u, J. Šmidti ja A. Kisseljoviga, kellega arutati, kuidas leida kannatanut. Hiljem sõitsid ja otsisid kannatanu juba kahe BMW sõiduautoga, J. Šmidti juhtinud autos olid juhi kõrval – M. Šiptsov, tagaistmel D.Z. ja A.S. . A. Kisseljovi juhtinud autos istusid 7 J.B. i, S.M. ja S.G. . A.S. , olles õues, kutsus kannatanu korterist välja. Kõik Pärnu omad - D.Z. , Štšiptsovi, J.B. i ja S.M. ning S.G. seisid ja ootasid kannatanu sissekäigu juures. Autojuhid Andrei ja Ženja istusid autos. Kannatanut hakati peksma trepikojas, seejärel (kannatanu isa pärast, kes hakkas jooksma trepist alla) tiriti trepikojast välja. S.G. hoidis trepikoja uks kinni väljaspoolt. Kannatanut, lamavas seisundis, pandi J. Šmidti autosse, kuhu istusid ka M. Štšiptsov, tagaistmele J.B. ja S.M. . Kisseljovi BMW hakkas sõitma 15-20 min hiljem, seal istusid S.G. ja D.Z. . S.G. helistas isikutele, kes sõitis teises halli värvi BMW-s selleks, et teada saada, kuhu sõita ja kus kohtuda. Kui sinine BMW seisma jäi, siis oli nende ees hall BMW. Noormehed väljusid autost, rääkisid omavahel, ja autod hakkasid liikuma edasi - metsa. D.Z. nägi metsas, kannatanu seisab põlvili, et teda lõid J.B. ja S.M. , J.B. lõi ka metalltoruga. Nendega oli ka Štšiptsov, kuid D.Z. ei näinud, et tema oleks kannatanut peksnud. Peksmise käigus küsis J.B. kannatanult raha kohta (kas 13000 või 18000 eurot), kannatanu lubas tagasi anda. 4.5. 01.06.2017 nõudekiri AS-le Olerex ja vastus sellele, 12.09.2017 nõudekiri AS-le Olerex ja vastus sellele, 18.09.2017 asitõendi vaatlusprotokoll, 15.02.2018 asitõendi vaatlusprotokoll ja CD, on kinnitatud asjaolu, et D.Z. , Štšiptsov, J.B. ja S.M. tulid 11.04.2017 Ida-Virumaale sõiduautoga Chrysler. Nad saabusid Olerexi AS tanklasse (Aia 2 Koogu küla Aseri vald) kell 19.18 ja kell 19:28 sõidavad edasi; samuti asjaolu, et 12.04.2017 hakkasid D.Z. , Štšiptsov, J.B. ja S.M. sõitma tagasi Tallinasse - 12.04.2017 kell 01.06 nad jälle saabuvad autoga tanklasse ja viibivad seal vähemalt kella 01.32-ni. Tehniku väljakutse aktiga, 19.05.2017 nõudekirja AS-le G4S ja vastusega sellele, 24.06.2017 asitõendi vaatlusprotokolli ja CD-ga, 18.01.2018 asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeli ja 9 DVD plaadiga koos teiste tõenditega on kinnitatud, et 11.04.2019 kell 23.23 D.Z. , Štšiptsov, J.B. , S.M. S.G. , J. Šmidt ja A. Kisseljov kahe autoga liiguvad Kotinika-Uikala-Valaste teelt Jõhvi linnani Jaama tänavat mööda. 11.04.2017 umbes 23.24 kahe autoga pööravad Jõhvis Rakvere 16 sisehoovi, ja sõidavad tagasi 11.04.2017 umbes 23.35. Edasi 11.04.2017 kell 23.35 üks auto ületab Jaama ja Rakvere tänavate ristmiku ja sõidab edasi Jaama tn mööda. Teine auto liigub esimese järgi, kuid ristmikul pöörab paremale Rakvere tänavale ning kell 23.36 sõidab linnast välja Rakvere tänavat mööda. Ülalnimetatud tõenditega koos uurimiseksperimendi protokolli lisaga 12.02.2018 asitõendi vaatlusprotokolliga, 25.05.2017 ekspertiisimääruse ja 07.08.2017 kujutise ekspertiisiaktiga nr 17E-IV0006, koos lisadega ja lisaga DVD-plaatidel (4tk), 13.02.2018 ekspertiisimäärus ja 06.03.2018 kujutise ekspertiisiakt nr 18E-IV0002, koos lisadega ning 7 DVD-plaati ja CD-plaat on tuvastatud süüdistatavate Ida-Virumaale saabumise aeg ja kuriteo toimepanemise aeg (süüdistatavad sõitsid välja Kotinukast 11.04.2019 kell 23.23, S.T. hakkas helistama hädanumbrile 11.04.2019 kell 23.21). Samuti asjaolu, et peale kuriteo toimepanemist tulid kõik süüdistatavad kahe autoga Jõhvi ja sõitsid ringi. 21.09.2017 jälitustoimingu protokolli ja DVD-plaadiga, 12.12.2017 läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga, 08.02.2018 nõudekiri Maanteeametile ning 09.02.2018 vastus nõudekirjale, on kinnitatud, et aastal 2017 J. Šmidt kasutas sõiduautot BMW reg.nr XXX ja 12.12.2017 auto on asitõendina jäetud hoiule Ida Prefektuuri parklasse. Erinevate päringute ja vastuste kaudu ning sideettevõtjalt saadud andmete protokollide kaudu saadi andmed mobiil operaatoritelt ja tuvastati J.B. i, S.M. i, M. Štšiptsovi, J. Šmidti, A. Kisseljovi, S.G. u, jt poolt telefonide abonentide kasutamine ajavahemikus 07.04.2017 kuni 12.04.2017, abonentide liikumine eri linnade vahel; 31.08.2017 asitõendi vaatlusprotokoll ja CD, 22.09.2017 asitõendi vaatlusprotokoll ja CD, vaadeldakse J.B. i telefoni Samsung Galaxy S7 Edge ja M. Štšiptsovi telefoni Samsung SM-J320FN. 12.12.2017 läbiotsimisprotokolli koos fototabeliga, mille käigus võeti Kisseljovi sõiduautost BMW 730D, reg.nr XXX 3 mobiiltelefoni, 12.12.2017 läbiotsimisprotokolli koos fototabeliga, 8 mille käigus Kisseljovi elukohast võeti 2 mobiiltelefoni, 09.02.2018 asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga, mille käigus vaadeldi Kisseljovi mobiiltelefone, 10.01.2018 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeli ja CD-ga, mille käigus vaadeldi J. Šmidti telefoni Samsung SM-N910C, 06.03.2018 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli koos lisaga nr 1 ja 2, DVDplaat kontrollfailidega, CD-plaat AS Elisa Eesti vastusega on tuvastatud järgmist: J.B. enne kuriteo toimepanemist, 7.04.2017, suhtles telefonitsi T.T. ega; kuriteo toimepanemise päeval, kuid enne Ida-Virumaale saabumist suhtlesid M. Šiptsov ja J. Šmidt telefonitsi 11.04.207 kell 18.05; samad isikud suhtlesid 11.04.2017 kell 19.48, kell 20.39, kui M. Šiptsov oli juba IdaVirumaal; Šmidt helistas S.G. ule 11.04.2017 kell 22.15, kell 22.31 (kui kannatanu oli juba Šmidti autos), A.S. helistas S.T. ele 11.04.2017 kell 22.25 (kutsudes teda õue); J.B. helistas S.T. ele 12.04.2017 kell 19.36, 19.36, 19.42, 23.22. Samuti protokolli juurde on lisatud süüdistatavate liikumise kohad, suunad teatud kellaaegadel. 15.12.2017 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, mille kohaselt J. Šmidti sõiduautost BMW, reg. nr XXX leiti ja võeti AS-st Eesti Post Iidla kontorist kviitung nr 882249, ja 08.02.2018 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega, on tuvastatud, et 03.06.2017 on J. Šmidt saatnud M. Šiptsovile AS Eesti Post kaudu 200 eurot. 4.6. Kohtulikul uurimisel andsid ütlusi tunnistajatena J.B. , S.G. , süüdistatavad J. Šmidt, A. Kisseljov. Süüdistatavad ei tunnistanud ennast süüdi. M. Štšiptsov keeldus ütluste andmisest, toimiku juurde on lisatud tema eeluurimise käigus antud ütlused, mille kohaselt ei tunnista ta ennast süüdi. Uurides ja analüüsides kõiki kohtulikul uurimisel kogutud tõendeid leiab maakohus, et tunnistajate J.B. i, S.G. u ja süüdistatavate J. Šmidti, A. Kisseljovi, M. Štšiptsovi ütlused ei ole usaldusväärsed. Ütlused on ümber lükatud kõigepealt kannatanu S.T. e ja tunnistaja V.T. e ütlustega, häirekeskusse 11.04.2017 teatatud informatsiooniga, tunnistaja D.Z. i ütlustega, DNA ekspertiisi aktidega, jälitusprotokolliga, sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga. Kannatanu ja tunnistaja V.T. e ütlustega on ümber lükatud J.B. i, S.G. u, J. Šmidti, M. Štšiptsovi ütlusi kannatanu peksmise kohta, M. Štšiptsovi tegevuse kohta ja raha nõudmise kohta. Kannatanu andis kohtuistungil ütlusi, et teda hakati peksma sissekäigus, peksis ka M. Štšiptsov, seletas kuidas ja kes peksis teda metsas. Tunnistaja V.T. ka seletas, et nägi mõnede sekundite jooksul, et ta poega pekstakse. Tunnistaja kohe teatas sellest häirekeskusesse. D.Z. i ütlustega on ümber lükatud J.B. i, S.G. u, J. Šmidti, M. Štšiptsovi, A. Kisseljovi ütlused, et nad ei teadnud, et „Pärnu omad“ tulid Ida-Virumaale selleks, et leida Sergei nimelise meesterahva. D.Z. oma ütlustes selgitas, et nii Tallinnas nad arutasid omavahel, et lähevad otsima Sergeid, kui ka Kohtla-Järvel arutasid nad seda kohalikega. 08.02.2018 asitõendi vaatlusprotokoll ning 06.03.2018 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll lükkavad ümber süüdistatavate J. Šmidti, M. Štšiptsovi, A. Kisseljovi ja tunnistajate J.B. i, S.G. u ütlused, et nad kohtusid Kohtla-Järvel juhuslikult. Nagu oli varem tuvastatud, hakkasid Štšiptsov ja Šmidt 11.04.2017 suhtlema telefonitsi veel enne Ida-Virumaale saabumist - (AS Olerexi tankla videosalvestiste alusel saabusid J.B. , S.M. , Štšiptsov ja Kisseljov tanklasse 11.04.2017 kell 19.18, kuid Štšiptsov helistas Šmidtile 11.04.2017 kell 19.18), veel nad suhtlesid samal päeval telefonitsi enne kuriteo toimepanemist veel kolm korda, samuti Šmidt helistas S.G. ule ajal, kui kannatanu oli juba Šmidti autos (11.04.2017 kell 22:15, kell 22.31). J. Šmidti ütlusi, et ta ei tundnud varem „Pärnu omasid“, peale sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga, on ümber lükatud 15.12.2017 asitõendi vaatlusprotokolliga, mille kohaselt 03.06.2017 saatis J. Šmidt M. Šiptsovile AS Eesti Post kaudu 200 eurot ning 22.08.2017 jälitusprotokolliga, mille kohaselt helistas Šiptsov Šmidtile 08.05.2017, nimetades Šmidti 9 „vennaseks“ (siinjuures käis jutt ka S.T. e kohta). Seega leiab maakohus, et enne kuriteo toimepanemist olid omavahel tuttavad vähemalt Šmidt ja Štšiptsov. J. Šmidti ja J.B. i ütlusi, et hetkel, kui ta sai aru, et tema autos kannatanut pekstakse, peatas ta auto ja ei sõitnud edasi, on ümber lükatud kannatanu ütlustega, mille kohaselt Šmidti auto hakkas seisma ühel korral selleks, et oodata teist autot, ning kui teine auto saabus, sõitsid nad veel 10-15 min. 4.7. Maakohus, arvestades kõiki kogutud tõendeid, luges tuvastatuks, et 11.04.2017 õhtusel ajal enne kella 20.00 saabusid S.M. , J.B. , M. Štšiptsov ja D.Z. sõiduautoga Chrysler reg.nr XXX Tallinnast Kohtla-Järvele, eesmärgiga otsida üles Kohtla-Järve elanik S.T. . 11.04.2017 kella 20.00 ja 22.15 vahel kohtusid S.M. , J.B. , M.Štšiptsov ja D.Z. Kohtla-Järve linnas Järve ja Ahtme linnaosades kohalike elanike J. Šmidti, A. Kisseljovi ja S.G. uga. Antud isikutega lepiti kokku, et nende abiga leitakse Kohtla-Järvel üles S.T. . J. Šmidti, A. Kisseljovi ja S.G. u abiga leidsid J.B. , S.M. , M. Štštiptsov ja tuvastamata isik Kohtla-Järve linnas õhtusel ajal S.T. e tuttava A.S. i. 11.04.2017 õhtusel ajal enne kella 22.24 sõitsid J.B. , S.M. , M. Štštiptsov, J. Šmitd, A. Kisseljov ja S.G. sõiduautodega BMW reg.nr XXX ja BMW reg. XXX S.T. e elukoha juurde Kohtla-Järvel XXX . A.S. kutsus T.T. e korterist välja. Koheselt peale seda, kui S.T. tegi XXX maja sissekäigu ukse lahti, tungisid J.B. , S.M. , M. Štsiptsov maja sissekäiku ja hakkasid I korruse platsil sissekäigu ukse juures peksma S.T. t. Sissekäigus püüdsid teda kinni S.M. ja J.B. , peksid teda, peksis kannatanut ka M. Štšiptsov lõi mitu korda käega näkku paremale poole. S.T. karjus, kutsus isa appi. Kui S.T. el õnnestus parem käsi vabastada, võttis ta enesekaitseks jope paremast taskust välja taskunoa, seda märkas M. Štšiptsov ning nuga võeti S.T. elt ära. Sel ajal, kui S.T. elt nuga ära võeti, tekitati talle füüsilist valu ja kehavigastusi, sh lõikehaav parema labakäe pihkmisel pinnal. J.B. , S.M. , M. Štsiptsov D.Z. , saades aru, et kannatanule tuleb sissekäigust appi tema isa, võtsid S.T. elt seadusliku aluseta vabaduse Kohtla-Järve, XXX , I korruse platsil, sissekäigu ukse juures. Tirisid J.B. , S.M. , M. Štšiptsov S.T. t maja sissekäigust välja teda kätest ja jalgadest kinni hoides ning toimetasid maja ees seisva J. Šmidti sõiduauto, BMW reg.nr XXX , juurde. J. Šmidt lubas J.B. il, S.M. il panna kannatanu sõiduauto tagaistmele. Peale kannatanult vabaduse võtmist ja sõidukisse panemist eesmärgiga jätkata kuritegude toimepanemist istusid kannatanuga ühte sõiduautosse BMW reg.nr XXX tagaistmele J.B. ja S.M. , juhikohale J. Šmidt ning eesmisele reisijakohale M. Štšiptsov. A. Kisseljovi poolt juhitvasse sõiduautosse BMW reg.nr XXX istusid S.G. ning D.Z. . 11.04.2017 peale kella 22.24 J.B. koos teiste isikutega sõitsid 2 sõiduautoga Kohtla-Järve linnast välja ning kannatanu toimetati Jõhvi linna lähedal asuvale Jõhvi-Valaste tee 2-l kilomeetrile metsamassiivi. 11.04.2017 ajavahemikus 22.24 kuni 23.21 sõiduautos, BMW reg.nr XXX , sõitmise ajal tagaistmel J. Šmidti ning M. Štšiptsovi juuresolekul, lõid J.B. ja S.M. korduvalt rusikatega S.T. t näkku ja vastu keha, millega tekitasid kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi sh. verejooksu ninast. J.B. ja S.M. küsisid kannatanult, miks ta nendega niimoodi käitus, kuid kannatanu väitis, et ei ole nende raha võtnud. 11.04.2017 ajavahemikus 22.24 kuni 23.21 jõudsid mõlemad sõiduautod Jõhvi-Valaste tee 2-l kilomeetrile (koordinaadid N:59.39244, E:27.41656), kus jäid seisma. Hetkel kui S.T. hakkas sõiduautost väljuma oli J.B. i käes relvataoline ese, M.Štšiptsovi käes nuga. Seejärel J.B. ja S.M. hoides S.T. t kahelt poolt kätest kinni, et ta ära ei jookseks, M. Štšiptsov ning S.G. ja D.Z. kannatanu selja taga kõndides, viisid kannatanu metsa autodest eemale. Metsa viimise ajal J.B. ähvardas kannatanut tapmisega. 10 Metsas J.B. sundis kannatanu põlvili, viibisid juures S.M. ja M. Štšiptsov, teised isikud oli eemal ja kindlustasid, et S.T. ära ei jookseks. J.B. lõi metalltoruga vastu kannatanu keha, S.M. ja Štšiptsov mitu korda käega näkku. Peksmise lõppedes nõudis J.B. kannatanult S.M. i ja M. Štšiptsovi juuresolekul 20000 euro üleandmist 10 päeva pärast Soomes Helsingis. S.G. ja D.Z. viibisid kannatanu peksmise ning väljapressimise juures Jõhvi-Valaste tee 2-l kilomeetril, seejuures tagasid nad oma kohalolekuga arvulise ülekaalu toetasid J.B. i, S.M. i, Štšiptsovi tegevusi. Vastavalt isiku ekspertiisiaktile nr 17E-IDI0033 tuvastati S.T. el 12.04.2017 haiglasse pöördumisel järgmised kehavigastused: haav parema labakäe pihkmisel pinnal, sügav marrastus parema labakäe selgmisel pinnal, verevalumid näos ja verevalandus ülahuule limaskestal, rohked marrastused, pehmekoe põrutused, verevalumid seljal, üla- ja alajäsemetel, mis olid tekitatud terava lõikevahendiga ja peksmise tulemusel. 4.8. Analüüsides kriminaalasjas kogutud tõendeid leiab maakohus, et kohtulikul uurimisel ei ole kindlaks tehtud, et 11.04.2017 saabusid S.M. , J.B. , M. Štšiptsov ja D.Z. Kohtla-Järvele eelnevalt kokkulepitud eesmärgiga pressida S.T. elt välja raha kasutades vägivalda; ei ole tuvastatud ka seda, et S.M. , J.B. , M. Štšiptsov ja D.Z. leppisid Kohtla-Järvel kokku J. Šmidti, A. Kisseljovi ja S.G. uga, et S.T. elt võetakse ilma seadusliku aluseta vabadus ning hiljem, kasutades J. Šmidti ja A. Kisseljovi kasutuses olnud sõiduautosid BMW reg.nr XXX või BMW reg. XXX , toimetatakse S.T. kõrvalisse kohta, kus jätkatakse isikute grupi poolt väljapressimist ja vägivalla kasutamist S.T. e suhtes. Kohtulikul uurimisel ei ole kogutud ühtegi (nii otseset kui ka kaudset) tõendit, mis osutaks sellele, et ülalnimetatud isikutel oli eelnevalt kokkulepitud plaan, et kannatanu suhtes kasutatakse vägivalda, et võetakse vabadus ja pressitakse välja raha. Mitte keegi, (sh D.Z. , kes andis ütlusi süüdistatavate eelnevatest plaanidest ja aruteludest) ei rääkinud sellest, et S.T. e kohta hakatakse kuritegu toime panema, milline konkreetne kuritegu ning millised konkreetsed rollid kuriteo toimepanijatel peavad olema. D.Z. andis ütlusi, et arutleti selle üle, et S.T. on J.B. ile võlgu ja teda on vaja leida. Nende eesmärgiks – kas raha välja pressida, kas hirmutada, kas ära tappa, või lihtsalt rääkida – D.Z. i ütlustest ei tulene. Objektiivsed asjaolud – et neli isikut tulevad spetsiaalselt Kohtla-Järvele, kus kohtuvad kohalike inimestega ja sõidavad kahe autoga linnas ringi, otsivad kannatanut – ei anna selgesõnalist järeldust, et süüdistatavatel oli eelnev kokkulepitud kuriteo toimepanemise plaan rolli jaotamisega. Süüdistatavate antud sihikindlad tegevused näitavad ainukest eesmärki – otsida ja leida S.T. t, kuid sellest ei nähtu, et järgmiste tegevuste kohta (kannatanu peksmine, vabaduse võtmine ja raha nõudmine) olid süüdistatavad eelnevalt kokku lepitud. Samuti kannatanu S.T. e ütlustest ei tulene, et süüdistatavatel oli eelnevalt kokkulepitud kuriteo toimepanemise plaan. Seega leiab maakohus, et kohtulikul uurimisel leidis kinnituse ainult asjaolu, et süüdistatavad otsisid kannatanu S.T. t ning J.B. i sõnade kohaselt oli S.T. J.B. ile võlgu. 4.9. Maakohus leiab, et M. Štšiptsov pani toime väljapressimise S.T. e suhtes. Väljapressimise pani ta toime vägivalda kasutades, isikute grupis ja isikult vabaduse võtmisega. Maakohus on juba eelnevalt tuvastanud, et M. Štšiptsov kasutas kannatanu S.T. e suhtes vägivalda, lõi teda 11.04.2017 Kohtla-Järvel XXX maja sissekäigus isikute grupis koos J.B. i ja S.M. iga. Seejärel M. Štšiptsovi juuresolekul ja tema nõusolekuga, võtsid J.B. ja S.M. kannatanu kätest ja jalgadest kinni ja panid autosse, kuhu istusid Štšiptsov, S.M. , J.B. , ning J. Šmidti juhtimisel hakkas auto liikuma. Antud tegevusega M. Štšiptsov ja J. Šmidt võtsid 11 seadusliku aluseta kannatanult vabaduse, st nad võtsid S.T. elt võimaluse vabalt liikuda ning hoidsid teda autos kinni. S.T. el oli takistatud liikumine ka metsas, kuhu teda J. Šmidti juhtimisel toimetati autoga ja Štšiptsovi, S.M. i, J.B. i kontrollimisel viidi kannatanu edasi metsamassiivi. Metsas jätkas M. Štšiptsov isikute grupis kannatanu peksmist ning nõustus ka J.B. i poolt väljaöeldud varalise kasu nõudmisega – et S.T. peab 10 päeva pärast andma talle üle 20000 eurot. Seega ülalnimetatud tegevusega pani M. Štšiptsov toime väljapressimise

§ 214lg 2 p-de 4, 5 järgi.

M. Štšiptsov ei väljendanud varalise kasu üleandmise nõuet ise, kuid tegutses koos teiste isikutega grupis kuriteo täideviijana. Maakohus leiab, et alates S.T. e peksmisest maja sissekäigus hakkas M. Štšiptsov tegutsema koos J.B. i, S.M. i, D.Z. i ja S.G. uga kooskõlastatult ja ühiselt. Štšiptsov, J.B. , S.M. , D.Z. ja S.G. jaotasid vaikimisi oma rolli ja toetasid teineteist. Štšiptsov koos J.B. i ja S.M. iga peksis kannatanut, nõustus kannatanult vabaduse võtmisega, toetades teisi oma kohalolekuga ja nõusolekuga. Štšiptsov, olles teadlik, et kannatanult võeti vabadus, toetades teiste isikute tegevust, istus ka autosse, ja nad koos sõitsid metsa. Juba matsamassiivis toetas M. Štšiptsov ka teisi kuriteo toimepanijaid – viis kannatanu metsa ja peksis teda. Kannatanu S.T. e ütluste kohaselt hakkas J.B. nõudma raha üleandmist alles metsas peksmise käigus. Maakohtu hinnangul peale raha nõudmist metsamassiivis oli realiseeritud väljapressimise koosseis. Kõik eelnevad kuritegelikud tegevused - kannatanu peksmine, vabaduse võtmine oli mõjutamise vahendiks selleks, et sundida kannatanut raha üle andma. Ning M. Štsiptsovi teos on ka väljapressimise koosseisu tunnused, sest raha nõudmise hetkel viibis ka koos J.B. i, S.M. i ja kannatanuga, kontrollis olukorda, vaikselt toetas varalise kasu üleandmise nõuet ning koos teistega läks ära, jättes kannatanu läbipekstud seisundis metsa. Kohtu hinnangul kannatanu jätmine metsa oli suunatud ka sellele, et psüühiliselt mõjutada kannatanut raha üleandmise eesmärgil. Maakohtu hinnangul on tegemist kaastäideviimisega, mis seisnes üheaegses tegutsemises kuriteopaigas, kus iga kaastäideviija andis oma teole valitseva panuse. Kaastäideviimise korral omistatakse ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud isikutele kogu tegu ja ka selle tagajärg. Seega on M. Štšiptsovi poolt täidetud

§ 214lg 2 p-de 4, 5 kuriteo objektiivne koosseis.

Maakohus leiab, et M. Štšiptsov pani kuriteo toime otsese tahtlusega

§ 16lg 3 kohaselt.

M. Štšiptsov teadlikult ja sihikindlalt lõi kannatanut, teadlikult osales kannatanult tema tahte vastaselt vabaduse võtmises, viis ka metsa, kus ka lõi kannatanut, samuti kontrollis olukorda. M, Štšiptsov, olles teadlik varalise kasu üleandmise nõudmisest, tahtlikult toetas teiste isikute tegevust, mõjutades kannatanut selleks, et ta edaspidi annaks raha üle J.B. ile. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole maakohus tuvastanud. 4.10. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et J. Šmidt ise ei kasutanud kannatanu suhtes vägivalda ning raha nõudmise juures ei viibinud. Maakohtu hinnangul ei ole kogutud tõendeid, et J. Šmidt oli teadlik, et 11.04.2017 kui kannatanu viiakse metsa, hakatakse seal nõudma S.T. elt raha. Kannatanu S.T. seletas kohtuistungil, et sissekäigus raha kohta juttu ei olnud, autos ei mäleta ta, et keegi nõudis talt raha, seega, nagu kohus juba tuvastas, raha üleandmise nõue oli esitatud metsas, kus J. Šmidt ei viibinud. Kuid hetkest, kui kannatanu S.T. t pandi J. Šmidti autosse ning ta hakkas autot juhtima, viies kannatanut autoga metsamassiivi, realiseeris ta

§ 136lg 1 kuriteo koosseisu.

J. Šmidti kaitseversioon, et ta ei vaadanud, kes istus Kohtla-Järvel XXX maja juures tema autosse ja millises seisundis, ei ole eluliselt usutav. J. Šmidti auto seisis otse sissekäigu vastas, koht oli valgustatud, ning ta ei saanud mitte näha, mis toimub õues. Samuti arvestades, et 12 kannatanu ei läinud auto juurde ise, teda viidi, hoides kätest ja jalgadest kinni, ja pandi autosse lamavas asendis (mis loomulikult võtab rohkem aega ja jõudu, kui isik ise istub autosse), sai J. Šmidt aru, et S.T. t haarati tema tahte vastaselt, teda hoiti vägivaldselt kinni, piirates kannatanu vabadust ja vaba liikumist. Ning kui J. Šmidt hakkas autot juhtima, osales ta kuriteos kaastäideviijana. Arvestades sellega, et M. Štšiptsovile (ka teistele isikutele, kelle kohta oli menetlus eraldatud) on esitatud süüdistus väljapressimises grupis ja isikult vabaduse võtmisega, leiab maakohus, et J. Šmidt pani toime grupis koos M. Štšiptsoviga ja teiste isikutega ebaseadusliku vabaduse võtmise. Maakohus leiab, et süüdistatava J. Šmidti teopanus vabaduse võtmises, nagu maakohus tuvastas, seisnes selles, et ta takistas kannatanu liikumist, hoides teda kinni oma autos ja viies teda autoga metsamassiivi. Kannatanu S.T. e ütluste kohaselt sõitsid nad enne peatumist 15-30 min, seejärel veel 10-15 min. Seega kogu sõitmise ajal ei olnud S.T. el võimalust vabalt liikuda, ning kõrvalisel isikul on arusaadav, et ilma J. Šmidti teopanuseta ei oleks kuritegu olnud toimepandud. J. Šmidt aitas teisi isikuid toime panna vabaduse võtmise sellega, et viis autoga kannatanu ilma seadusliku aluseta tema tahte vastaselt mitte vähem kui 20-25 min jooksul. Seega on täidetud Jevgeni Šmidti poolt

§ 136lg 1 järgi kuriteo objektiivne koosseis.

Maakohus leiab, et J. Šmidt pani kuriteo toime otsese tahtlusega

§ 16lg 3 kohaselt.

J. Šmidt nägi, et S.T. t pandi autosse tema tahte vastaselt, hoides teda kinni. J. Šmidt nägi, et S.T. lamab tagaistmel, seal istusid ka S.M. ja J.B. . J. Šmidt sai aru, et juhtides autot, takistab ta kannatanu vaba liikumist, seega pani J. Šmidt kuriteo toime otsese tahtlusega. Maakohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid. 4.11. Peale selle maakohus tuvastas, et 11.04.2017 ajavahemikus 22.24 kuni 23.21 sõiduautos, BMW reg.nr XXX , sõitmise ajal tagaistmel J. Šmidti ning M. Štšiptsovi juuresolekul, lõid J.B. ja S.M. korduvalt rusikatega S.T. t näkku ja vastu keha, millega tekitasid kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi, sh verejooksu ninast. J. Šmidt oli teadlik, et tema poolt juhitud autos kasutatakse vägivalda kannatanu S.T. e suhtes, sest kannatanu ütluste kohaselt ütles J. Šmidt J.B. ile ja S.M. ile, et nad ei peksaks S.T. t, et ei määriks istmeid verega. Vaatamata sellele, et S.M. ja J.B. lõid kannatanut autos tagaistmel, jätkas J. Šmidt auto juhtimist ja viis edasi kannatanut. Maakohtu hinnangul, arvestades, et J. Šmidt ei tarvitanud ise S.T. e suhtes vägivalda, lõi ta 11.04.2017 ajavahemikus 22.24 kuni 23.21 sõiduautos, BMW reg.nr XXX J.B. ile ja S.M. ile tingimused

§ 121järgi kuriteo toimepanemiseks.

J. Šmidt osutas J.B. ile ja S.M. ile füüsilist kaasabi – kannatanu peksti J. Šmidti juhitud autos, sest ta võimaldas süüdlastele nn „kuriteo toimepanemise kohta“, et oleks võimalus liikuvas autos lüüa ja peksta kannatanut. Siinjuures J. Šmidtil puudus võimalus valitseda tegu, kuid ta toetas võõrast tegu, jätkates ka peksmise ajal kannatanu sõidutamist. Seega on ta kuriteo kaasaitaja. J.B. ile, Štšiptsovile ja S.M. ile ei ole eraldi esitatud süüdistust

§ 121

järgi, kuid kanatanu löömine ja peksmine (

§ 121

objektiivne koosseis) on hõlmatud esitatud süüdistusega

§ 214järgi.

J.B. on 21.12.2018 Viru Maakohtu kohtuotsusega (jõustunud 31.01.2019) tunnistatud süüdi

§ 214lg 2 p-de 4,5 järgi.

Seega leiab maakohus, et J. Šmidti tegu, millega ta lõi tingimusi

§ 121

järgi kuriteo toimepanemiseks, tuleb kvalifitseerida

§ 121lg 1 järgi kaasaaitamise vormis.

Seega on täidetud J. Šmidti poolt

§ 121lg 1 - § 22 lg 3 järgi kuriteo objektiivne koosseis.

Maakohus leiab, et J. Šmidt pani kuriteo toime otsese tahtlusega, kuna oli teadlik, et kannatanu suhtes pannakse toime kuritegu

§ 121järgi ning tahtlikult lõi tingimuse kuriteo toimepanemiseks.

13 Arvestades, et mõlemad kuriteod

§ 136

lg 1 ning § 121 lg 1 - § 22 lg 3 järgi pani J.Šmidt toime autot juhtides, leiab maakohus, et J. Šmidt pani kuriteod toime ühe teoga ning karistus talle tuleb määrata

§ 63lg 1 alusel.

4.12. Maakohus on seisukohal, et süüdistatava A. Kisseljovi tegevuses puuduvad temale inkrimineeritud kuriteokoosseisu tunnused. Asja materjalidega ning antud ütlustega pole tõendatud, et A. Kisseljov oleks peksnud kannatanut ja nõudnud temalt raha, ning et ta üldse oli teadlik, mis toimub kannatanuga. Kannatanu S.T. andis kohtuistungil ütlusi, et A. Kisseljov teda ei peksnud ega raha ei nõudnud. Kannatanu 11.04.2017 A. Kisseljovi üldse ei näinud. Teist autot nägi S.T. isa maja juures kui viibis juba J. Šmidti autos, samuti nägi autot metsas, kuid kannatanu ei saanud täpsustada, millise autoga oli tegemist (mis mark, mudel, värv), samuti ei näinud kannatanu kes autot juhtis ja kes üldse autos viibis. Tunnistaja V.T. andis kohtuistungil ütlusi, et kui ta läks trepist alla poja karjumise peale, nägi ta sissekäigu aknast ühe auto (Šmidti auto). Tunnistaja D.Z. i ütlustest ei saa järeldada, et A. Kisseljov oli Kohtla-Järvel XXX juures kannatanu peksmise ajal. D.Z. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, ning tema ülekuulamise protokollis mõned ebaselged väiteid ei saa täpsustada. Nii ülekuulamise protokollis toodud D.Z. i sõnad – „maja juures…väljusid autodest kõik, ka autojuhid.“ Hiljem ütlused – „autojuhid Andrei ja Ženja istusid autos, ülejäänud olid väljas“, ja veel hiljem - „kui kannatanut pandi autosse…. D.Z. ise jooksis koos sinise auto juhiga ja M. aga mööda hoove eemale“. Ülekuulamise protokollist ei ole selge, kas siiski väljusid autojuhid välja või mitte, kui väljusid, siis mida tegid ja mis momendil istusid jälle autosse, kas D.Z. jooksis maja juures koos autojuhiga (kes, D.Z. i varem antud ütluste kohaselt, istus autos) või kellegi teisega. Maakohus ei sea antud vastuoludega kahtluse alla tunnistaja D.Z. i ütlusi tervikuna (kohus eelnevalt leidis, et ütlused on usaldusväärsed, kuna on kinnitatud teiste tõenditega), sest on arusaadav, et tunnistaja ütlused pani protokolli menetleja, kes võis midagi valesti aru saada või eksituse pärast valesti kirjutada. Samuti ülekuulamise käigus jäi menetlejal täpsustamata palju asjaolusid ning kohtuistungil ei olnud võimalust neid kontrollida ja täpsustada. Arvestades kannatanu, tunnistajate V.T. e ja D.Z. i ütlusi, leiab maakohus tuvastatuks, et hetkel, kui kannatanu hakkas õue väljuma ja teda rünnati, peksti, A. Kisseljovi ei olnud selle juures õues ning kannatanut ta ei näinud. Samuti leidis maakohus, et ei ole kohtulikul uurimisel kogutud ühtegi (nii otseset kui ka kaudset) tõendit, mis osutaks sellele, et süüdlastel oli eelnevalt kokkulepitud plaan, et kannatanu suhtes kasutatakse vägivalda, et temalt võetakse vabadus, et pressitakse välja raha. Maakohtu hinnangul ei lükka tunnistaja D.Z. i ütlused ja kohtulikul uurimisel kogutud tõendid kogumis ümber A. Kisseljovi kaitseversiooni, et teda kasutati ainult autojuhina, et süüdlaste plaanidest ja tegevustest ta ei teadnud, kannatanut üldse ei näinud ja talle lihtsalt öeldi kuhu sõita. Puuduvad süüdistatava A. Kisseljovi tegevuses temale inkrimineeritud kuriteokoosseisu,

§ 136, § 121 kuritegude tunnused.

4.12. Maakohus analüüsis, kas on A. Kisseljovi tegevuses kaasaaitamise tunnused

§ 214

, § 136, § 121 järgi kuritegudes selles, et ta lõi süüdlastele tingimused kuriteo toimepanemiseks – sõidutas süüdlasi kuriteo toimepanemise kohale, sõidutas neid ka kuriteo toimepanemise ajal. Kaasaaitamisele kui süüteost osavõtu vormidele on omased kolm ühist tunnust. Esiteks saab osa võtta õigusvastasest teost, teiseks peab osavõtu tegu olema tahtlik ja hõlmama tahtliku põhiteo ning kolmandaks on osavõtt võimalik teise isiku teost. Arvestades kohtulikul uurimisel 14 kogutud tõendeid, leiab maakohus et A. Kisseljovil puudus vähemalt kaudne tahtlus oma kaasaaitamisteo suhtes. Kohtulikul uurimisel ei ole kogutud tõendeid, et kui A. Kisseljov koos teiste isikutega sõitis Kohtla-Järvel ringi ja aitas otsida S.T. t, kui viis autoga süüdlasi kannatanu isa maja juurde, oli A. Kisseljov teadlik, et kannatanu suhtes pannakse toime kuritegu. Puuduvad tõendid, et A. Kisseljov nägi ise, et S.T. e suhtes pannakse toime kuritegu (nii maja juures, sõiduteel, kui ka metsas) ning puuduvad tõendid, et keegi süüdlastest rääkis A. Kisseljovile selle kohta, et pannakse toime kuritegu. Arusaadav, et A. Kisseljov teadis või vähemalt oletas, et (kui hakati XXX maja juurest sõitma, kui sõitmise ajal toimusid kõned erinevates autodes viibivate isikute vahel, kui teine auto peatus ja ootas A. Kisseljovi autot ning hakkasid kahe autoga edasi sõitma) J. Šmidti autos viibib kannatanu ja teda kuhugile viiakse, kuid tema ei saanud oletada, et tema suhtes sooritakse kuritegu ja milline konkreetne kuritegu (et kannatanu peksti, võeti vabadus, hakatakse jälle peksma ja nõudma raha). Seega A. Kisseljovi arusaam või oletus ei saanud hõlmata süüdlaste põhitegu ning tema teos puuduvad kaasaaitamise tunnused kuritegudes

§ 214, § 136, § 121 järgi.

1. Maakohtu seisukoht mõistetavate karistuste osas. 5.
2. Süüdistatav M. Štšiptsov pani toime esimese ja teise astme kuriteod otsese tahtlusega. M. Štšiptsov ei olnud kuriteo organisaatoriks, kuid oli aktiivseks osavõtjaks. Tema tegude tagajärjel tekitati S.T. ele lühiajaline tervisekahjustus. M. Štšiptsov on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati 15.04.2016 Harju Maakohtu poolt mõistetud 2 kuud 28 päeva vangistust, mille ta kandis ära 06.10.2017 – 03.02.
3. Karistust kergendavad asjaolud

§ 57

mõttes ning karistust raskendavad asjaolud

§ 58mõttes puuduvad.

Maakohus pidas vajalikuks mõista süüdistatavale M. Štšiptsovile reaalne vangistus sanktsiooni madalaimas määras. Käesolevas kriminaalasjas on ta kinni peetud 19-20.03.2017, vahistatud 12.09.2017 – 06.10.2017 ning alates 03.01.2018. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku süü suurust, mis on maakohtu hinnangul keskmine, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, kuriteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut, samuti

§ 214

lg 2 sanktsiooni keskmist määra (8 aastat) ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leiab maakohus, et M. Štšiptsovi tuleb karistada reaalse vangistusega

§ 424

sanktsiooni minimaalsest määrast veidi suuremas määras ning

§ 214lg 2 p-de 4,5 järgi sanktsiooni madalamas määras.

5.2. J. Šmidt on varem 2 korda kriminaalkorras karistatud, viimati 13.10.2017 Viru Maakohtu poolt mõistetud 4 aasta tingimisi vangistusega, mille katseaeg on 1 aasta 6 kuud. Karistust kergendavad asjaolud

§ 57

mõttes puuduvad, karistust raskendav asjaolu

§ 58mõttes – kuriteo toimepanemine grupi poolt.

J. Šmidt pani toime kaks kuritegu ühe teoga. Maakohus peab vajalikuks mõista süüdistatavale J. Šmidtile tingimisi vangistus sanktsiooni keskmisest määrast veidi madalamas määras.

§ 65

lg 1 alusel tuleb moodustada liitkaristus Viru Maakohtu 13.10.2017 otsusega mõistetud kandmata karistusega. Käesolevas kriminaalasjas oli ta vahistatud 12.12.2017 – 06.06.2019 ning alates 20.06.2018 on vahistamine asendatud elektroonilise valvega. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku süü suurust, mis on maakohtu hinnangul keskmine, karistust kergendavate asjaolude puudumist ja raskendavat asjaolu, kuriteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut ja tema rolli kuriteos (mis ei ole aktiivne), samuti 15

§ 136

lg 1 sanktsiooni keskmist määra (2,5 aastat) ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Tulenevalt sellest leiab maakohus, et J. Šmidti tuleb karistada tingimisi vangistusega sanktsiooni keskmisest määrast veidi väiksemas määras. Apellatsioonid ja vastused apellatsioonidele

1. Viru Maakohtu 14.03.2019 otsuse peale esitas apellatsioon süüdistatav M. Štšiptsov, kes palub otsus uuesti üle vaadata, kuna mõistetud vangistus 4 aastat on ebaõiglane. Tsiviilhagid kavatseb süüdistatav tasuda järk-järgult. M. Štšiptsov toob välja, et ta saab aru, et mõistetud karistus 4 aastat on karistuse alammäär, aga arvestades tema süüd, ei ole see proportsionaalne. Tema ei ole kannatanult midagi nõudnud, ta sõitis sõpradega Kohtla-Järvele, kus kuritegu toimus. Temapoolset osavõttu ei olnud. Sündmust ei oleks toimunud, kui kannatanu ei oleks noaga ukse peale tulnud. J.B. tahtis kannatanuga rääkida, kuna kannatanu oli temalt varastanud. Kannatanu väited, et süüdistatav teda peksis, on valed. Kannatanu ajas kõik asjad segi ja isegi valetas kohati.
2. Viru Maakohtu 14.03.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav M. Štšiptsovi kaitsja vandeadvokaat I. Žurina, kes palub tühistada maakohtu otsus osaliselt ja teha õigeksmõistev kohtuotsus

§ 214lg 2 p-de 4 ja 5 järgi.

Alternatiivselt palub kaitsja M. Štšiptsovi tegevus

§ 136järgi kinnises asutuses viibitud ajaga.

7.

1. Apellant leiab, et kannatanu S.T. e ütlused ei ole täiel määral usaldusväärsed, kuna on olemas vastuolud teiste asjas tuvastatud tõenditega. Edasi on vastuolud S.T. e ja T.T. e ütlustes, kus tunnistaja maakohtus kinnitas, et poeg kaotas ära J.B. ile kuuluva raha, mille pidi tooma Soomest Tallinna ning seepärast oli sunnitud Soome tagasi sõitma ja veel raha võtma, kuid kannatanu kohtus kategooriliselt eitab nii võõra raha kaotamist, kui ka Soome tagasiminekut. Kannatanu S.T. väitis kohtus, et M. Štšiptsov „lõi kannatanut mitu korda käega näkku paremale poole“ XXX , Kohtla-Järve maja trepikojas ning metsas samuti „mitu korda käega näkku“. Kui vaadata meditsiinilisi dokumente- s.o Karell Kiirabi AS kaart; Ida-Viru Keskhaigla EMO ja isiku ekspertiisiakt nr 17E-IDI0033 26.04.2017 kuupäevast, siis sellest nähtub, et näopiirkonnas olevad vigastused on väheolulised. Samuti tuleb arvestada ka seda, et kannatanu väitis kohtus, et J.B. lõi teda mitu korda näkku nii XXX Kohtla-Järve maja trepikojas, kui ka sõiduautos, mida kogu teekonna vältel juhtis J. Šmidt. Kannatanu väitis, et S.M. ja J.B. jätkasid metsamassiivis korduvalt tema löömist näo piirkonda. Apellant on arvamusel, et just näo piirkonda tekitatud korduvad löögid ja kestvus lükatakse ümber ülalmärgitud meditsiiniliste tõenditega millest nähtub, et kiirabibrigaad ja EMO-s kannatanu kurtis ainult „valule seljas, mõlema labakätes, küünarvartes, vasaku küünarliigeses, mõlema reie ja parema sääre piirkondades, rindkeres paremalt poolt“. 7.
2. Samuti tuleb kriitiliselt suhtuda kannatanu S.T. e ütlustesse, kes teatas kohtus, et metsamassiivis «toibusin sellest, et keegi pissib minu peale. Sain aru, et see oli Mihhail Štšiptsov“. Nii on fikseeritud helisalvestisel 17.01.2019 ajaperioodil (alates 1:23:37 kuni 1:24:06 minutit). Kuid kui võrrelda helisalvestist 17.01.2019 kohtuistungi protokolliga, siis nähtub, et kohtuistungi protokollis on sattunud jäme ebatäpsus, kus on märgitud, et metsas pissis kannatanu peale S.M. (17.01.2019 protokolli lk 10, ülevalt 3 rida). Antud jäme viga on sattunud ka kohtuotsusesse lehekülgedel 20, ülevalt 23 rida. Kannatanu ütlused minu kaitsealuse suhtes on ümber lükatud ka sellega, et mitte ükski teostatud DNA ekspertiisidest ei andnud positiivset tulemust M. Štšiptsovi suhtes, kuigi täielikult uuriti läbipekstud kannatanu riideid. 16 Apellant arvab, et M. Štšiptsovi teod, mida kannatanu kirjeldas, ei ole kooskõlas teiste, asjas tuvastatud faktiliste asjaoludega. Nii, tunnistaja S.G. , süüdistatav J. Šmidt selgitasid kohtuistungi käigus, et M. Štšiptsov ei tulnud kannatanu maja juures, aadressil XXX KohtlaJärve sõiduautost välja. Samuti ta ei tulnud välja ka J. Šmidti sõiduautost ja ei käinud metsas. Süüdistatav A. Kisseljov selgitas, et sel momendil, kui metsamassiivi lähedal tuli tema autosse J. Šmidt, siis ta ütles talle, et tema autos istub M. Štšiptsov. Kuid maakohus luges nende ütlusi ebausaldusväärseks, kusjuures millegagi motiveerimata. 7.
3. Maakohus ikkagi luges antud tunnistaja ütlused mitteusaldusväärseteks. Aga nii J.B. , kui ka S.G. , J. Šmidt, A. Kisseljov olid toimunu pealtnägijad. Samuti oli pealtnägijaks ka D.Z. . Maakohus võis ülalmärgitud isikute ütlused mingis osas lugeda mitteusaldusväärseks, andes neile hinnangu, kuid mitte jätta neid tervikuna tõendikogumist välja. D.Z. kirjeldab ka S.G. i tegusid, kuidas ta hoidis trepikoja välisust ning kuidas ta pärast koos temaga ära jooksis. Selgitab, kuidas ta avas auto ukse, kui kannatanu auto tagaistmele paigutasid. Kõike kõigi kohta ja mitte sõnagi M. Štšiptsovist. Samuti kinnitab, et M. Štšiptsov istus autosse J. Šmidti juurde, juhi kõrvale, mida kinnitavad ka J. Šmidt, J.B. . 7.
4. Apellant soovib eriti pöörata kohtu tähelepanu D.Z. i ütlustes sellele, et J.B. ainult küsis kannatanult, et kuhu ta sellise lühikese aja jooksul võis kulutada sellise hulga raha. Samuti ta küsis kannatanult kella kohta. D.Z. ei räägi üldse midagi sellest, et J.B. või S.M. metsas pressisid kannatanult raha välja. Vastupidi, raha tagastamise initsiatiiv tuli kannatanult, kuid seda kohus ei ole oma otsuses kuidagi analüüsinud ega sellele hinnangut andnud, kuigi pidas D.Z. i ütlused usaldusväärseteks. Isegi kui võtta aluseks kannatanu ütlused, kes väitis, et metsas J.B. pressis temalt välja raha ning kõrval viibisid S.M. ja M. Štšiptsov, siis M. Štšiptsovi suhtes, mida ta täpselt kuulis või võis kuulda, mis oli J.B. i poolt öeldud, siis siin võib ainult teha oletusi, mitte kindlaid järeldusi. 7.
5. Apellant on eelnevalt välja toonud mitmeid vastuolusid kohtu poolt usaldusväärseks peetud ütluste ja ebausaldusväärseks peetud ütluste, ekspertiisiaktides tehtud järelduste vahel ehk siis kohtu poolt usaldusväärseks peetud tõendid just nimelt M. Štšiptsovi tegude osas mitte kuidagi ei riimu ei teiste tunnistajate, ekspertiisiaktides tehtud järelduste ega ka M. Štšiptsovi füüsilise võimekusega. 7.
6. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega selles osas, et kannatanu S.T. ütlusi kinnitab tema kõne Häirekeskusesse. Tõepoolest, koheselt pärast toimunut 11.04.2017 kell 23.21 kannatanu helistas Häirekeskusesse, kuid ta ei rääkinud absoluutselt mitte midagi tema ebaseaduslikust vabaduse piiramisest, väljapressimisest ja raha nõudmisest. Esimesena, millest ta teatas telefoni teel operaatorile: „Ei tea kuidas öelda, kaklesid“. Tavaliselt kui kannatanud helistavad, siis paluvad abi, ikkagi konkreetsekt seletavad toimunu asjaoludest, antud juhul S. Tennusaar rääkis ainult ühest asjaolust - kaklesin. 7.
7. Samuti ei leia kinnitust ka noa olemasolu M. Štšiptsovil sõiduautos. Ei leia kinnitust ka ähvardused tapmisega kannatanu suhtes. Ei leidnud kinnitust ka see asjaolu, et M. Štšiptsov metsamassiivis lõi kannatanut käega, vehkis noaga ja tegi ettepaneku kannatanul kõrv ära lõigata. Kaitsja seab kahtluse alla ka kannatanu ütlused seoses käega löömisega M. Štšiptsovi poolt, kuna tema parem käsi on täielikult halvatud juba pikema ajavahemiku vältel ja ta ei ole võimeline parema käega üldse mingeid aktiivseid tegusid tegema. Parem käsi lihtsalt ripub nagu piits. Selleks, et parema käega teostada mingit lihtsamat toimingut, näiteks panema käe taskusse, selleks peab M. Štšiptsov võtma ta vasakusse kätte ning sellisel viisil tasku panema. Ka vasak käsi ei ole treenitud ning on liigutustes piiratud. Seda kinnitavad asja materjalide juurde lisatud meditsiinidokumendid. Füüsiliste puuduste tõttu M. Štšiptsov lihtsalt ei saanud ühes käes hoida nuga, teisega aga peksta kannatanut. 17 Kohtuotsuse 29-leheküljel on märgitud, et „ Kaitsja taotlusel ja KrMS § 296 alusel vastu võetud 13.09.2016 töövõime otsus M.Štšiptsovi suhtes. Kuid kohus ei andnud ülalmainitud tõenditele mingit hinnangut, just sellepärast apellant soovib viidata töövõimekaotuse tuvastamise otsuse tekstile. Selles 13.09.2016.a otsuses nr 1385914 on märgitud, et „ Töövõime kaotuse protsent – 60 %, põhjus liiklusõnnetuses saadud vigastus. Püsiva töövõime kestus alates 06.09.2016 – 30.09.2019 “. 7.
8. Samuti kaitsja taotlusel, KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel, avaldati S.T. e mälu värskendamiseks 12.04.
9. eeluurimisel antud ütlused „Štšiptsov mind toruga ei löönud, lõi parema käe rusikaga vastu pead – vastu paremat poolt“. Kohtus kannatanu seletas, et ta täpselt ei mäleta, millise käega ta lõi. Kohtule teadmiseks – M. Štšiptsovi paremat kätt ei saa üldse rusikasse pigistada. Seega, kannatanu ütlused tema peksmise kohta M. Štšiptsovi poolt on täiesti ebausaldusväärsed ning tuleb tõendite kogumist välja jätta. 7.
10. Samuti apellant ei nõustu maakohtu järeldustega selles osas, et enne Kohtla-Järvele sõitu, lähtudes 11.04.2017 telefonivestlustest M. Štšiptsovi ja J. Šmidti vahel, nad varem tundsid teineteist. Selles osas andis kohtus küllaltki täpseid ütlusi A. Kisseljov, seletades, et J. Šmidt korduvalt vestles telefoni teel kohaliku, Dmitri nimelise, elanikuga. J. Šmidt ise samuti kinnitab seda asjaolu. M. Štšiptsovi telefoni kasutasid nii S.M. , kui ka J.B. , kuna M. Štšiptsovi telefon oli registreeritud Eestis, aga J.B. i oma registreeritud Soomes. Antud menetluses puuduvad M. Štišptsovi süüd tõendavad tõendid, mistõttu palub kaitsja teha õigeksmõistev otsus. 7.
11. Alternatiivina võib M. Štšiptsovi tegevus olla kvalifitseeritud

§ 136järgi, kuna viibides sõiduautos, kuhu pandi S.T.

, ta võis aru saada, et isikut piiratakse vabaduses ja kannatanu ei suuda vabalt liikuda. 8. Viru Maakohtu 14.03.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör Olga Dorogan, kes taotleb tühistada maakohtu otsus osaliselt ja: - tunnistada M. Štšiptsov süüdi

§ 214

lg 2 p-de 4, 5 järgi ning mõista talle karistuseks 6 aastat vangistust.

§ 424

järgi mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64

alusel mõista liitkaristus 6 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.09.17-06.10.2017 ning alates 03.01.2018; - tunnistada J. Šmidt süüdi

§ 214

lg 2 p-de 1, 4, 5 järgi ning mõista talle karistuseks 5 aastat 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1, 64 lg 1 kohaselt suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 13.10.2017 otsusega mõistetud karistuse võrra, s.o 4 aastat vangistust, mille kandmisest ta vabastati tingimisi katseajaga kuni 13.04.2019 ning mõista J. Šmidtile liitkaristuseks 6 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 12.12.2017 kuni 06.06.2018; - tunnistada A- Kisseljov süüdi

§ 214

lg 2 p-de 4, 5 järgi ning mõista talle karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 65

lg 1, 64 lg 1 kohaselt suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 13.10.2017 otsusega mõistetud karistuse võrra, so 3 aastat vangistust, mille kandmisest ta vabastati tingimisi katseajaga kuni 13.04.2019 ning mõista A. Kisseljovile liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kinnipidamises viibitud aeg 1212.2017-13.12.

1. Lisaks tühistada osaliselt Viru Maakohtu kohtuotsus osas, millega jäeti osaliselt riigi kanda menetluskulud: M. Štšiptsovi kaitsjatasu kohtumenetluses summas 2260 eurot ja ülejäänud ekspertiisitasu, J. Šmidti kaitsjatasu kohtumenetluses summas 6824,68 eurot ja ülejäänud ekspertiisitasu. Mõista M. Štšiptsovilt, J. Šmidtilt ja A. Kisseljovilt menetluskulud täies ulatuses – sundraha, kaitsjatasud ja ekspertiisitasud. Muus osas jätta Viru Maakohtu otsus muutmata. 18 8.
2. Apellant leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada tõendite ebaõige hindamise ja sellest tulenevalt väära materiaalõiguse kohaldamise tõttu, mis viis maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Prokuröri hinnangul on maakohtu järeldused süüdistatavatel J. Šmidtil ja A. Kisseljovil tahtluse väljapressimisele puudumise kohta põhjendamatud ja vastuolulised. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega, et J. Šmidtil ja A. Kisseljovil puudus teadmine kannatanu suhtes toimepandud väljapressimise koosseisust. Prokurör leiab, et J. Šmidti tegu vastab

§ 214lg 2 p-de 1, 4, 5 ja A.

Kisseljovi tegu vastab

§ 214lg 2 p-de 4, 5 koosseisule.

Apellant on seisukohal, et kohtuotsuse tühistamise aluseks on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 järgi, maakohus on rikutud tõendite hindamise nõudeid, samuti leiab prokurör, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust (KrMS § 338 p 2). Apellant vaidlustab M. Štšiptsovile ja J. Šmidtile mõistetud karistused, kuna need ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetutele isikutele (KrMS § 338 p 4). Ühtlasi ei ole langetatud otsust piisavalt põhjendanud. Karistuse mõistmist puudutavad põhjendused on kohtuotsuse oluline osa ja kohtuotsuses karistuse põhistamata jätmisel on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Apellant vaidlustab ka M. Štšiptsovi ja J. Šmidti menetluskulude osa seoses kaitsjatasude ja ekspertiisikuludega riigi kanda jätmisega. 8.2. J. Šmidti süüdistus 11.04.2017 episoodis. Prokurör leiab, et maakohus, muutes J. Šmidti teo kvalifikatsiooni

§ 214

lg 2 p-de 1, 4, 5 asemel

§ 136

lg 1 ja

§ 121

lg 1 - § 22 lg 3 järgi, rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust ning kohaldas materiaalõigust ebaõigesti. Tuvastatud asjaolud (vt otsuse lk 38-39) kinnitavad tema olulist teopanust kuriteo täideviimisel. Maakohus on enda seisukohtades täielikult vastuoluline. Nimelt leiab maakohus, et tunnistaja D.Z. i ütlused, samuti kannatanu ütlused on usaldusväärsed tõendid, millele võib tugineda kohtuotsuse tegemisel. D.Z. i ütluste kohaselt kõik isikud, kes tulid autodega metsamassiivi käisid kohas, kus kannatanut peksti, välja arvatud sinise auto juht (A. Kisseljov). D.Z. i kinnitusel nad viibisid metsas umbes pool tundi ning oli näha ja kuulda, et kannatanut pekstakse ja nõutakse raha. D.Z. i ütlused on kooskõlas kannatanu ütlustega, et J. Šmidti auto saabumisel metsamassiivi toimus J.B. i, S.M. i, M. Štšiptsovi ja J. Šmidti vahel jutuajamine, et olen neile raha võlgu ja nemad hakkavad mind täna tapma. Seejärel viidi kannatanu metsa, S.M. , J.B. ja M. Štšiptsov kõndisid ees ja taga ülejäänud 3-4 inimest. Seega, kannatanu kinnitas, et metsas viibis kokku 6-7 inimest. Maakohus tuvastas isikute ringi, kes tulid autodega Jõhvi-Valaste tee 2-le kilomeetrile metsamassiivi. Nimelt, J. Šmidti autoga saabusid J.B. , S.M. , M. Štšiptsov ja J. Šmidt, ning A. Kisseljovi autoga S.G. , D.Z. ja A. Kisseljov, s.o kokku 7 inimest. Apellant arvab, et kannatanu ja D.Z. i ütlusi arvestades, on tõendamist leidnud, et metsas raha üleandmise nõude esitamisel ja kannatanu peksmise juures viibis ka süüdistatav J. Šmidt, kes seejuures tagas oma kohalolekuga arvulise ülekaalu ja toetas J.B. i, S.M. i, M. Štšiptsovi tegevusi. Apellant leiab, et sarnaselt teistele süüdistatavatele (J.B. , D.Z. , S.G. , M. Štšiptsov) on J. Šmidti teos väljapressimise koosseisu tunnused, sest raha nõudmise hetkel viibis tema koos teiste süüdistatavate ja kannatanuga metsas, kontrollis olukorda, vaikselt toetas varalise kasu üleandmise nõuet ning koos teistega lahkus, jättes kannatanu läbipekstud seisundis metsas. Täielikult arusaamatuks aga jääb, millise tõendusliku baasi alusel väidab maakohus, et erinevalt teistest täideviijatest, osales J.Šmidt selles teos kaasaaitamistahtlusega kehalisele 19 väärkohtlemisele. Apellant arvab, et selles tähenduses on välise vaatluse alusel selles teos osalenud isikute käitumine vaadeldav suhteliselt sarnaselt. J.B. , S.M. ja M. Štšiptsov kasutasid kannatanu suhtes vahetult füüsilist vägivalda, J. Šmidt liitus kuriteoga selle organiseerimise suhteliselt varajases staadiumis, samuti oli tal konkreetne oluline roll selle täideviimisel; tema korraldas kuriteo Ida-Virumaal, võttes Pärnu elanikud Ida-Virumaal vastu, aitas leida kannatanu, samuti tema juhtis autot, kuhu paigutati kinni võetud kannatanu ning just tema oli isikuks, kes viis täideviijad metsa. Samuti osales J. Šmidt vahetult kuriteo toimepanemises metsas kus välistas võimaliku kannatanu põgenemist. Millistele tõenditele tuginevalt leiab maakohus, et erinevalt D.Z. i, S.G. u ja M. Štšiptsovist oli J. Šmidtil selle teo toimepanemisel kaasaaitamistahtlus kehalisele väärkohtlemisele, jääb aga selgusetuks; sarnaselt D.Z. i, S.G. u ja M. Štšiptsovile käis tema metsas ja osales toimunus sama eelteadmisega, mis ühiselt tuleneb kannatanu ja D.Z. i ütlustest. 8.3. A. Kisseljovi õigeksmõistmine süüdistuses

§ 214lg 2 p-de 4, 5 järgi.

Tuleb maakohtuga nõustuda, et puuduvad tõesti tõendid, et A. Kisseljov oleks peksnud kannatanut ja nõudnud temalt raha, talle süüdistus antud tegudes polnud ka esitatud. Vastavalt süüdistusele A. Kisseljovi teopanus kokkuvõtlikult seisnes selles, et tema koos teiste süüdisatavatega sõitis Kohtla-Järvel ringi ja aitas otsida S.T. t, samuti viis oma autoga süüdlasi kannatanu isa maja juurde ja Jõhvi-Valaste tee 2-le kilomeetrile asuvasse metsamassiivi ning jättes kannatanu metsa, viis oma autoga süüdlased tagasi linna. Maakohus on otsuses põhjalikult käsitlenud D.Z. i, S.G. i, M. Štšiptsovi rolli S.T. e kinnivõtmisel ja selle käigus vägivalla kasutamisel. Samuti apellatsioonis eespoolkirjeldatud arvestades J. Šmidti puhul seisis see roll olulise teopanusena süüdlaste transportimisel. Siin jääbki apellandile maakohtu seisukoht arusaamatuks, et mille poolest erineb A. Kisseljovi teopanus näiteks J. Šmidti või S.G. u teopanusest. Kohtuotsuses tuvastatud A. Kisseljovi teod (vt otsuse lk 38-39) annavad aluse järelduseks, et A. Kisseljov objektiivselt tegutses kaastäideviijana ning tema poolt on täidetud

§ 214lg 2 p-de 4,5 kuriteo objektiivne koosseis.

Kohtuotsusest nähtub, et maakohus hinnates tõendeid ja püüdes tuvastada A. Kisseljovi süüd, on uurinud erinevaid tõendeid ühekaupa, mitte aga kogumis. Tõendeid kogumis silmas pidades ei ole maakohtu põhjendused järjepidevad, on ebaloogilised. Maakohus ei hinnanud mitmete tõendite esinemist kogumis ja ei asetanud neid tõendeid 11.04.2017 toimunud sündmuste ajateljele. Maakohtu poolt analüüsitud kaudsete tõendite kogum on siiski niivõrd kaalukas, et lubab tõsikindlalt väita nimetatud kuriteo toimepanemist A. Kisseljovi poolt. Maakohus leides, et kuritegu sai alguse Kohtla-Järvel XXX maja juures, kui rünnati kannatanut, luges tuvastatuks, et hetkel, kui kannatanu hakkas väljuma õue ja teda rünnati, peksti, A. Kisseljovi ei olnud selle juures õues ning kannatanut ta ei näinud. Maakohtu selline argumentatsioon ei ole motiveeritud ega täiel määral tegelikkusele vastav. Kannatanu kinnitas maakohtus antud ütlustes, et kui teda viidi jõuga J. Šmidti autosse, siis tema nägi, et sõitis veel üks auto ja peatus BMW taga. Seega, maakohtu järeldus ei vasta S.T. ristküsitluse käigus antud ütlustele. Samuti kinnitas kannatanu kohtuistungil, et tema transportimisel metsamassiivi peatuti selleks, et oodata teist autot. Samuti nägi kannatanu metsas teist autot, temast 2-3 m kaugusel. Pärast kannatanu metsa jätmist nägi kannatanu, et süüdistatavad lahkusid koos, 2 autoga. Kannatanu selgitas, et tema väljus metsast tol hetkel kui süüdistatavad panid autotuled põlema ja tema nägi kuidas nad ära sõitsid. 20 Arvestades kannatanu ütlusi tema nähtu kohta, saab teha järelduse, et antud olukorras nägi ka sinise sõiduauto BMW autojuht A. Kisseljov kannatanuga toimunut nii Kohtla-Järvel kui ka metsamassiivis, s.o vastu kannatanu tahtmist J. Šmidti autosse paigutamist ja metsa viimist. Maakohtu arvamus, et tunnistaja D.Z. i ütlustest ei saa järeldada, et A. Kisseljov oli KohtlaJärvel XXX juures kannatanu peksmise ajal ei vasta tunnistaja D.Z. i ülekuulamisel kinnitatud asjaoludele. D.Z. i ütlused kinnitavad ühiselt ja arusaadavalt, et pärast seda, kui kannatanu paigutati J. Šmidti autosse ja auto sõitis minema, alles siis tema koos sinise BMW juhi (A. Kisseljov) ja S.G. uga põgenes selleks, et kui keegi trepikojast väljub, neid ei näeks. Enne seda D.Z. i ütluste kohaselt, seisis A. Kisseljovi auto J. Šmidti autost 30 meetrit kaugusel ja tema ise (A.Kisseljov) viibis esialgu väljas, hiljem aga istus autosse. Arvestades kannatanu, tunnistajate V.T. e ja D.Z. i ütlusi kogumis, leiab apellant tuvastatuks, et hetkel, kui kannatanut peksti, nägi A. Kisseljov toimunut pealt ja oli teadlik sellest, et kannatanu suhtes kasutati vägivalda trepikojas ja võeti temalt vabadus seadusliku aluseta, kui paigutati J. Šmidti autosse. Apellant on seisukohal, et maakohtu otsuses analüüsitud A. Kisseljovi kaitseversioon, et teda kasutati ainult autojuhina, et süüdlaste plaanidest ja tegevustest ta ei teadnud, kannatanut üldse ei näinud ja talle lihtsalt öeldi kuhu sõita - ei ole eluliselt mõeldav. Eluliselt on arusaadav, et A. Kisseljov autojuhina teisi süüdistatavaid umbes 3-5 tunni jooksul linnade-metsade vahel transportimisel oli kuriteost teadlik. Ka A. Kisseljovi elukogemust ja toimepandud tegu silmas pidades polnud A. Kisseljovil võimalik tõsimeelselt loota, et tema poolt toimepandu ei ole puutumuses süüteoga. Arvestades A. Kisseljovi kriminaalset minevikku, muuhulgas varem korduv sarnaste kuritegude toimepanemine, oli apellandi arvates A. Kisseljov teadlik kuriteo toimepanemisest. Maakohus on õigesti põhistanud A. Kisseljovi kaassüüdistatavate (M. Štšiptsov, D.Z. ) poolt kuritegude toimepanemist funktsionaalse teovalitsemise teooria järgi. Kohtu sellist põhjendamist toetab ka asjaolu, et süüdistatavate poolt kuritegude toimepanemine oli läbi mõeldud ja selles oli igal isikul väga konkreetne määratud roll. Kuriteod pandi toime kõrge konspiratiivsuse astmega (ühekordse mobiiltelefoni kasutamine; erinevate autode kasutamine, mis omakorda annaks võimaluse süüdistatavaid kuriteoga seostada). Apellant arvab, et ülaltoodud põhjustel olid A. Kisseljovi osateod olulised ühises teopanuses teiste kaassüüdistatavatega ning teda tuleb samuti süüdi tunnistada

214 lg 2 p-de 4,5 järgi ning karistada teda vastavalt prokuröri poolt kohtukõnes taotletule. Isegi kui aktsepteerida maakohtu hinnangut, et süüdistatava A. Kisseljovi tegevuses puuduvad temale inkrimineeritud

§ 214

lg 2 p-de 4, 5 kuriteokoosseisu tunnused, siiski ei nõustu apellant maakohtu edasise analüüsiga A. Kisseljovi käitumises võimalikku kaasaaitamisteo esinemise puudumisega. Tõendamiseseme välised asjaolud (vahepealsed faktid) võimaldavad kogumis teha järeldusi, et A. Kisseljov oli täielikult teadlik kannatanu suhtes toimepandud kuriteost. Kaasaaitamise objektiivsesse külge kuulub põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel. Siiski ei pea see põhjuslik seos olema nii vahetu kui põhiteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluv põhjuslik seos. Kaasaaitaja tegevus peab avaldama mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetama selle arengut. Kaasaaitamisteona käsitletakse mitte üksnes sellist tegu, mis on täideviimisteo absoluutseks eelduseks, vaid ka sellist tegu, mis vaid toetab ja kinnitab täideviija tahtlust. Põhjust ei ole vähimalgi määral kahelda kaasaaitamistahtluse olemasolus A. Kisseljovi puhul. Nagu eelnevalt osundatud, viibis ta kannatanult vabaduse võtmise juures. Vabaduse võtmisel, metsa viimisel ja kannatanu sinna jätmisel, et täideviimisteo läbiviimise juures arvestati vägagi 21 selgelt vahetu füüsilise vägivalla rakendamise vajadusega. Et kogu ettevõtmine oli eesmärgistatud S.T. e kinnipidamisena, hõlmas tema kaasaaitamistahtlus lisaks vägivalla rakendamisele ka kannatanult vabaduse ebaseaduslikku võtmist. 8.4. M. Štšiptsovile ja J. Šmidtile mõistetud karistus. Prokuröri hinnangul on maakohus vääralt käsitlenud karistuse kohaldamise aluseks (

§ 56) olevaid asjaolusid ning mõistnud M.

Štšiptsovile ja J. Šmidtile nende süüle ja isikule mittevastava karistuse. Maakohus on süüdistatavatele mõistnud liiga leebe karistuse ja ei ole karistuse mõistmist põhjendanud. Karistuse mõistmist puudutavad põhjendused on kohtuotsuse oluline osa ja kohtuotsuses karistuse põhistamata jätmisel on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Maakohus võttes karistuse mõistmisel lähtepunktiks

§ 214lg 2 sanktsiooni keskmise määra (8 aastat), andes M.

Štšiptsovi süüle kvantitatiivse hinnangu (pidades teda aktiivseks osavõtjaks) ning arvestades seejuures süüdistatava isikut (on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud), pidas samas põhjendatuks mõista M. Štšiptsovile karistus alammääras. Seejuures maakohus märkis väga lakooniliselt, et peab vajalikuks mõista süüdistatavale M. Štšiptsovile reaalne vangistus sanktsiooni madalaimas määras ning mõistis M. Štšiptsovile liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Maakohtu otsus ei sisalda ühtegi põhjendust alammäära kohaldamise ja liitakristuse moodustamise viiside valiku kohta. Ühtlasi maakohus on lugenud tuvastatuks, et süüdistatava J. Šmidti süü on suuruselt keskmine, karistust kergendavad asjaolud puuduvad, aga on olemas karistust raskendav asjaolu, s.o kuriteo toimepanemine grupi poolt. J. Šmidt on varem 2 korda kriminaalkorras karistatud, viimati 13.10.2017 Viru Maakohtu poolt mõistetud 4 aasta tingimisi vangistusega, mille katseaeg on 1 aasta 6 kuud. Apellandina ei ole võimalik nõustuda maakohtu otsusega süüdistatava J. Šmidti mõistetud karistusest vabastamisega. Süüdistatava J. Šmidti karistusest vabastamine ei vasta kuriteo toimepanemise asjaoludele ja tema isikule.

§ 74

kuulub kohaldamisele üksnes juhtudel, mil arvestades süüdlase isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid kohus leiab, et vangistuse ärakandmine süüdimõistetu poolt ei ole otstarbekas. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, kergendavate asjaolude puudumist ning J. Šmidti enda kuritegudesse suhtumist, tuleb J. Šmidti karistada reaalse vangistusega. Kuna apellandi arvates tuleb J. Šmidt süüdi mõista

§ 214

lg 2 p 1,4,5 järgi, siis on põhjendatud ka karistada J.Šmidti reaalse vangistusega kohtukõnes toodud määras. Kõnealuses asjas puuduvad erisused, mis teeksid karistuse või selle osa süüdistatavale J. Šmidtile reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. 8.

1. Menetluskulude osas märgitakse apellatsioonis järgmist. Menetluskulude välja mõistmisel arvestas maakohus süüdistatavate varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid ning jättis osa kaitsjatasudest ja ekspertiisikuludest riigi kanda. Esiteks, maakohtu otsus ei sisalda ühtegi põhjendust menetluskulude osaliselt riigi kandmise kohta. Samuti maakohus põhjendamatult arvestas menetluskulude vähendamisel süüdistatavate varalise seisundi ja resotsialiseerimisväljavaatega, kuna vastavate asjaolude osas ei olnud kohtule esitatud ühtegi tõendit. Apellandile jääb arusaamatuks milliste tõendite alusel jõudis maakohus seisukohale, et nimetatud süüdistatavate varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid kinnitavad tõendid on tegelikkuses olemas ja neid on võimalik 22 menetluskulude väljamõistmisel arvestada. Vastavalt KrMS § 305 1 kohus rajab otsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele. Dokumentaalsed tõendid süüdistatavate varalise seisundi ja resotsialiseerimisväljavaatede kohta ei olnud kohtule esitatud ja süüdistatavate ütlused jättis kohus tõendikogumist tervikuna välja kui ebausaldusväärsed. Apellant leiab, et põhjendamatult on riigi kanda jäetud M. Štšiptsovi kaitsjatasu kohtumenetluses summas 2260 eurot ja ülejäänud ekspertiisitasu ning J. Šmidti kaitsjatasu kohtumenetluses summas 6824,68 eurot ja ülejäänud ekspertiisitasu.
2. Tartu Ringkonnakohtu 13.05.2019 määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 27.05.
4. Nimetatud ajaks esitas oma kirjalikud seisukohad süüdistatav J. Šmidt. Süüdistatav palub, et asendataks elektrooniline valve elukohast mittelahkumisega allkirja vastu ja antaks võimalus oodata kohtuotsust vabaduses. Süüdistatav annab ülevaate toimunud sündmusest ning märgib seejuures, et maakohus ei tuvastanud tema tegevuses kuriteo motiivi, sest seda ei olegi. Süüdistatav palub muuhulgas pöörata tähelepanu, et S.G. aitas S. iga kokku saada. Mingist teisest inimesest juttu ei olnud. S. kit ta samuti ei tundnud. Süüdistatav toob välja, et trepikojas toimuva ajal viibis tema autos. Süüdistatav kinnitab, et tema kannatanult raha välja ei pressinud ja vastates süüdistatava küsimusele kohtus on seda kinnitanud ka kannatanu ise. Süüdistatav leiab, et ei ole tuvastatud, kus on tõde, kus vale ning sellepärast vastavalt KrMS § 7 tuleb tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks. Kriminaalasjas tahab prokurör süüdistatavale inkrimineerida

§ 214

ja lisada aastad 13.10.2017 aasta kohtuotsusest ja anda liitkaristusena 6 aastat vabadusekaotust. Kui siis lähtuda D.Z. ist, tema mõisteti süüdi 19.09.2018 kohtuotsusega paragrahvides 405

§ 61alusel karistuse kohaldamisega alla alammäära ja katseaeg lõpeb 13.04.2019.

11.

1. Apellant käsitleb apellatsioonis ka võimalust, et A. Kisseljov tegutses kaasaaitajana. See viitab asjaolule, et apellant ei ole oma eelnevates väidetes kindel.
2. Nimetatud ajaks esitas seisukohad ka J. Šmidti kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin, kes palub jätta prokuröri apellatsioon rahuldamata ning tühistada J. Šmidt suhtes kohaldatud tõkend – elektrooniline valve seoses tõkendi kohaldamise vajaduse äralangemisega. Vabastada J. Šmidt elektroonilise valve alt enne ringkonnakohtu vastava määruse jõustumist. Menetluskulud apellatsioonimenetluses J. Šmidti osas jätta riigi kanda ja teha kohtumäärus määratud kaitsjale kaitsjatasu väljamõistmiseks vastavalt käesolevale vastuväitele lisatud kaitsjatasu taotlusele. 12.
3. Kannatanu ütluste pinnal maakohus tuvastas, et (kohtuotsuse lk 32): „Autos oli juht (J. Šmidt), tema kõrval keegi (M. Štšiptsov). S.M. ja J.B. koos kannatanuga taga. Tuli teine, tumedat värvi auto ja peatus BMW taga. Sõitmise ajal teda peksid J.B. ja S.M. tagaistmel. J.B. peksis korduvalt näkku, S.M. jala vastu. S.T. ei mäleta, et keegi autos nõudis raha. J.B. ja S.M. esitasid pretensioone, et S.T. t usaldati, aga ta vedas neid alt, ning et Tenusaar varastas 24 J.B. ilt raha. Juht palus peksmine lõpetada, et mitte määrida istmeid verega. Sõitsid umbes 1520 minutit, tegid ühe peatuse, oodates kui tuleb teine auto. Peale seda sõitsid veel 10-15 minutit, sõidu ajal jätkasid J.B. ja S.M. kannatanu peksmist, ninast ja käest oli kannatanul verejooks. Auto peatus metsas, kannatanu nägi ka teist autot. Autost väljudes ütles J.B. , et kannatanu on neile raha võlgu, teda viiakse metsa, et ära tappa. Selle juures viibisid S.M. , Štšiptsov ja autojuht. Raha tagastamise kohta juttu ei olnud. Kannatanu nägi Štšiptsovi käes nuga ja J.B. il relvataolist eset. J.B. , S.M. ja Štšiptsov viisid teda metsa. Nende järgi läksid veel inimesed. Mis sai BMW juhiga – S.T. ei mäleta.“ Kaitsja arvamusel need asjaolud ei ole vastuolus varem toodud kohtu järeldusega, et „Kohtuotsuse kohaselt puuduvad tõendid kinnitamaks arvamust nii selle kohta, et süüdistavatel on olnud eelnev kokkuleppe väljapressimisele, kui ka selle kohta, et Jevgeni Šmidt oli teadlik, et 11.04.2017 kui kannatanu viiakse metsa, hakatakse seal nõudma S.T. elt raha. Kohus tuvastas, et raha üleandmise nõue oli esitatud metsas, kus J. Šmidt ei viibinud“. Apellant ei toonud seaduse sätet või muud argumenti, mis keelaks kohtul sellist järeldust teha. 12.
4. Ühtlasi kaitsja arvab, et ei kannatanu ega tunnistaja D.Z. i ütluste pinnal ei saa veenvalt järeldada, mida nimelt nägi ja kuulis J. Šmidt autos või auto juures viibides, ega suundumuskohalt lä-hedal viibides. J. Šmidt eitab oma teadlikkust kellegi väljapressimise kavatsusest. Aga täpselt on tuvastatud, et autos palus J. Šmidt mitte peksta kannatanut. 12.
5. Apellatsiooni kohaselt „D.Z. i kinnitusel nad viibisid metsas umbes pool tundi ning oli näha ja kuulda, et kannatanut pekstakse ja nõutakse raha. D.Z. i ütlused on kooskõlas kannatanu ütlus-tega, et Jevgeni Šmidti auto saabumisel metsamassiivi toimus J.B. i, S.M. i, Štšiptsovi ja Šmidti vahel jutuajamine, et olen neile raha võlgu ja nemad hakkavad mind täna tapma. Seejärel viidi kannatanu metsa, S.M. , J.B. ja Stsiptsov kõndisid ees ja taga ülejäänud 3-4 inimest. Kui S.M. , J.B. ja Štšiptsov kannatut peksid ja raha nõudsid, seisid ülejäänud 3-4 inimest metsas. Kannatanu ütluste kohaselt oli kõikidele metsas viibijatele kuulda ja näha, et teda peks-takse ja nõutakse raha“. Kaitsja arvab, et D.Z. i nende ütluste pinnal ei või täpselt ja veenvalt järeldada, kus nimelt viibis, mida tegi J.Šmidt D.Z. i poolt kirjeldatud momentidel. Kohtueelsel menetluses D.Z. ile selliseid küsimusi ei ole esitatud. J.Šmidt ega tema kaitsja ei saanud esitada D.Z. ile vastavaid küsimusi eeluurimisel. Aga kohtumenetluses, apellant, olles asjas prokurörina, tegi kõike oleneva, et välistada D.Z. i ülekuulamise võimalus kohtus. 12.
6. Kohtuliku arutelu igakülgsust ja objektiivsust kahjustades oli kriminaalmenetlus D.Z. i suhtes eraldatud eraldi menetlusse kokkuleppemenetluses, kuigi rangelt võttes seadus keelab kokkuleppemenetluse, kui mitte kõik süüdistatavad ei anna nõusolekut selliseks menetluseks. Ühe episoodiga ainukese asja üksikuteks osadeks eraldamise kunstlikkus viibki võimatuseni täpselt tuvastada asjaolusid, millised kohus võib panna süüdimõistva kohtuotsuse aluseks. Aga kõik kõrvaldamata kahtlused kohustab seadus tõlgendada süüdistatava, mitte süüdistuse, kasuks. Iga süüdistatava süü peab olema tõendatud ja tuvastatud eraldi, mitte koos isikute grupiga, nagu teeb ettepaneku apellant. Kokkuleppemenetluse järeldused ei otsusta mingil juhul üldmenetluse järeldusi.
7. Nimetatud tähtajaks esitas oma seisukohad ka süüdistatav J. Šmitdi kaitsja Stella EinlaKhomich, kes palub jätta apellatsiooni rahuldamata ning leiab, et prokuröri apellatsioon on rajatud süüdistuse poole paljasõnalistele eeldustele ja oletustele. Prokuröri versioon ei leidnud tõendamist mitte kohtueelses menetluses ega kohtumenetluses. Lisaks taotleb kaitsja J. Šmidti õigeksmõistmist

§ 136

lg 1 ja

§ 121lg 1 - § 22 lg 3 järgi või alternatiivselt muuta kvalifikatsiooni ja määrata J.

Šmidtile õiglane karistus, kohaldades

§ 63

lg 1 (sh Viru Maakohtu 13.10.2017 otsuse osas, võttes arvesse seda, et 25 otsus oli tehtud pärast 11.04.2017). 13.1. Maakohtu otsus J. Šmidt õigeksmõistmise osas

§ 214lg 2 p-de 1, 4, 5 järgi on põhjendatud ja baseerub kogutud tõenditel.

Oma otsuses esimese astme kohus on viidanud tunnistajate ja kannatanu ütlustele, hinnanud kõike tõendeid kogumis ja tulnud õigele järeldustele selle kohta, et J. Šmidt ei ole

§ 214lg 2 p-de 1, 4, 5 ettenähtud kuriteo toime pannud.

Prokuröri arvamusel J. Šmidti süüd väljapressimises kinnitavad kahtlustatava D.Z. i ütlused ja see, et kannatanu ütles, et metsas viibisid 6-7 isikut. Kuid mitte kannatanu ega D.Z. ei öelnud, et J. Šmidt käis metsas. Prokurör viitab sellele, et kannatanu ütles, et metsas oli 6-7 inimest. Kuid sellise väide alusel ei saa teha järelduse, et metsas oli J. Šmidt. Esiteks, arvestades seda, mis asjaoludel ja millises seisundis oli kannatanu, võis ta lihtsalt eksida inimeste arvus. Teiseks, ei ole ühtegi viidet sellele, et metsas oli just Jevgeni Šmidt. Võttes arvesse kõike tõendeid kogumis, maakohus tuli järeldusele, et XXX maja juures J. Šmidt autost ei väljunud ja hiljem metsas ei käinud. Prokuröri versioon J. Šmidti kohta ei leidnud kinnitust ega ole kuidagi tõendatud. 13.2. Mis puutub J. Šmidti süüd

§ 136

lg-ga 1 ja

§ 121

lg-ga 1 - § 22 lg-ga 3 ettenähtud kuritegude toimepanemises, siis kaitsja arvamusel ei ole siin süüteokoosseise, kuna mõlemal juhul puudus J. Šmidtil süüteokoosseisu subjektiivne külg. J. Šmidt seletas, et ta ei teadnud mitte kannatanut ega teisi kahtlustatavaid. Tol õhtul oli ta vales kohas ja ei saanud ette kujutada, mis võis sellest saada. J. Šmidtil ei olnud mingit eesmärki ega põhjust otsida kannatanut ja temaga midagi teha. Asja materjalides ei ole ühtegi objektiivset tõendit selle kohta, et J. Šmidt kavatses võtta kannatanult vabadust, viia teda metsa või anda teistele isikutele võimaluse kasutada kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. J. Šmidt selgitas, et ta märkas, et kannatanu suhtes kasutatakse füüsilist jõudu alles siis, kui auto juba sõitis. Siis peatas J. Šmidt sõidukit ja ütles kahtlustatavatele kannatanut autos mitte peksta. Süüdistuse versiooni kohaselt J. Šmidt andis teistele võimaluse kasutada kannatanu suhtes füüsilist jõudu oma autos. Kuid kohtuistungil kannatanu ise kinnitas, et J. Šmidt ütles mitte puutuda kannatanut Šmidti autos. Ainus asjaolu, et isik juhtis sõidukit, kus toimus vägivalla kasutamine teise isiku suhtes, ei tähenda veel seda, et autojuht oli teiste isikute teoga nõus ja toetas neid. See asjaolu, et J. Šmidt ütles kannatanut tema autos mitte puutuda, juba räägib sellest, et tema oli vägivalla kasutamise vastu. Jäi arusaamatuks, kust tuleneb see, et autos peksmine jätkus ka pärast seda, kui J. Šmidt ütles seda autos mitte teha. Mis põhjusel sõitis J. Šmidt nende isikutega edasi, ei olnud välja selgitatud. Arvestades asja asjaolusid (teiste isikute agressivsust, vägivalla kasutamise fakti, isikute arvu ja samuti seda, et J. Šmidt juhtis sõidukit, mis on juba iseenesest ohu allikas) võib tulla järeldusele, et J. Šmidt oli ise hirmutatud ja ei saanud niisuguses olukorras midagi teha. Tema käest ei küsitud, miks ta ei peatanud autod, kas teda ähvardati, kas keegi sundis teda sõita edasi? jne. Võttes arvesse seda, et kohapeal viibinud isikutel oli kaasas relv, oli väga tõenäolime, et J. Šmidt kartis osutada isikutele vastupanu.Seega, kaitsja on arvamusel, et J. Šmidti tegudes puudub kuriteo koosseis. Vastupidine ei ole tõendatud. 13.

1. Menetluskulude kohta. Maakohus on selgitanud ja põhjendanud menetluskulude väljamõistmise viisi. Maakohus on võtnud arvesse süüdistatavate varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid, juhindudes 26 samuti sellega, et karistusel on mh preventiivne eesmärk. Kui süüdistataval puudub sissetulek, ja ei ole tööd, siis tal puudub võimalus menetluskulude tasumiseks, mis on käesolevas asjas üsna suured. Üks võimalustest, kust ta võib hankida rahalised vahendeid, mida temal ei ole, – panna toime uus kuritegu. Selleks, et võimaldada süüdistatavatel muuta oma käitumist, maakohus välistas süüdistatavatele niisuguse kohustuse panemise, mis võib takistada preventiivse eesmärgi saavutamist ja isiku muutumist õiguskuulekamaks. Lisaks sellele, rida süüdistusaktis nimetatud ekspertiise ei olnud maakohtu poolt võetud tõenditeks käesolevas kriminaalasjas, kuna need ei ole seotud asjas esitatud süüdistusega. 13.
2. Karistuse kohta. Kui kohus leiab, et J. Šmidti süü ikkagi leiab aset käesolevas asjas, siis palutakse ümber vaadata esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus, mis on ülemäära suur. Võttes arvesse J. Šmidti tegevusi kirjeldatud asjaoludes, palutakse muuta kvalifikatsiooni ja määrata õiglane karistus, mis vastab J. Šmidti tegudele ning karistuse eesmärgi saavutamisele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus, uurinud esitatud apellatsioone, vastuseid apellatsioonidele, maakohtu poolt analüüsitud tõendeid ja kohtuistungite protokolle, leiab, et süüdistatava M. Štšiptsovi ja tema kaitsja ning prokuröri apellatsioonid Viru Maakohtu 14.03.2019 otsus peale jäävad rahuldamata ning maakohtu otsus nendes esitatud taotluste osas muutmata. Kohtukolleegium peab aga vajalikuks süüdistatava J. Šmidti osas apellatsioonidest väljuvalt tühistada maakohtu otsuse J. Šmidti süüdi tunnistamises

§ 121lg 1 - § 22 lg 3 järgi ja süüdi tunnistada J.

Šmidt

§ 121

lg 1 - § 21 lg 2 järgi, jättes maakohtu otsusega

§ 63lg 1 alusel mõistetud karistuse muutmata.

Samuti tuleb osaliselt jätta läbi vaatamata J. Šmidti kaitsja S. Einla-Khomichi apellatsioonivastus selles esitatud J. Šmidti õigeksmõistmise taotluse osas, kuna apellatsioonitähtaeg on möödunud. Arvestada saab sellest üksnes vastust prokuröri apellatsioonile.

1. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha M. Štšiptsovi ja tema kaitsja apellatsioonide osas (I), seejärel esitab seisukoha prokuröri apellatsioonis süüdistatavate J. Šmidti ja A. Kisseljovi osas esitatud süüdistuste kvalifikatsiooni ja süüdistatavate karistuse muutmise taotluste osas (II), kujundab seisukoha prokuröri apellatsioonis esitatud menetluskulude vaidlustamise ja kaitsjate poolt apellatsioonimenetluses esitatud menetluskulude osas (III) ja lõpuks võtab kokku menetluse tulemused (IV).
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kriminaalasjas kogutud tõendid uurinud põhjalikult ja sellekohane analüüs on jälgitav. Põhjendatult toetub süüdistatavate osas tehtud süüdimõistev otsus keskselt kannatanu S.T. e, tema isa V.T. e ja D.Z. i ütlustele ning asjas kogutud dokumentaalsetele tõenditele. Maakohtu otsuse põhiosa järeldustest on arusaadavalt väljaloetav, millistel asjaoludel kohus iga süüdistatava osas süü tuvastas. Olukorras, kus tõendeid mõne süüdistatava osas (J. Šmidt ja A. Kisseljov) väljapressimise süüdistuses napib ja nende süü pole selgelt tõendatud, ei ole neid ka selles süüdistuses süüdi tunnistatud. I
3. Süüdistatava M. Štšiptsovi kaitsja apellatsiooni põhitaotlus on süüdistatav väljapressimise süüdistuses

§ 214lg 2 p-de 4 ja 5 järgi õigeks mõista.

Alternatiivselt palub kaitsja kvalifitseerida kaitsealuse tegevus

§ 136järgi ja mõista karistuseks seni vangistusasutuses 27 viibitud aeg.

Süüdistatav ise leiab, et maakohtu otsusega talle mõistetud 4 aastat vangistust on ebaõiglane karistus.

1. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja ja süüdistatava apellatsioonides esitatud vastuväited on maakohtu otsuses juba käsitlemist leidnud. Apellatsioonikohtus ei kontrollita tõendeid enam sellises mahus nagu seda tehti maakohtus. Kui tõenditebaas on põhjalikult läbi uuritud, siis vastavalt KrMS sätetele puudub ringkonnakohtul vajadus seda korrata.
2. Kaitseväitena leitakse endiselt, et M. Štšiptsov oli justkui kuriteosündmusest ja selle arengust väga kaugel ehk nn eemalseisja, kellel polnud mingit aimu, mis asju kannatanuga aeti. See lihtsakoeline kaitseväide pole ka ringkonnakohtu jaoks veenev ja on maakohtu lahendis uuritud tõenditega juba ümber lükatud.
3. Kaitsja seab apellatsioonis jätkuvalt kahtluse alla kannatanu S.T. e ütluste usaldusväärsuse, kuid taolist seisukohta edu ei saada. Kohtukolleegium uuris põhjalikult kannatanu ütlusi tema poolt kirjeldatud kuriteosündmuse osas ning leiab, et pole mingit mõistlikku põhjendust kahelda kannatanu poolt kirjeldatus ja üleelatus.
4. Kannatanu kirjeldus süüdistatava M. Štšiptsovi tegevusest ja tema poolt toime pandud vägivallast on jälgitavalt tõendamist leidnud. Kannatanu on sündmuse tajumise ajal olnud adekvaatne ja seeläbi üleelatu taasmeenutamine ja ütluste andmine pole osutunud tema jaoks ületamatult keeruliseks.
5. Kohtu jaoks on igati läbinähtav kaitsja soov kannatanu ütlusi kahtluse alla seada põhjusel, et ta pole kõiki detaile suutnud kaitseväidete jaoks sobivas mahus kirjeldada. Ringkonnakohus leiab, et selles pole midagi imekspandavat. Ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et kannatanu oli sattunud ootamatult grupi isikute rünnaku ohvriks, teda hirmutati, peksti ja viidi pimedal ajal ühest paikkonnast teise. Kõigi nüansside detailirohke taasmeenutamine polegi sellises olukorras hiljem inimlikult võimalik. Tähtsamad asjaolud on M. Štšiptsovi süü tuvastamise seisukohast ütlustest väljaloetavad. Apellatsioonis esitatakse mitmeid vähetähtsaid vastuolusid, mis ei oma süüdistatava süü küsimuse lahendamisel olulist kaalu (näit. kes süüdistatavatest urineeris metsas läbipekstud ja maaslamava kannatanu peale jne.).
6. Kaitseväide, et kannatanu S.T. lihtsalt valetab süüdistatava M. Štšiptsovi tegevuse osas on aga ainetu. Miks peaks kannatanu taoliselt käituma ja seda just M. Štšiptsovi isiku osas, pole kaitseväidetest ning asja materjalidest kuidagi väljaloetav. Alusetuks jääb ka apellatsiooni väide, et kannatanu ütlusi on eelistatud teistele tõenditele, sest maakohus on neid ütlusi hinnanud kogumis teiste tõenditega. Maakohtus on kannatanut põhjalikult küsitletud ja ta on ütlustes jäänud endale kindlaks, et M. Štšiptsov lõi teda esmalt mitu korda näkku Kohtla-Järvel XXX maja trepikojas ning seejärel pärast metsa viimist mitu korda käega näkku. Prokuröri küsimusele mis momendil ja mitu korda M. Štšiptsov teda lõi, vastas kannatanu „kui J.B. mind näkku peksis, nägin et Štšiptsov mind lõi mitu korda, näkku paremale poole.“ Kannatanu jäi küsitlemisel endale kindlaks ka selles, et olles metsa viidud, peksis J.B. teda metallist toruga, S.M. lõi rusikaga näkku ja M. Štšiptsov „ka lõi mitu korda näkku, käega“. Peksmise ajal oli ta kord püsti, siis põlvili, samal ajal nõudis J.B. rahasummat 12 000 eurot. (Ko To 3 kd, lk 107,109). Apellatsioonis lisab kaitsja veel variandi, et kannatanu ajab M. Štšiptsovi isiku segamini kellegi teisega, kes aktiivselt kuriteo toimepanemises osales. Taolist kaitseväidet aga edu ei saada, sest kannatanu S.T. on jäänud endale kindlaks just M. Štšiptsovi tegevuse kirjelduse osas.
7. Kaitsja arvates on oluliseks asjaoluks, mis välistab M. Štšiptsovi süü kuriteo toimepanemises see, et kannatanu riietelt ei leitud DNA ekspertiiside tulemusena segaproovidest M. Štšiptsovi bioloogilist materjali. See asjaolu lükkab kaitsja arvates ümber ka 28 kannatanu ütlused, et M. Štšiptsov teda peksis. Ringkonnakohus selle väitega kindlasti ei nõustu, sest kuna kannatanu on kirjeldanud, et M. Štšiptsov peksis teda näkku, siis ei saa kuidagi väita, et kohustuslikult pidi selle tegevuse käigus (mis ei tähendanud igal juhul kokkupuudet riietusesemetega) sattuma kannatanu riietele ka M. Štšiptsovi bioloogiline materjal.
8. Kaitsja leiab, et kannatanu poolt kirjeldatu ei ole kooskõlas faktiliste asjaoludega, mida kirjeldavad sündmuses osalenud S.G. ja J. Šmidt. Viimati nimetatud isikud väidavad, et M. Štšiptsov ei käinud üldse sõidukist väljas linnas, XXX maja juures ega ka metsas. Ringkonnakohus nagu maakohuski nimetatud kaitseväitega ei nõustu ja leiab, et usaldusväärseks tuleb antud juhul hinnata kannatanu ütlusi, mitte kuriteo toimepanemises osalenud kaasosalisi, kes püüavad M. Štšiptsovi osalust ja vägivallategusid nüüdseks eitada temale kasulikus (ehk süüd välistavas) suunas. Samuti ei saa usaldusväärseks pidada maakohtus tunnistajana ütlusi andnud ja varem kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud kurjategijate grupi juhtfiguuri J.B. i ütlusi, kes asus M. Štšiptsovi osalust ja rolli maakohtus üldmenetluses eitama. Kaitsja poolt ülimuslikut rõhutatud seisukoht, et maakohtus J.B. „rääkis kohtus ainult tõtt ning just nii nagu sündmused toimusid“ ei ole ringkonnakohtu jaoks kuidagi usaldusväärne ega veena ümber hindama maakohtu järeldust M. Štšiptsovi süü olemasolus. Eelnimetatud kaasosaliste ütlused jättis maakohus õigustatult kõrvale.
9. Kuna varasemalt süüdimõistetu D.Z. maakohtus keeldus ütluste andmisest, siis maakohus võttis prokuröri taotlusel tõendina juurde ja analüüsis õigustatult D.Z. i 06.02.2018 kahtlustatavana antud ütlusi. Selline maakohtu käik pole M. Štšiptsovi ja kaitsjale loomulikult vastuvõetav, sest D.Z. i ütlused kattuvad kuriteosündmuse valdavas osas kannatanu ütlustega. Sellest tulenevalt püütakse lisaks kannatanu ütlustele kõigutada D.Z. i ütluste usaldusväärsust. Sellist tegevust ei saatnud edu maakohtus ega ka ringkonnakohtus, sest D.Z. i ütlustes pole põhjust kahelda. Kaitseväide, et D.Z. pole teadnud kõiki detaile M. Štšiptsovi tegevusest kirjeldada, ei muuda veel tema ütlusi mitteusaldusväärseks, sest sündmuses osales palju isikuid ja ta ei pidanudki M. Štšiptsovi tegevust kõigis konkreetsetes käitumisaktides fikseerima ja talletama. D.Z. i ütlusi tõendina rünnatakse ka väitega, et maakohus on teinud süüdimõistva otsuse valdavalt tõendile (isiku ütlustele), keda kui vahetut tõendiallikat ei olnud võimalik süüdistataval ega kaitsjal küsitleda. D.Z. kasutas maakohtus oma õigust ütlusi mitte anda ning maakohus on seega õigustatult hinnanud D.Z. i kohtueelses menetluses antud ütlusi.
10. Ainetuks ja teiste süüstavate tõenditega kokkusobimatuks osutub samuti kaitseväide, et kannatanult mitte ei pressitud raha välja, vaid juhtfiguur J.B. hoopis „leebes toonis“ küsis kannatanult „kuhu ta sellise lühikese aja jooksul võis kulutada sellise hulga raha.“ Kannatanu jäi maakohtus enda ütluste juurde väljapressijate vägivaldse teokirjelduse osas, kus metsas pressis temalt raha välja J.B. ja samas osalesid S.M. ja M. Štšiptsov.
11. Kaitsja leiab, et kuna M. Štšiptsovi parem käsi oli osaliselt halvatud, siis ta ei olnud võimeline parema käega mingeid liigutusi tegema ega kuritegu toime panema. Kohtukolleegium leiab, et maakohtule esitatud M. Štšiptsovi töövõimekaotuse tuvastamise otsuse 13.09.2016 nr 1385914 tekstist, mille kohaselt „Töövõime kaotuse protsent – 60%, põhjus liiklusõnnetuses saadud vigastus“, ei saa kuidagi järeldada, et M. Štšiptsovil takistas selline vigastus kuriteo toimepanemises osaleda nagu kannatanu seda kirjeldab. Peale parema käe on süüdistataval ka vasak käsi. Seega järjekordne kaitseväide, et kannatanu pole ütlustes teadnud nimetada kumma käega M. Štšiptsov kannatanut metsas lõi (mistõttu on kahtluse all kannatanu ütluste usaldusväärsus) ja seeläbi on välistatud süüdistatava süüdimõistmine, osutub asjakohatuks. 29
12. Maakohus on sedavõrd põhjalikult analüüsinud ja tuvastanud M. Štšiptsovi käitumise väljapressimise toimepanemisel, et kergema süüteokoosseisu tunnused enam kaalumisele ei kuulu. M. Štšiptsov ise on keeldunud ütluste andmisest.
13. Süüdistatava M. Štšiptsovi karistuse kergendamise taotluse osas märgib ringkonnakohus, et see on niigi mõistetud alammääras ja vastavalt maakohtu poolt hinnatud süüdistatava süü astmele mingid kergemad karistuse alternatiivid ei oleks käesolevas asjas enam kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. Maakohtu otsusega mõistetud karistus vastab

56 sättele. Seega M. Štšiptsovile mõistetud karistus kergendamisele ei kuulu. II

1. Prokurör pole nõus mitmete maakohtu järeldustega käesolevas asjas. Esmalt taotleb prokurör apellatsioonikohtult süüdistatavate J. Šmidti ja A. Kisseljovi osas süüdimõistva otsuse tegemist väljapressimise süüdistuses. Samuti palub prokurör karmistada süüdistatavatele mõistetud karistusi. Kohtukolleegium uuris asjas kogutud tõendeid ja maakohtu vastavaid põhjendusi ning tuvastas, et prokuröri poolt taotletut edu ei saada. Prokurör leiab, et maakohus on J. Šmidti ja A. Kisseljovi osas tõendeid hinnanud ebaõigesti ja järeldused on mittevastavuses faktiliste asjaoludega ning seetõttu on vääralt kohaldatud materiaalõigust. Ringkonnakohus prokuröriga ei nõustu.
2. Maakohtu otsusest selgub, et käesolevas üldmenetluse asjas on kõigi kolme süüdistatava puhul välja toodud tõendid, millised igaühe süüküsimuses on esitatud. Prokurör leiab, et süüdistatavate J. Šmidti ja A. Kisseljovi süüdi tunnistamiseks

§ 214

lg 2 tunnustel on tõendeid küllaldaselt, kuid kohtukolleegium nagu maakohuski sellega ei nõustu. Seda põhjusel, et J. Šmidtil ja A. Kisseljovil puudus teadmine kannatanu S.T. e suhtes toime pandavast väljapressimisest.

1. Prokurör maakohtu järeldustega ei nõustu, kuid see ei tähenda kindlasti seda, et maakohus poleks tõendeid vajalikus mahus ja kvaliteediga uurinud. Sündmuses osalenud isikute arv pole tõepoolest väike, kuid ometigi pole see asjaolu kaasa aidanud süüstava tõendusteabe mahule. Sisuliselt on isikulistest tõenditest andnud usaldusväärset infot kuriteosündmuse osas kannatanu S.T. ise, tema isa V.T. , samuti D.Z. kohtueelsel uurimisel. On eluliselt usutavalt arusaadav, et sündmuses osalenud isikute osas oskab kannatanu hiljem detailsemalt meenutada nende tegevust, kes olid talle lähemal ja tegutsesid aktiivselt.
2. Osa isikud, kellele oli samuti väljapressimise süüdistus esitatud ja kes mõisteti varasemalt kokkuleppemenetluses süüdi, on käesolevas üldmenetluses andnud ütlusi süüdistatavatele meelepäraselt või neid sündmusest distantseerides. Maakohus on isikuliste tõendite osas välja toonud, kellede ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks.
3. Prokurör leiab, et pole eluliselt usutav kui süüdistatavad J. Šmidt ja A. Kisseljov viibivad koos teiste isikutega ja sõidavad ühest paikkonnast teise ning ei tea midagi süüteokoosseisu asjaoludest. Praegusel juhul maakohus sellise olukorra tuvastas, sest veenvaid tõendeid pole ja seda järeldust ei saa maakohtule ette heita. Kohtupraktikas arutatakse arvestataval määral kriminaalasju, kus kohus leiab, et siseveendumuse järgi tuleks isikud justkui süüdi mõista aga esitatud süüdistuses süüdi tunnistamiseks tõendeid pole (näit. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja otsus kriminaalasjas nr 1-16-5107 S. Podžuki, jt süüdistuses).
4. Prokuröri apellatsioonist on väljaloetav ka riikliku süüdistaja enda mõningane ebakindlus sündmuste arengus (eriti rekonstruktsioon metsas viibinud isikute asukohast ja lähedusest kannatanule). Prokurör leiab paljuski oletuslikult, et kui J. Šmidt ja A. Kisseljov olid juba metsa sõitnud autodega, küllap nad siis ikka pidid olema detailselt teadlikud, mis seal toimus. Kohtukolleegiumi jaoks jääb pinnapealseks prokuröri seisukoht, mille kohaselt „Apellant 30 arvab, et kannatanu ja D.Z. i ütlusi arvestades, on tõendamist leidnud, et metsas raha üleandmise nõude esitamisel ja kannatanu peksmise juures viibis ka süüdistatav J. Šmidt, kes seejuures tagas oma kohalolekuga arvulise ülekaalu ja toetas J.B. i, S.M. i, M. Štšiptsovi tegevusi.“
5. Süüdistatava J. Šmidti osas leidis prokurör, et tema teopanus on sedavõrd oluline, et ta tuleb süüdi tunnistada väljapressimises. Maakohus on J. Šmidti osalust põhjalikult uurinud ja esitanud põhjendused, miks tema tegu ei ole kvalifitseeritav väljapressimisena. Prokurör rõhutab, et olukorras, kus S.M. , J.B. ja M. Štšiptsov kannatanut peksid ja raha nõudsid, seisid ülejäänud 3-4 inimest metsas. Prokuröri arvates, kuna J. Šmidt seisis ka nende 3-4 kaugemalolija hulgas, siis tuleb tema tegevusele samuti omistada väljapressija kvalifikatsioon. Ringkonnakohus nagu maakohuski sellega ei nõustu.
6. Ainuüksi prokuröri üldsõnaline seisukoht, et „kuivõrd D.Z. i ja kannatanu ütlused kinnitavad J. Šmidti viibimist metsas, s.o kohas, kus kannatanult nõuti vägivallaga raha, siis loeb prokurör tuvastatuks, et J. Šmidt realiseeris

§ 214lg 2 p-de 1, 4, 5 kuriteo koosseisu“, ei tõenda veel J.

Šmidti süüd väljapressimises. Lihtsalt metsas viibimine, aktiivsetest väljapressijatest eemal, ei täida J. Šmidti puhul veel

§ 214koosseisu.

1. Prokurör väidab, et J. Šmidt „kontrollis olukorda, vaikselt toetas varalise kasu üleandmise nõuet ning koos teistega lahkus, jättes kannatanu läbipekstud seisundis metsas.“ Selle seisukohaga kohtukolleegium samuti ei nõustu, sest ilmselgelt kontrollisid olukorda väljapressimises aktiivselt osalejad ja vägivalla kasutajad, kes olid vahetult kannatanu S.T. e ümber. Uuritud tõenditest saab järeldada, et ei kannatanu S.T. e ega tunnistaja D.Z. i ütluste pinnalt ei saa veenvalt järeldada, mida täpsemalt nägi või kuulis J. Šmidt metsamassiivis olles.
2. J. Šmidti tegevuse osas kannatanult vabaduse võtmisel on maakohus esitanud põhjalikud motiivid ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid korrata (Ko To 4 kd, lk 52p-53).
3. Maakohus tuvastas, et 11.04.2017 ajavahemikus 22.24 kuni 23.21 sõiduautos, BMW reg.nr XXX , sõitmise ajal tagaistmel J. Šmidti ning M. Štšiptsovi juuresolekul, lõid J.B. ja S.M. korduvalt rusikatega S.T. t näkku ja vastu keha, millega tekitasid kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi, sh verejooksu ninast. J. Šmidt oli teadlik, et tema poolt juhitud autos kasutatakse vägivalda kannatanu S.T. e suhtes, sest kannatanu ütluste kohaselt ütles J. Šmidt J.B. ile ja S.M. ile, et nad ei peksaks S.T. t, et ei määriks istmeid verega. Vaatamata sellele, et S.M. ja J.B. lõid kannatanut autos tagaistmel, jätkas J. Šmidt auto juhtimist ja viis edasi kannatanut.
4. Maakohtu hinnangul, arvestades, et J. Šmidt ei tarvitanud ise S.T. e suhtes vägivalda, lõi ta 11.04.2017 ajavahemikus 22.24 kuni 23.21 sõiduautos, BMW reg.nr XXX J.B. ile ja S.M. ile tingimused

§ 121järgi kuriteo toimepanemiseks.

J. Šmidt osutas J.B. ile ja S.M. ile füüsilist kaasabi – kannatanu peksti J. Šmidti juhitud autos, sest ta võimaldas süüdlastele nn „kuriteo toimepanemise kohta“, et oleks võimalus liikuvas autos lüüa ja peksta kannatanut. Siinjuures J. Šmidtil puudus võimalus valitseda tegu, kuid ta toetas võõrast tegu, jätkates ka peksmise ajal kannatanu sõidutamist. Seega leidis maakohus, et J. Šmidt on kuriteole kaasaaitaja ja tema tegu tuleb kvalifitseerida

§ 121lg 1 järgi kaasaaitamise vormis.

43. Ringkonnakohus maakohtu järeldusega ei nõustu ja laiendab apellatsioonimenetluse piire ning leiab, et J. Šmidti tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 21

lg 2 kohaselt kaastäideviimisena kuriteole

§ 121lg 1 tunnustel.

Kohus viitab siinkohal jõustunud kohtupraktikale (Tartu Ringkonnakohtu lahend asjas nr 1-15-9694). Ilma autojuhita (J. Šmidt) ja sõidukita poleks J.B. il ja S.M. il olnud võimalik kannatanu suhtes sõidukis vägivalda tuvastatud viisil kasutada. J. Šmidti teopanus oli seega oluline kannatanu 31 peksmiseks võimaluse loomisel. J. Šmidt ise tõsi küll kannatanu suhtes vägivalda ei kasutanud. Kriminaalkolleegium märgib, et vaatlemaks mitme täideviija tegevust kaastäideviimisena ei ole vajalik iga kaastäideviija poolt omakäeliselt kõigi või isegi vaid osa süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste täitmine. Piisab, kui ta lisab tagajärje saabumisse oma teopanuse ning tema tegu on põhjuslikus seoses teiste täideviijate teo kui tervikuga. Teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et täideviijana käsitletav isik paneks toime objektiivsesse teokoosseisu kuuluva teo. Küll on aga nõutav „ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmine“.

1. Praegusel juhul, pärast seda kui kannatanu oli vägivaldselt sõidukisse toodud ja temalt vabadus võetud, panustas J. Šmidt oluliselt sõidukiroolis olles kannatanu kehalisse väärkohtlemisse. Just nimelt J. Šmidti tegevus andis metsamassiivi sõidu ajal J.B. ile ja S.M. ile võimaluse sõidukis S.T. e kehaliseks väärkohtlemiseks ja suletud sõidukis kannatanu peksmise kontrolli all hoidmiseks. Ilma igasuguse kahtluseta sai süüdistatav aru, mis tema juhitud sõidukis toimus, sest ta kuulis ja nägi toimepandavat vägivalda (kannatanu S.T. e ja J. Šmidti enda ütlused). Samas aga jätkas J. Šmidt sõiduki juhtimist. Kuriteo pani J. Šmidt toime otsese tahtlusega. Prokurör taotles J. Šmidti süüdi tunnistamist märksa raskemas esimese astme kuriteos, so. väljapressimises ja seega kehalises väärkohtlemises kvalifikatsiooni muutmine on lubatav ja ei raskenda oluliselt süüdistatava olukorda.
2. Süüdistatava A. Kisseljovi süüküsimuse lahendamisel on maakohus põhjalikult analüüsinud kannatanu S.T. e ütlusi. Kannatanult on maakohtu istungi protokolli kohaselt korduvalt küsitletud A. Kisseljovi osaluse kohta kuriteos, kuid ta pole A. Kisseljovi osas teadnud täpsemaid selgitusi anda. Samuti on kohus usaldusväärseks pidanud D.Z. i kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, kes väitis, et A. Kisseljov polnud isik, kes käis metsas kannatanu pe